Obsah (8)

§ 7§ 15§ 92§ 93§ 83§ 85§ 87§ 26

Haldusasi nr 3-1626/2004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas, 29.detsembril 2004 Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristina Maimann arutas 20.12.2004 avalikul kohtuistungil R.K. kaebust AS Falck Ee

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda kui ta leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Seega peab kohus tühistamiskaebuse rahuldamiseks tuvastama kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise või vabaduste piiramise. Toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab isikul olema põhjendatud huvi (

§ 7lg 1).

Antud vaidluse lahendamiseks peab kohus andma hinnangu, kas kaebaja on tõendanud, et 21.10.2003 kell 10.30 oli ta tasunud parkimistasu parkimise eest Jõe tn 7 vastas tasulisel parkimiskohal ning kas AS Falck Eesti on kehtivast õigusest tulenevalt volitatud saatma viivistasu otsust kohtutäiturile täitmisele (tegema avaldust täitemenetluse algatamiseks). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kõnealune auto oli viivistasu otsuses märgitud ajal pargitud tasulise parkimise alal (kaebus ja kohtuistungi protokoll tlk 76). Pooltel on vaidlus selles, kas 21.10.2003 ajal, millal on koostatud viivistasu otsus, oli parkimistasu tasutud. 2 Kaebaja leiab, et parkimistasu tasumist eelmärgitud ajal tõendab parkimispilet (tlk 5) ja kaebaja kohtuistungil antud selgitused (tlk 75). Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 501 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. LS § 501 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.4 sätestab, et nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiklaasi taha väljaspoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.11.2004 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-14-04 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks nimetatud määruse p 4.

1. teine lause, mille kohaselt oli eelmärgitud nõude täitmata jätmine võrdsustatud parkimistasu maksmata jätmisega. Riigikohus leidis oma lahendis, et Tallinna Linnavolikogul on õigus kehtestada parkimise õigust tõendava dokumendi paigaldamise nõuet. Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Seega võib eeltoodust tulenevalt parkimisjärelevalvet teostav isik, kelleks on Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel LS § 501 lg-st 3 tuleneva volituse alusel sõlmitud halduslepingu kohaselt AS Falck Eesti, koostada viivistasu otsuse kui sõidukile ei ole paigutatud nähtavalt parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu otsusest tuleb viivistasu otsus haldusorganil kehtetuks tunnistada või kohtu poolt tühistada, kui selgub, et parkimise eest oli tegelikult tasutud. Kui isik ei ole parkimise eest tasumist tõendavat dokumenti nõuetekohaselt eksponeerinud, tuleb tal hilisemas vaidluses tõendada, et ta oli tegelikult parkimistasu tasunud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole tõendanud parkimistasu tasumist. Kohtule esitatud parkimispilet tõendab, et sellel on tehtud vastavad mahakraaped (21.10.2003 kella 10.30 kohta), kuid nimetatud pilet ei tõenda, et need mahakraaped tehti tegelikkuses 21.10.2003 kell 10.
2. Mahakraaped võidi teha ka hiljem. Kohus ei saa rajada kohtuotsust oletusele, et mahakraaped tõenäoliselt nimetatud ajahetkel tehti. Kuna kaebaja ei esitanud muid tõendeid (dokumentaalne tõend või tunnistaja ütlus), siis tuleb pidada kaebaja kohtuistungil antud ütlusi paljasõnalisteks.

§ 15lg 3 kohaselt on kaebaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega.

