Obsah (6)

§ 61§ 40§ 14§ 12§ 23§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-167

) § 23 lg-ga 5. Kolmandal isikul puudub ehitusseaduse viidatud sätetes ettenähtud veetrassi paigaldamist võimaldav asjaõigus. Lisaks sellele ei küsinud Keila Vallavalitsus vaidlustatud ehitusloa menetlemisel kaebuse esitaja kui puudutatud isiku (kinnisasja omanik, kelle kinnisvaral rajatakse ühisveevärgi trass) nõusolekut. Vaidlusalust trassi oleks väga lihtne vedada mööda kaebuse esitaja kinnistu piiri. Sõidutee poolt piirneb kaebuse esitaja kinnistu riigimaaga. Ometi oli ehitusluba väljastatud just torustiku kulgemiseks mööda kaebuse esitaja maad. Kõik see oli tehtud selleks, et kaebuse esitaja loobuks osast oma maast, kuna ta on nagunii koormatud nii paljude trassidega.

§ 61

lg 1 p 5 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelvalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitis on ehitatud ilma ehitusloata.

§ 40lg 2 sätestab ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimise.

Selle kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Seega on antud juhul võimalik tühistatava haldusakti tagasitäitmine HKMS § 26 lg 1 p 1 tähenduses. Vaidlustatud ehitusloa alusel rajatud magistraaltrassi on läbi kaebajale kuuluva kinnistu ühendatud T. N. ühendustrass. Kuna vastustaja on seisukohal, et ühendustrass ei ole ehitusloaga hõlmatud, esitas kaebaja alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus asub sa masugusele seisukohale. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist ühendustrassi lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks. T. N-ile kuuluv ühendustrass asub kaebaja kinnistul ilma seadusliku aluseta. 3. Vastustaja Keila Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu.

§ 14

lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kaebajal on seadusest tulenev tehnovõrgu talumise kohustus. Jääb arusaamatuks, kuidas tegelikult piirab veetrass kaebaja õigusi. Veetrass asub ehituskeelualas, seega ei saa see kuidagi segada võimalikku ehitustegevust. Enne veetrassi ehitamist olid kaebaja kinnistul juba eelnevalt olemas elektriliinid ja sideliinid, seega ei muutnud 2 3-04-167 veetrass ka sisuliselt kaebaja olukorda. Vastavalt veetorustiku projektile on torustiku rajamise keskmine sügavus 1,2 m, järelikult ei sega see ka kinnistu tavapärast kasutamist ega riku kinnistu esteetilist väljanägemist. Veetrassi rajamine toimus ** küla avalikes huvides. Kaebaja ise kinnitab oma kaebuses, et ehitajaga sõlmitud kokkuleppe üks osa oli ka tema liitumine veetrassiga, seega on veetrassi rajamine ka kaebaja huvides. Kaebaja jätab tähelepanuta

§ 61lg 5, mis sätestab ettekirjutuse tegemise õiguse, mitte kohustuse.

Samuti ei kehtesta

§ 61lg 1 p 5, et ettekirjutuse sisuks peab olema ehitise lammutamine.

Käesolevas asjas ei saa kohus kohustada Keila Vallavalitsust tegema kolmandatele isikutele ettekirjutust ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud diskretsiooniotsust. Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korralduse nr 1088 alusel MTÜ-le *** väljastatud ehitusluba nr. KV2003-72EL ei hõlma ühendustrasside rajamist. T. N-ile ei ole väljastatud ehitusluba ühendustoru rajamiseks MTÜ *** poolt rajatud magistraaltorusikuga. T. N. kinnistul oli ühendus vana magistraalveetorustikuga. Keila Vallavalitsuse andmetel asendas T. N. olemasoleva ühenduse uue ühendustoruga ja ühendas selle uue magistraaltorustikuga. Nimetatud tegevuseks ei pea

kohaselt ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut taotlema. 4. Kolmas isik MTÜ *** leidis, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja oli eelnevalt teadlik veetrassi ehitamisest ning nõustus sellega täielikult. Samuti oli kaebuse esitaja teadlik ehitusloast. Kaebajal on

§ 14lg 1 tulenev tehnovõrgu talumise kohustus.

Veetorustiku kaudu saavad tasuta puhast joogivett kümme majapidamist.

