Obsah (4)

§ 12§ 18§ 4§ 64

3-05-599 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-05-599 ( endine nr. 3-184/ 2005) Kohtuotsuse kuupäev 10.02.2006 Jõhvi Kohtunik Ül

§ 12lg 4, mille kohaselt ametnikele, keda ei ole selle paragrahvi 2.

ja 3. lõikes loetletud, laieneb see seadus, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.

§ 12

lg-t 4 ei saa mõista nii, et mõni selle seaduse säte ei laiene näiteks poliitilistele ametnikele üksnes siis, kui avalikku teenistust reguleeriv eriseadus sätestab selgesõnaliselt, et Avaliku teenistuse seaduse asemel kohaldatakse vastava eriseaduse sätteid. Avaliku teenistuse seadus võib mitte laieneda osale avalikele teenistujatele ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega.

§ 18

sätestab, et selle seaduse §-d 19-36 ei laiene Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele ning Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavatele isikutele. Seega ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu poolt nimetatud ja valitud ametiisikutele, sealhulgas ka linnapeale ja vallavanemale, Avaliku teenistuse seaduse 2. jaos "Ametniku teenistusse võtmise kord" (§-d 19-36) sätestatu. 2 3-05-599 Ka selle sättega on seadusandja rõhutanud, et Avaliku teenistuse seadus ei ole tervikuna kohaldatav kõigi avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. KOKS § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust avalikku teenistust käsitlev seadus ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Viimati nimetatud seadus on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavate ja valitavate isikute teenistust reguleerivaks eriseaduseks. KOKS § 27 kohaselt valib volikogu vallavanema või linnapea samas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 4

lg 2 teise lause kohaselt on kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik teenistusvahekorras mitte kohaliku omavalitsuse ametiasutusega, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse kui tervikuga. Vihula Vallavolikogu on 04.07.2005 otsuses nr 297 lähtunud Vihula vallavanema 27.01.2005 käskkirjast nr 5 –p puhkuste ajakava kinnitamise kohta ja arvestades saamatajäänud puhkust ning võtnud aluseks :

§ 64

lg 1 p 3 ( Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest) ja lg 6 (ametnikule, kes käesoleva paragrahvi

1. lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale). Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et vaidlustatud volikogu otsus ei sisalda õiguslikku ega ka faktilist motivatsiooni ning viidet dokumendile, kust seda motivatsiooni leida. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusevastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. HMS § 56 lg 1 teine lause võimaldab haldusakti motivatsiooni esitada kas haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsuse nr 3-3-1-54-03 punktis 36 on märgitud järgmist: "HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua 3 3-05-599 vähemalt põhimotiivid. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Vaidlust ei ole selles, et Vihula Vallavolikogu on 04.07.2005 otsuses nr 297 puuduvad motiivid nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude kohta, miks volikogu muutis omavoliliselt ja kaebuse esitaja nõusolekuta puhkuste ajakava. Halduskohus nõustub A.Kübara väitega, et kaebuse esitajale pole tagatud ärakuulamist, ega vastuväidete esitamist. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Vastustaja on rikkunud KOKS § 22 lg 1, kuna Vihula Vallavolikogu on teinud otsustuse vallavanema puhkusele lubamise küsimuses, mis aga pole volikogu ainupädevuses ning sellega meelevaldselt ületanud oma pädevuse piire. Vaidlustatud otsuses puuduvad viited nii KOKS-ile, kui ka PuhkS ja vastavatele

-i sätetele. Seega on nimetatud volikogu otsus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Protsessiosalised ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet, seetõttu jäävad kohtukulud nende endi kanda. Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku §- e 25, § 26 lg 1 p 1, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 4