Kohus andis kaebajale tõendite esitamiseks võimaluse, kuid kaebaja ei soovinud tõendeid esitada. Kaebaja leidis, et haldusakti ei ole talle saadetud vastavalt maksukorralduse seaduses 3 ettenähtule. MKS § 54 lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil. Vastustaja esindaja võttis omaks, et kaebajale ei saadetud dokumenti (viivistasuotsuse korduvteadet) rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil, vaid saadeti liiklusregistrisse kantud aadressil (tlk 75). Liiklusregistrisse kantud aadressi ei saa lugeda maksuhaldurile teatavaks tehtud aadressiks, kuna liiklusregister ei ole maksuhaldur. Samuti on kaebaja esitanud kohtule sõiduki registreerimistunnistuse koopia, millelt nähtuvalt on tema aadressiks Nurga talu Koonga vallas Pärnumaal, kuhu talle viivistasuotsuse korduvteadet saadetud ei ole. Kohus on seisukohal, et nimetatud menetluslik rikkumine ei toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmist. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõutele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et ühte maksuobjekti on kohalike maksude seaduse § 4 lg 3 vastaselt maksustatud kahekordselt, s.o parkimistasuga ja viivistasuga. Kohaliku maksuna on käsitletava parkimistasu (LS § 501 lg 1) ning selle maksmata jätmisel tuleb alles maksta viivistasu. Viivistasu laekumine selle kehtestanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse (LS § 502 lg 9) läbi AS Falck Eesti ei muuda nimetatud tasu määramist õigusvastaseks, kuna Tallinna linn on AS-ga Falck Eesti LS § 501 lg-st 3 tuleneva volituse alusel sõlminud halduslepingu, milles on reguleeritud tasu laekumise küsimus. Eeltoodud põhjusel tuleb jätta kaebus tühistamisnõude osas rahuldamata. LS § 501 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eeltoodud sättes märgitud avalik-õiguslike ülesannete loetelu, mille teostamise õiguse üleandmine halduslepinguga on eraõiguslikule juriidilisele isikule lubatud, on toodud ammendava (kinnise) loeteluna. Toodud loetelus ei ole nimetatud täitemenetluse algatamise õiguse üleandmist eraõiguslikule juriidilisele isikule (selline õigus ei tulene ka täitemenetluse seadustikust ega saa tuleneda vaid halduslepingust), mistõttu AS Falck Eesti toiming, mis seisnes viivistasu otsuse täitmisele saatmises (avalduse tegemises täitemenetluse algatamiseks) on õigusvastane. Kaebajal on põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna sellest toimingust tulenevalt on kaebajale esitatud nõue 59 krooni (AS Falck Eesti poolt materjalide ettevalmistamise eest) tasumiseks. Kuna kohtule ei ole esitatud kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõuet, piirdub kohus eelmärgitud toimingu õigusvastasuse tuvastamisega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotles AS Falck Eesti toimingu, mis seisnes viivistasu otsuse täitmisele saatmises (täitemenetluse algatamises) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja taotles vastustajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 10 384 krooni ja riigilõivu väljamõistmist summas 14,40 krooni. 4 Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 14,40 krooni (Tallinna Halduskohtu 27.05.2004 kviitung nr 259). Kaebaja on kohtule esitanud õigusabikulude kohta 09.12.2004 arve nr 59, milles on ära toodud ka kohtukulude nimekiri ning 09.12.2004 kassa sissetuleku orderi nr 25, mille kohaselt on R.K. poolt tasutud 10 384 krooni. Vastustaja taotles õigusabikulude väljamõistmist summas 600 krooni. Vastustaja on esitanud kinnituse, et AS Falck Eesti ja OÜ Aksum Konsult vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamise leping ning selle lepingu alusel on käsunditäitja Paavo Paal, kellele AS Falck Eesti juhatuse liikme poolt väljastatud volikiri on kohtutoimikus. Lisatud on ka OÜ Aksum Konsult 31.08.2004 arve nr 41-04 ja 03.09.2004 maksekorraldus nr 828 AS Falck Eesti poolt 600 krooni tasumise kohta.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.

§ 83kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon.

Asja läbivaatamise kuluks on

§ 85

p 3 kohaselt õigusabikulu.

§ 87

lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.

§ 93

lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt (toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas), mistõttu tuleb kaebaja kasuks välja mõista pool kohtukuludest.

§ 87

lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et õiguslik vaidlus ei olnud keerukas, kaebaja esindaja ei ole asjas oluliselt esitanud asjakohaseid tõendeid, kaebuse täiendamine kohtu nõudel oli tingitud selle ebaselgusest, muud kaebuse täiendamised kirjalikult enne kohtuistungit ei olnud vajalikud, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja seisukohtade koostamiseks kulunud 3 tundi ei ole arvestades vaidluse vähest keerukust reaalne, mistõttu on põhjendatud õigusabikulude vähendamine poole võrra, s.o 5192 kroonini ning kaebuse osalise rahuldamise tõttu kuulub sellest väljamõistmisele 2596 krooni. Tasutud riigilõivust tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 7,20 krooni. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele kohtukulu summas 2603,20 krooni. Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 300 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja esindaja väidet, et vastustaja ei olnud õigustatud välist õigusabi kasutama. Antud juhul ei ole tegemist teenistusliku vaidlusega (kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis on tegu avaliku teenistuse seaduse kohaldamisest tekkinud vaidlusega). Isik võib kohtus esineda iseseisvalt või kasutada esindajat. Kuna parkimisjärelevalvest tulenevaid vaidlusi on massiliselt saab pidada põhjendatuks, et AS Falck Eesti kasutab ka lepingulist esindajat. Nõutava õigusabikulu suurus on arvestades õigusabiteenuse hindu ja konkreetse vaidluse keerukust proportsionaalne ja põhjendatud. Juhindudes

§ 26lg 1 p-st 3 ja 6, §-st 31, § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 kohus, otsustas: 1.

Jätta rahuldamata R.K. kaebus AS Falck Eesti töötaja poolt 21.10.2003 koostatud viivistasu otsuse nr VTO017636 tühistamiseks. 5

1. Rahuldada R.K. kaebus osaliselt ja tunnistada AS Falck Eesti toiming, mis seisnes 21.10.2003 viivistasu otsuse nr VTO017636 täitmiseks täitemenetluse algatamiseks avalduse tegemises kohtutäiturile, õigusvastaseks.
2. Välja mõista vastustajalt R.K. kasuks kohtukulu summas 2603,20 krooni.
3. Välja mõista kaebajalt AS Falck Eesti kasuks õigusabikulu 300 krooni. Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 29.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Kristina Maimann Kohtunik 6