1. Kolmas isik T. N. ühines vastustaja ja kolmanda isiku MTÜ *** seisukohtadega ning taotles jätta kaebus rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohtu
3. jaanuari 2005 otsusega tühistati Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr 1088 ning muus osas jäeti kaebus rahuldamata.

§ 12

lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitis e ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Seega ei pea kohalik omavalitsus ehitusloa andmisel reeglina kontrollima seda, kas maa, kuhu ehitis püstitatakse, kuulub ehitusloa taotlejale võ i on ehitusloa taotlejal õiguslik alus vastavale maale ehitamiseks (näiteks on sõlmitud maa omanikuga kokkulepe ehitise püstitamiseks). Samas tehnovõrkude ning rajatiste ehitamise puhul eeltoodu ei kehti ning nende ehitamisel näeb

§ 23lg 5 ette täiendavad nõuded. Ka AÕSRak

S § 152 lg 2 sätestab, et a lates

1. aasta
2. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kolmandal isikul OÜ *** puudub veetrassi rajamiseks vajalik kinnistusraamatusse kantud asjaõigus, vastavat asjaõiguslepingut kolmanda isiku ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud ei ole ning puudub ka notariaalne kokkulepe tehnovõrgu või –rajatise teenindamiseks, samuti kaebuse esitaja kinnistu (katastritunnus 29501:001:0210, kinnistu registriosa number 7867) kasutamise õigus seaduse alusel. Kuivõrd Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul väljastanud kolmandale isikule tehnovõrgu rajamiseks ehitusloa

§ 23lg 5 2.

lauset järgimata, on selliselt väljastatud ehitusluba õigusvastane. Käesolevas asjas on võimalik ehitusluba tühistada. Käesolevas haldusasjas ei ole võimalik HKMS § 26 lg 1 p-le 1 tuginedes teha vastustajale haldusakti tagasitäitmise korras ettekirjutust

§ 61

lg-s 1 p-s 5 sätestatud ning

§ 61lg- le 3 3-04-167 4 vastava ettekirjutuse tegemiseks.

Kohus saab kontrollida täitevvõimu asutuse poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte aga asuda teostama kaalutlusõigust asutuse asemel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus haldusakti tagasitäitmise korras vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vaidlustatud ehitusluba ei hõlma ühendustrasside rajamist ning T. N-ile ehitusluba ühendustoru rajamiseks väljastatud ei ole. Ka vaidlustatud korralduse pst 1 nähtuvalt anti kolmandale isikule ehitusluba vaid ** küla magistraalveetorustiku püstitamiseks, aadressil Keila vald ** küla. T. N. poolt uue ühendustrassi rajamist tuleb käsitada uue ühendustrassi ehitamise, mitte vana ühendustrassi remondina. Kaebuse esitaja väide selle kohta, nagu oleks T. N-il ühendustrassi rajamiseks vaja olnud ehitusluba ning ehitusloa puudumise tõttu on tegemist ebaseadusliku ehitisega, on ebaõige. T. N-il oli aga Keila valla ehitusmääruse punktidest 30.1, 30.2 ning 30.4 tulenevalt ühendustrassi rajamiseks vaja Keila Vallavalitsuse kooskõlastus t. Nimetatud kooskõlastus puudub, mistõttu on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Kohus ei pea võimalikuks kohustada vastustajat tegema T. N-ile ettekirjutust ebaseadusliku ehitise lammutamiseks, kuna tegemist on vastustaja diskretsiooniotsusega. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastustaja keeldumine või tegevusetus ettekirjutuse tegemisel olukorras, kus vastustaja on T. N. õigusliku aluseta ehitatud ehitisest teadlik. Käesolevas haldusasjas Keila Vallavalitsuse volitatud esindaja K. L. selgitustest lähtuvalt ei ole Keila Vallavalitsus seni sisuliselt asja uurinud ega käinud kohapeal asjaga tutvumas, vaid on olnud kolmanda isiku T. N. selgituste põhjal seisukohal, et tegemist oli vana ühendustoru remondiga. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. A. U. (protsessiõigusjärglased M. U. ja P. U.) apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2005 otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada selles osas kaebus. Kohus leidis, et taotlus kohustada Keila Vallavalitsust tegema MTÜ-le *** ettekirjutust vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatud magistraaltrassi lammutamiseks, ei kuulu rahuldamisele, sest ehitusluba ei ole avaliku võimu kandja poolt täidetav, järelikult ei ole seda võimalik tagasi täita. Antud juhul oleks ehitusluba tagasitäidetav just apellandi poolt taotletud ettekirjutuse kaudu. Kaebaja taotlus oli käsitletav kohustamistaotlusena. Seetõttu ei ole õige kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud kohustamistaotlust magistraaltrassi lammutamiseks.

