← Eesti

3-05-1184/7

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

  1. veebruar 2006, Jõhvi 3-05-1184 (endine nr. 3-261/2005) Johannes Fersceli (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Arved Ferscheli (isikukood xxxxxxxxxxx) kaebused Iisaku Vallavalitsuse korralduste tühistamiseks
  2. jaanuar 2006 Johannes Ferschel ja Arved Ferschel, nende esindaja Epp Landberg, Iisaku Vallavalitsuse esindaja Piret Anvelt, kolmas isik Heinrich Ferschel RESOLUTSIOON 1.Rahuldada mõlemad Johannes Ferscheli ja Arved Ferscheli kaebused täies ulatuses. 2.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldus nr.
  3. 3.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldus nr.
  4. 4.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldus nr.
  5. 5.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldus nr.
  6. 6.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldus nr.
  7. 7.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 27.08.2002 korraldus nr.
  8. 8.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 19.11.2002 korraldus nr.
  9. 9.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 10.06.2003 korraldus nr.
  10. 10.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 24.01.2005 korraldus nr.
  11. 11.Tühistada Iisaku Vallavalitsuse 24.01.2005 korraldus nr.
  12. 12.Mõista Iisaku Vallavalitsuselt Johannes Ferscheli kasuks kohtukuluna välja 8260 (kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend) krooni.
  13. Mõista Iisaku Vallavalitsuselt Arvet Ferscheli kasuks kohtukuluna välja 8260 (kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend) krooni. 14.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Endise Ferscheli 10 õigusvastaselt võõrandatud vara kohta koostatud toimiku nr. 03813 materjalide kohaselt on ÕVVTK Ida-Viru Maavalitsuse komisjoni 21.06.1994 otsusega nr. 5-68 tunnistatud omandireformi objektiks 100.16 ha suurune talumaa Iisaku vallas ja õigustatud subjektideks selle 1 suhtes Johannes Ferschel 3/18, Arved Ferschel 3/18 Paul Ferschel 3/18, Nikolai Fershcel, 3/18, Aksel Feršel 2/18, Leida Feršel 2/18 ja Ilse Bondarjova 2/18 osas. Kõik õigustatud subjektid on soovinud maa tagastamist, Aksel Ferschel loovutas oma nõudeõiguse Heinrich Ferschelile ja Ilse Bondarjova Aivar Feršelile. Iisaku Vallavalitsuse 06.09.1999 korraldustega nr. 238 ja 239 otsustati tagastada Paul Ferschelile 16,17 ha suurune maa-ala Ferscheli maaomandi taastamiseks ja Nikolai Feršelile 16,36 ha suurune maa-ala Kurro maaomandi taastamiseks. 07.05.2002 võttis Iisaku Vallavalitsus õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise menetluse alustamise, vara maksumuse kinnitamise ja kompensatsiooni määramiseks ning nõudeõiguse osast suurema pindalaga maa eest riigile tasutava võla suuruse kinnitamise kohta vastu viis korraldust. Korralduses nr.132 (toimik nr.03813) otsustati õigustatud subjektide vahel 11.03.1998 allkirjastatud kokkuleppele viidates alustada kompenseerimise menetlust ja märgiti, et Arved Ferschelile ja Johannes Ferschelile tagastatakse 4,18 ha vähem maad. Korralduses nr. 133 (I köite leht 14) kinnitati õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse akt summas 11 300 krooni ning määrati maareformi seaduse § 14 lg. 3 ja 5 viidates Johannes Ferschelile ja Arved Ferschelile kummalegi 5650 krooni suurune kompensatsioon. Korraldustes nr. 134, 135 ja 136 (II köite lehed 17-19) määrati tasumisele kuuluvate võlasummade suuruseks Heinrich Ferschelile 4009 krooni, Leida Feršelile 3572 krooni ja Aivar Feršelile 3541 krooni. Iisaku Vallavalitsuse 27.08.2002 korraldusega nr. 229, 19.11.2002 korraldusega nr. 300 ja 10.06.2003 korraldusega nr. 153 (II köite lehed 20-21 ja 24-25) otsustati tagastada Leida Feršelile Pinna maaüksuse moodustamiseks 12,44 ha, Aivar Feršelile Ussisoo maaüksuse moodustamiseks 12,44 ha ja Heinrich Ferschelile Aksli maaüksuse moodustamiseks 12,60 ha suurused maa-alad. Iisaku Vallavalitsuse 24.01.2005 korraldustega nr. 14 ja 15 (II köite lehed 22-23 ja 26) vähendati maamõõtja poolt tehtud vea põhjendusel tagastatava maa suurust Leida Feršeli osas 12,41 ha ja Heinrich Ferschelile osas 12,59 ha peale. 05.12.2005 esitasid Johannes Ferschel ja Arved Ferschel Jõhvi Halduskohtule kaebuse (I köite lehed 2-7) ja palusid, et kohus tühistaks Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldused nr. 132 ja
  14. 22.12.2005 esitasid nad uue kaebuse (II köite lehed 2-9) ja palusid, et kohus tühistaks ka Iisaku Vallavalitsuse 07.05.2002 korraldused nr. 134, 135 ja 136, 27.08.2002 korralduse nr. 229, 19.11.2002 korralduse nr. 300, 10.06.2003 korralduse nr. 153 ning 24.01.2005 korraldused nr. 14 ja
