, kui sidevahendite abil on sõlmitud leping esemete üleandmiseks, siis teavitatakse tarbijat lepingu tingimustest enne lepingu sõlmimist. Sellekohase teabe, sealhulgas asja põhitunnused, asja hind ja selle tasumise kord on avaldatud Kodu-Anttila kataloogides. Maksetingimuste kohaselt oli ostjal võimalus tasuda 30 päevase maksetähtaja jooksul paki Anttila ladudest väljastamise kuupäevast alates. Kui kauba hind ületas 479 krooni, võis ostja tasuda ostu eest järelmaksuga väikeste kuumaksetena. Kauba hind ja järemaksu kuumaksete suurus oli kirjas kaupa tutvustavas tekstis. Arvete tähtaegselt tasumata jätmise koral on hagejal müüjana õigus nõuda viivist 0,1% võlgu olevast summast päevas. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel kohaldatase enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingute puhul alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. Järelmaksu tingimustel müügileping on kestvusleping. Ka võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kokkulepitud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmise viivitamisel ka viivist. Kostja ei ole müügilepingust tulenevat võlakohustust kohaselt täitnud. 22.03.2004 saatis hageja kostjale võlgnevuse osas kirjaliku meeldetuletuse, seejärel lubas kostja võla ositi hüvitada, kuid lubadust ei täitnud ning jättis reageerimata ka hageja esindaja kirjale 11.03.2005 nr 115.
lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi seaduses sätestatud suuruseni. Seisuga 11.05.2005 on kostjal tasumata ostetud kaupade eest 5229 krooni ning viivist summas 929.30 krooni, kokku 6158.30 krooni. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 16.12.2005 eelistungile ei ole ilmunud. Kostja viimase teadaoleva elukoha aadressil xxxxx, samuti rahvastikuregistris märgitud aadressil – xxxxxxx - väljastatud kohtukutsed on kohtule tagastatud. Rakvere politseiosakonna, samuti Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna andmetel on kostja tegelik viibimiskoht politseile teadmata. Kostjat on kutsutud kohtusse TsMS § 27 korras Ametlikes Teadaannetes avaldatud kohtukutsetega 15.11.2005 ja 22.11.2005. Hageja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega ja hagi rahuldamist hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses, samuti kohtukulude väljamõistmist vastavalt hagiavalduses märgitule, s.o. hageja poolt makstud riigilõiv 560 krooni, õigusabikulu 436.70 krooni ja kohtukutse avaldamise tasu 200 krooni. Hageja kinnitab, et kostja võlga tasuma asunud ei ole ning nõude summa on endine. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. TsMS § 198 lg 2 sätestab, et kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib kohus tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hagimaterjalide ja kohtukutsete väljastamisel on kohus hoiatanud kostjat seadusliku takistuseta eelistungile mitteilmumisel tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalikkusest. Elanikeregistris märgitud kostja elukoha aadressil xxxxxxx, väljastatud kohtukutsed on tagastatud kohtule märkusega ”ei ela antud aadressil”. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna teatel võib kostja T. S. elada xxxxxxxx. Põhja Politseiprefektuurei Ida politseiosakonna kirjast 08.11.2005 nähtub, et xxxxx asuvat korterit kontrolliti korduvalt, kuid kostja viibimist nimetatud korteris või tema tegelikku asukohta välja ei õnnestunud selgitada. Kostja kutsumisel kohtu eelistungile 16.12.2005 on avaldatud kohtukutsed Ametlikes Teadaannetes, kus kutse avaldamisel hoiatati kostjat tema seadusliku takistuseta eelistungile mitteilmumisel tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalikkusest. TsMS § 231 lg 6 võimaldab tagaseljaotsuse põhjendused esitada kohtul lihtsustatud vormis. Hagi on avalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning on ära toodud ka antud suhet reguleerivad materiaalõiguslikud normid..
lg 1 järgi tuleb kohustised täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepingu alusel andma asja ostjale üle, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Esitatud dokumentide kohaselt on hageja müüjana oma kohustuse ostja ees täitnud; kostja ostjana on lepinguga võetud kohustused asja eest tasumisel jätnud osaliselt täitmata. Pooltevahelised õigused ja kohustused nähtuvad hagiavaldusele lisatud postimüügikataloogi maksetingimustest ning kostjale tasumiseks esitatud arvest, samuti kostjale väljastatud kirjalikest pretensioonidest, võlgnevuse arvestusest seisuga 11.05.2005. Hageja esindaja volitusi tõendavad hageja B-registrikaardi väljavõte ja volikiri. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 198 lg 2, § 201 lg 1-3, 202 lg 1, 231 lg 6, leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, milleks on vastavalt TsMS § 46 ja hageja esitatud maksekorraldusele nr.177, 12.05.2005 hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 560 krooni ning õigusabikulud summas 436.70 krooni, samuti maksekorralduse nr 305, 09.11.2005 alusel kohtukutse avaldamise tasu 200 krooni. Otsuse resolutiivosa kuulub avaldamisele ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik I. Külavee Kohtuotsus jõustus 10.jaanuaril 2006.a. Kohunik I. Külavee
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.