§ 40

lg 2 sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Antud juhul Keila Vallavalitsuse kaalutlusõigus laieneb ainult ebaseadusliku ehitise lammutamise ajale, viisile ja tingimustele, mitte aga niivõrd küsimusele, kas ebaseaduslik ehitis kuulub põhimõtteliselt lammutamisele või mitte. Kohus leidis, et taotlus kohustada Keila Vallavalitsust tegema T. N- ile ettekirjutus ilma õigusliku aluseta ehitatud liitumistrassi lammutamiseks, ei kuulu rahuldamisele, kuna selle rahuldamine tähendaks sekkumist Keila Vallavalitsuse diskretsiooniõigusesse.

§ 40lg-st 2 tuleneb avaliku võimu suunatud diskretsioon.

Lammutamise osas seisukoha võtmine kohtu poolt ei kujuta endast diskretsiooniõigusesse sekkumist. 4 3-04-167

1. Keila Vallavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta A. U. apellatsioonkaebus rahuldamata. Korraldus, millega väljastatakse ehitusluba, ei ole täidetav ega tagasitäidetav. Seega jättis kohus põhjendatult kaebaja taotluse haldusakti tagasitäitmiseks või ehitise lammutamiseks rahuldamata. Kaebaja poolt osundatud õigusnormid ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul ettekirjutust tegema. Ehitusseadus sätestab, et kohalikul omavalitsusel on teatud tingimustel õigus, mitte kohustus ehitusluba tühistada. Halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaksmääratud diskretsiooniotsust.
2. Kolmanda isiku MTÜ *** kirjalikus vastuses A. U. apellatsioonkaebusele paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Kolmas isik T. N. vaidles A. U. apellatsioonkaebusele vastu. Veetrass on valminud
4. aastal. 09.02.2004 toimunud detailplaneeringu arutelul saadi kaebaja nõusolek kaevetöödeks. Sisuliselt on tegemist sama trassiga, milles osaliselt on asendatud torustik.
5. Keila Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu
6. jaanuari 2005 otsus osas, millega tühistati Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr 1088 ning teha uus otsus, millega jätta kaebus nimetatud osas rahuldamata. Kaebus on esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on tema kinnistule rajatud veetrassist teadlik olnud vähemalt alates 16.01.2004, kui esitas sellekohased ettepanekud ja märkused maaüksuste *, ’, *, *, * ja * detailplaneeringule. Riigikohus on lahendis 3-3-1-56-02 leidnud, et kui halduskohus ei teinud ehitusluba puudutatud isikule teatavaks, siis hakkab kaebuse esitamise tähtaeg jooksma hetkest, kui isikul on piisavalt informatsiooni, et teada puudutada võiv haldusakt on välja antud. Isik peab astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaebaja ei astunud samme haldusaktist teadasaamiseks enne teabenõude esitamist alates 17.05.2004, seega vähemalt neli kuud peale veetrassist ja ehitustegevusest teadasaamist. Kohus jättis tähelepanuta, et ehitusseaduses puudub säte, mille alusel oleks käesoleval juhul Keila Vallavalitsusel olnud õigus ehitusloa väljastamisest keeldud a .

§ 24

lg 1 ei näe ette ehitusloa väljastamisest keeldumise alusena asjaolu, et puudub maaomaniku notariaalne nõusolek tehnorajatise ehitamiseks. Kohalik omavalitsus ei pea ehitusloa andmisel kontrollima, kas maa, kuhu ehitis püstitatakse, kuulub ehitusloa taotlejale või on ehitusloa taotlejal õiguslik alus vastavale maale ehitamiseks. Kaebajal on

§ 14lg-st 1 tulenev tehnovõrgu talumise kohustus.