  15. 27.12.2005 koostatud määrusega (II köite leht 32) liitis kohus kaebused ühisesse menetlusse. Seoses kohtute ühendamisega on kaebused alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses. Kaebustes väitsid kaebajad, et Iisaku Vallavalitsus on seadusevastaselt, omavoliliselt ja nende tahte vastaselt määranud neile kompensatsiooni ja võimaldanud kolmandatel isikutel saada tagasi nõudeõigusest rohkem maad. Seejuures viitasid nad maareformi seaduse § 14 lg. 1 ja 4, Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrusega nr. 216 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p. 10 ja haldusmenetluse seaduse § 54 ja väitsid, et vallavalitsus ei saa tugineda maa mittetagastamisel maareformi seaduse § 14 lg. 3 ja 5, sest nad on soovinud maa tagastamist ega ole kunagi esitanud avaldust selle osaliseks kompenseerimiseks. Kirjalikus seletuses (I köite leht 48) tunnistas Iisaku Vallavalitsus mõlemat kaebust, kuid palus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lg. 5 viidates neid kohtuistungil arutada, et saaks kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kanded tühistada. Kohtuistungil jäid Johannes Ferschel, Arved Ferschel ja nende esindaja Epp Landberg kaebuste väidete ja nõuete juurde ning esitasid kokku 16 520 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Johannes Ferschel kinnitas, et soovib kogu oma osa tagasi ega ole ühelgi viisil oma loobumist väljendanud. Arved Ferschel väitis, et ka tema pole mingit loobumist vormistanud, kuid möönis, et Kauksi tükki ta tagasi ei tahaks ja on seda maanõunikule maininud. Iisaku Vallavalitsuse esindaja Piret Anvelt jäi samuti kirjalikult väidetu juurde, pidas vaidlustatud haldusakte õigusevastasteks ja oli kaebuste rahuldamisega nõus. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud Heinrich Ferschel polnud kaebuse rahuldamisele vastu ja selgitas, et kirjutas avalduse täiendava maa saamiseks peale seda kui maanõunik teatas kaebajate soovist loobuda Kauksi maatükist. Teised kolmandad isikud kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks 2 tehtud ning neid oli teavitatud ka võimalusest asi ilma nende kohalolekuta läbi vaadata (I köite leht 32, 35, 36, 43 ja 44). KOHTU PÕHJENDUSED Maareformi seaduse § 14 lg. 1 sätestatu kohaselt tagastatakse mitme õigustatud subjekti puhul maa kaasomandisse vastavalt nende osadele või sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku 03813 materjalidest nähtuvalt on endise Ferscheli 10 talumaa suhtes tunnistatud õigustatud subjektideks mitu isikut, kes kõik soovisid maa tagastamist ja on sõlminud 11.003.1998 maa jagamise kohta ka kokkuleppe. Sellest kokkuleppest ei tulene, et õigustatud subjektid oleks soovinud maa jagada neile määratud nõudeõiguse osadest erinevalt ning toimikus puuduvad dokumendid, millede alusel võiks järeldada, et keegi õigustatud subjektidest on soovinud oma nõudeõiguse osast mingis ulatuses loobuda või, et esineb mõni õigustatud subjektide tahtest sõltumatu maa terves ulatuses tagastamist takistav asjaolu. Maareformi seaduse § 13 kohaselt kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud maa üksnes juhul, kui seda kas osaliselt või tervikuna ei tagastata. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrusega nr.
  16. Selle korra punktis 10 on kehtestatud, et kui õigustatud subjekt soovib vara kompenseerimist, peab see olema sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendatud tema kirjalikus avalduses. Johannes Ferschel eitab mistahes vormis väljendatud loobumist maa terves ulatuses tagastamise suhtes (I köite leht 67). Arved Ferschel on küll väljendatud suulist soovi loobuda ühe maatüki tagasi saamisest, kuid ei ole oma sellist tahet kirjalikult vormistanud ja seega õiguspärane alus kompenseerimise menetluse alustamiseks puudub. Nõudeõigusest suurema maa tagastamist reguleerib maareformi seaduse § 14 lg. 3, 4 ja
  17. Nimetatud sätted on aluseks võetud Iisaku Vallavalitsuse korralduste puhul, milledega otsustati õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmine ühtede tagastamise õigustatud subjektide ja kompensatsiooni määramine teiste suhtes (I köite leht 14, II köite lehed 20-21 ja 24-24 ning toimik nr. 03813). Sätestatust nähtub, et nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamise aluseks saab olla üksnes mõne õigustatud subjekti soov oma osa täielikuks või osaliseks kompenseerimiseks. Eeltoodust tulenevalt on kõik vaidlustatud haldusaktid õigusvastased ja rikuvad kaebajate õigust saada tagasi oma osa õigusvastaselt võõrandatud maast. Seega tuleb mõlemad esitatud kaebused halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldada. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 alusel täies ulatuses rahuldamisele ka kaebajate kohtukulude hüvitamise nõue. Vastavas taotluses (I köite lehed 60-64) märgitud kogusumma 16 520 krooni on kaebajate poolt reaalselt kantud ega ole kaebuste mahtu arvestades liialt suur. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.