Jääb arusaamatuks, kuidas tegelikult piirab veetrass kaebaja õigusi. Veetrassi rajamine toimus ** küla elanike, sh. ka kaebaja huvides. Samuti esitas vastustaja kohtule argumendid, et Harjumaal, Keila vallas, ** külas, ** maaüksusel ei ole ehitustegevus hoone ehitamiseks ala osas, kus asub MTÜ *** poolt rajatud veetorustik võimalik, kuid Tallinna Halduskohus neid väiteid ei analüüsinud, rikkudes HKMS § 25 lg 3 ja lg

2. Kolmandate isikute MTÜ *** ning T. N. kirjalikes vastus tes nõustuti Keila Vallavalitsuse apellatsioonkaebusega ja paluti see rahuldada.
3. MTÜ *** apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari 2005 otsus osas, millega tühistati Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr 1088 ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 5 3-04-167 Halduskohus oleks pidanud menetluse lõpetama, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja teadis veetrassi ehitamisest ning nõustus sellega täielikult. Kaebaja oli teadlik ka ehitusloast. Kaebaja ei ole enne kaebuse esitamist halduskohtule esitanud mitte ühtegi pretensiooni ehitustegevuse kohta. Kohus ei ole andnud hinnangut sellele, kuidas tegelikult piirab veetrass A. U. õigusi, jättes analüüsimata MTÜ *** vastuväited. A. U. oli eelnevalt teadlik veetrassi ehitamisest ja nõustus sellega täielikult. A. U. kinnistul kulgeb koos uue torustikuga juba olemasolev veetorustik, mis on ehitatud aastaid tagasi ja on kasutusel tänini. Tulenevalt

§ 14lg 1 on kaebajal tehnovõrgu talumise kohustus.

Veetorustiku kaudu saavad tasuta puhast joogivett kümme majapidamist. MTÜ *** esitas kohtule ka veetorustiku projekti autori kirja, milles kinnitas, et veetorustiku ehitamine ei olnud kinnisasja kasutamata võimalik. Kohus ei ole seda tõendit analüüsinud. Veetrass ei saa kuidagi segada võimalikku ehitustegevust. A. U. poolt viidatud ehituskeelu ala vähendamine on võimalik ainult tiheasustusalal. Peale selle on ** tee, mille äärde on veetorustik ehitatud, riigimaantee, mille kaitsevööndisse ei ole lubatud ehitada vastava lt teeseadusele. Seega on A. U. kaebus sisutu. Samuti pole vähemalt 10 aasta jooksul olnud veetorustiku alal A. U-l kartulipõldu. Peale selle ei segaks torustik kartulipõllu harimist. 14. Keila Vallavalitsuse ning kolmanda isiku T. N. kirjalikes vastustes MTÜ *** apellatsioonkaebusele leiti, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15. A. U. vastuses Keila Vallavalitsuse ja MTÜ *** apellatsioonkaebustele paluti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

§ 24lg 1 sätestab ehitusloa väljastamisest keeldumise üldalused.

Need on juhud, kui ehitusloa taotlus on esitatud pädeva taotleja poolt. Kolmandale isikule ehitusloa väljastamiseks on sätestatud erikord, mille üheks tingimuseks on

§ 23

lg 5 sätestatud piiratud asjaõiguse olemasolu või notariaalne kokkulepe piiratud asjaõiguse seadmiseks. Menetluse käigus kirjeldas kaebaja põhjalikult, kuidas rikub vaidlusalune trass tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja jääb nende põhjenduste juurde. TeeS ei sätesta MTÜ *** poolt mainitud absoluutset keeldu riigimaantee kaitsevööndisse ehitamisel. Kaebus esitati tähtaegselt. Kohe pärast vaidlusaluse trassi rajamist hakkas kaebaja pärima, mis alusel on see ehitatud. MTÜ *** esindaja teatas, et trass on nende oma ja et sellele hakatakse vormistama ehitusluba. Kaebaja nõudis ehitamise aluse kohta selgitust ka detailplaneeringu menetluses. Keila Vallavalitsuse esindaja teatas, et tehnorajatise talumise kohustus tuleneb planeerimisseadusest. Ehitusloa olemasolule ei viidatud. Ka Harju Maavalitsuse planeerimiskomisjoni koosolekul ei osanud Keila Vallavalitsuse esindaja öelda, kas vaidlustatud trassi ehitamiseks on väljastatud ehitusluba või mitte. Harju maavanema 10.05.2004 kirjas palub maavanem anda kaebajale selgitusi *** kinnistule rajatud veetrassi seaduslikkuse kohta. Vastavat selgitust ei järgnenud. Kaebaja esitas oma teabenõude ehitusloa kohta nö igaks juhuks, et välistada ehitusloa olemasolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust (I), seejärel kaebeõiguse olemasolu (II). Edasi hinnatakse Keila Vallavalitsuse ja MTÜ *** apellatsioonkaebuste põhjendatust (III) ning siis M. U. ja P. U. apellatsioonkaebust (IV). Viimaks lahendatakse kohtukulude jagamise küsimus (V). 6 3-04-167 I
2. Vastustaja ja kolmas isik MTÜ *** on seisukohal, et kaebus Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korralduse nr 1088 ning selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudes ei ole esitatud tähtaegselt. Nimetatud vastuväide on esitatud ka halduskohtu menetluses ning halduskohus asus 07.09.2004 määruses (tl 73) seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kuna nimetatud kohtumäärusele ei ole võimalik erikaebust esitada, tuleb kaebuse tähtaegsuse küsimust kontrollida apellatsioonimenetluses.
3. HKMS § 9 lg 1 sätestab, et kaebus haldusakti tühistamiseks tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr 1088 tehti kaebajale nõuetekohaselt teatavaks 24.05.2004 vastusega teabenõudele (tl 6-8). Kaebus esitati kohtule 21.06.2004, so ettenähtud 30 päeva jooksul.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.09.2004 määruses väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt on kaebus esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei hakka kõiki selles määruses toodud seisukohti kordama, vaid märgib järgmist. Kaebaja oli küll teadlik ehitustöödest, kuid eeltoodu ei tähenda, et ta oli teadlik ehitusloa olemasolust. Toimikus olevatest dokument idest nähtub, et kaebaja on üritanud detailplaneeringu menetluse käigus korduvalt teada saada, millisel õiguslikul alusel läbi tema kinnistu trasse veetakse, kuid sellele vaatamata Keila Vallavalitsuse ametnikud teda ehitusloa olemasolust ei informeeritud, vaid viitasid üksnes tema kohustusele taluda tehnorajatisi. Kuigi vaidlustatud ehitusloa alusel trasside rajamine polnud eelnimetatud detailplaneeringuga vahetult seotud, oli põhjendatud kaebaja eeldus, et vastavasisulise märkuse esitamisel detailplaneeringu avalikul väljapanekul („palun selgitust ilma minu kooskõlastuseta läbi ** kinnistu rajatud veetrassi kohta“ – tl 9) teeb Keila Vallavalitsus asjakohase viite trassi rajamise seaduslikule alusele. Kuna ehitusloa väljastamisest kaebajat jätkuvalt ei teavitatud, ei saa kaebajale ette heita, et tal oleks ikkagi pidanud tekkima põhjendatud kahtlus ehitusloa olemasolu kohta. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei ole oma õiguste kaitsel olnud tegevusetuses. II
5. Vastustaja ja kolmas isik MTÜ **** on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, st väljastatud ehitusluba kaebuse esitaja õigusi ei kitsenda. Vastavates apellatsioonkaebustes on leitud, et halduskohus on jätnud analüüsimata väited selle kohta, et alale, kus veetorustik asub, ei ole täiendava hoone ehitamine võimalik (ehituskeeluala, IV klassi riigimaantee kaitsevöönd, vastuolu planeerimis- ja maakorralduslike nõuetega, *** maaüksusest teise elamuehituskrundi eraldamine ei ole võimalik). Sellel alal ei ole kunagi olnud ka kartulipõldu ning ligi kahe meetri sügavusel asuv toru ei segaks niikuinii kartulipõllu harimist nimetatud maatükil.
6. Vastavalt HKMS § 7 lõikele 1 võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohus leiab, et kaebeõiguse olemasolu kontrollimisel ei pea kohus läbi viima põhjalikku materiaalõiguslikku kontrolli tuvastamaks, kas kõik kaebeõiguse alusena märgitud asjaolud (teise hoone ehitamine, kartulimaa harimine) on tegelikkuses realiseeritavad. Piisab, kui kohus tuvastab ühe võimaluse, mil moel vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda. Antud juhul on halduskohus leidnud, et veetrasside rajamine võib takistada PS §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt 7 3-04-167 vallata, kasutada ja käsutada.

§ 14

lg 1 kohustab kaebajat lubama teha tema kinnistul asuvate tehnovõrkude või –rajatiste hooldustöid, kusjuures avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eelnimetatud kohustus muudab küsitavaks kaebaja soovi ümbritseda oma kinnistu aiaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eeltooduga on tuvastatud kaebeõiguse olemasolu. Halduskohus ei pidanud hakkama hindama seda, kas maa-alale, mida magistraaltrass läbib, oli kaebajal võimalik uusi hooneid ehitada. See ei oma tähtsust ka ehitusloa õiguspärasuse hindamisel. 22. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamisega kaasneb kinnisasja omaniku jaoks mitmeid õigusaktidest tulenevaid piiranguid (nt juba eelnimetatud

§ 14

lg 1).

§ 14

lg 1 esimeses lauses sisalduv nõue, mille kohaselt kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale tehnovõrke ja –rajatisi, ei võta kinnisasja omanikult õigust nende rajatiste ehitamist kohtus vaidlustada. Tehnovõrgu ja –rajatise asukohta valik peab olema põhjendatud nii kinnistu omaniku õigusi kui ka avalikke huvisid silmas pidades. Kinnistu omanikul, kes peab oma õiguste riivet ebaproportsionaalselt suureks, on õigus kohtulikule kaitsele. Antud juhul on tegemist just sellise olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et kaebeõigus tuleneb juba ainuüksi tehnovõrkude ja –rajatiste koormavast iseloomust kinnistu omaniku jaoks. Ei ole alust nõuda, et kinnistu omanik, so kaebaja suudaks juba ehitusloa vaidlustamise ajal välja tuua konkreetsed näited, kuidas tehnovõrgud tal tulevikus kinnistu kasutamist piiravad. III 23. Halduskohtu otsusega tühistati Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr 1088, millega väljastati magistraaltrassi ehitamiseks ehitusluba. Vastustaja ja kolmas isik MTÜ *** leiavad, et kohtu otsus on ekslik, kuna ehitusseaduses puudub säte, mille alusel oleks vastustaja saanud keelduda ehitusloa väljastamisest.

§ 24

lg 1 ei näe ette ehitusloa väljastamisest keeldumise alusena asjaolu, et puudub maaomaniku notariaalne nõusolek tehnorajatiste ehitamiseks. 24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 4 lähtudes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebus tele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 24

reguleerib ehitusloa väljastamisest keeldumist ning seal ei sisaldu tõesti alust, mille kohaselt saaks ehitusloa väljastamisest keelduda juhul, kui puudub maaomaniku notariaalne nõusolek. Samas sätestab

§ 24

lg 1 p 5, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele.

§ 23

sätestab nõuded ehitusloa väljastamise menetlusele ning selle lg 5 reguleerib selgesõnaliselt, et ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või –rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. MTÜ *** puhul ühtegi

§ 23lõikes 5 nimetatud asjaolu ei esine nud.

Kuna nõutud kokkulepet vastustajale ei esitatud, oleks vastustaja pidanud

§ 24

lg 2 kohaselt andma kolmandale isikule aega puuduste kõrvaldamiseks ning tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keelduma ehitusloa väljastamisest

§ 24lg 1 punkti 5 alusel.

Viited 8 3-04-167

§ 12

lõikele 2 ei ole siinkohal asjakohased, kuna ehitusloa taotluse lahendamisel tuli lähtuda erinormist, so

§ 23lõikest 5.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et MTÜ- le *** väljastati ehitusluba õigusvastaselt. Täitmata olid materiaalõiguslikud eeldused ehitusloa andmiseks. 25. Halduskohus leidis, et õigusvastane ehitusluba tuleb tühistada, kuna selle õigusvastasus on kõrvaldatav. Kaebuse esitajale ning MTÜ-le *** tuleb anda võimalus sõlmida ehitusloa väljastamiseks nõutav asjaõigusleping või notariaalne kokkulepe või vajadusel pöörduda selle sõlmimiseks kohtusse. Kolmas isik MTÜ *** märkis oma apellatsioonkaebuses, et veetorustiku olemasolu on *** külale hädavajalik, veetorustiku kaudu saavad tasuta puhast joogivett kümme majapidamist ning veeprojekti autor on kinnitanud, et veetoru ehitamine ilma kaebaja kinnistut kasutamata ei olnud võimalik. Ringkonnakohus leiab, et ehitusloa tühistamine oli põhjendatud. Ainuüksi avaliku huviga ei saa õigustada kaebaja kinnistu õigusvastast koormamist. Ka ei ole antud asjas ilmselge, et trassi võimalik osaline teise kohta nihutamine kujutaks endast ebaproportsionaalselt suurt kulutust, võrreldes kaebaja õiguste õigusvastase piiramisega. Vastustaja peab läbi viima nõuetekohase ehitusloa andmise otsustamise menetluse ning kaebaja ja kolmas isik MTÜ *** kokku leppima või kohtuvaidluse teel välja selgitama, kas magistraaltrassi rajamine läbi kaebaja kinnistu on ainuvõimalik lahendus. 26.

§ 40lõike 2 kohaselt kuulub ehitusloata püstitatud ehitis likvideerimisele.

Normi sõnastus viitab, et üldjuhul kuuluvad õigusliku aluseta ehitatud ehitised lammutamisele. Samas ei ole välistatud kaalutlusõigus juhuks, kui lammutamise vastu räägivad olulised avalikud huvid. Nende huvide kaalumise peab läbi viima vastustaja.

§ 40

lg 2 annab kohalikule omavalitsusele laia kaalutlusõiguse otsustada, milliseks tähtpäevaks ning millisel viisil ja tingimustel ehitise lammutamine toimub. Nimetatud otsustamisvabaduse piires on võimalik tagada olukord, kus enne uue ehitusloa väljastamise menetluse lõppu olemasolevat trassi ei lammutata. Seega on võimalik avalike huvide kaitse ehitusloa tühistamisest sõltumata. IV

1. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused teha vastustajale ettekirjutus kolmandatele isikutele MTÜ- le *** ning T. N-ile ettekirjutuste tegemiseks seadusliku aluseta püstitatud ehitiste (magistraatrassi ja ühendustrassi) lammutamiseks. Kaebaja leiab, et vastustajal on kaalutlusõigus vaid ehitiste lammutamise ajale, viisile ja tingimustele, mitte aga selles osas, kas ehitisi lammutada.
2. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et magistraaltrassi ehitusloa tühistamine oli õiguspärane. Halduskohtu otsusega on tuvastatud, et liitumistrassi ehitamine oli õigusvastane. Vastavas osas ei ole halduskohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selle küsimusega täiendavalt ei tegele. Vaatamata aga asjaolule, et mõlemad trassid on püstitatud õigusliku aluseta, leiab ringkonnakohus, et vastavate kohustamiskaebuste esitamine ei ole antud juhul lubatav ning need tuleb jätta rahuldamata. 9 3-04-167 Halduskohtu otsuses on õigesti leitud, et puudub haldusorgani otsustus, mille õiguspärasust kohustamiskaebuse raames hinnata. Ehitise lammutamine ei ole ehitusloa tühistamise vahetu tagajärg. Ehitise lammutamiseks peab kohalik omavalitsus tegema ettekirjutuse, so toimub HMS nõuetele vastav haldusmenetlus. Nimetatud ettekirjutust ei ole aga tehtud ning kohtuväliselt ei ole selleks vastustajal võimalust tekkinud. Magistraaltrassi ehitusluba tühistati halduskohtu otsusega, mis ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Seega ei olegi vastustaja saanud vastava trassi lammutamise osas oma seisukohta kujundada. Kohus ei saa võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ette kirjutada, milline peab olema veel toimumata haldusmenetluse tulemus. Kohus kontrollib üksnes juba sooritatud toimingute ning antud haldusaktide õiguspärasust. Kohusta miskaebuste ennatlikku esitamist ei saa õigustada väitega, et haldusorgani poolt õigusvastase otsuse tegemine või tegevusetus on ette teada. Sama kehtib liitumistrassi suhtes esitatud kohustamisnõude kohta. Alles kohtumenetluses ilmnes, et liitumistrassi paigaldamine ei ole toimunud õiguspäraselt. Vastustaja poole ei ole kaebaja kohtuväliselt selle küsimusega pöördunud ega kolmanda isiku suhtes ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemist taotlenud. Sellistel eeldustel ei ole kohustamiskaebusega halduskohtu poole pöördumine lubatud.
3. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vastustajal ei ole ebaseaduslike ehitiste lammutamise otsustamisel üldse kaalutlusõigust. Ringkonnakohus on oma seisukoha selles küsimuses avaldanud kohtuotsuse punktis
4. V
5. Kuna kõik apellatsioonkaebused protsessiosaliste enda kanda. Oliver Kask jäävad rahuldamata, Silvia Truman jäävad kohtukulud kõigi Kaire Pikamäe 10