3-05-880/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tallinn Haldusasja number 3-1290/2005 Haldusasi Eesti Vabariigi kaebus R.V.´ilt tekitatud varalise kahju summas 7 898 415,55 krooni väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus (HKMS § 5 ja TsMS § 149 lg.2 p.3). Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada erikaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades erikaebusele halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 11 lg.8 ja § 31 lg 6). Eesti Vabariik esitas Rahandusministeeriumi kaudu Tallinna Halduskohtule 11.10.2005 (postitempel ümbrikul) kaebuse järgmiste taotlustega:
3. Välja mõista R.V.´ilt Eesti Vabariigi kasuks tekitatud varaline kahju summas 7 898 415,55 krooni;
4. Välja mõista R.V.´ilt Eesti Vabariigi poolt kantud kohtukulud (riigilõiv);
5. Jätta R.V.´i kohtukulud tema enda kanda. Kaebuse kohaselt tekitas kohtutäitur R.V. Eesti Vabariigile kahju sellega, et nõudis täitemenetluse nr.032/2001/5016 raames riigilt Rahandusministeeriumi kaudu AS-i X (pankrotis) kasuks sisse 7 898 415,55 krooni. Hoolimata käimasolevatest vaidlustest täitemenetluse algatamise ja läbiviimise õiguspärasuse üle lasi kohtutäitur R.V. enda poolt koostatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti alusel 14.mail 2002 kanda Riigikassa keskkassa arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas enda ametialasele arveldusarvele 7 898 415,55 krooni. 24.mail 2002, s.o. päeval, mil R.V. tühistas enda 21.mai 2002 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, kandis R.V. 7 847 557,55 krooni riigi arveldusarvelt ära võetud summa AS-ile X ning ülejäänud summa (50 858 krooni) enda kohtutäituri tasu katteks. Kaebuses on märgitud, et käesolevas Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud asjaolude suhtes algatati kohtutäitur R.V.´i suhtes ka kriminaalmenetlus ning Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) tunnistati kriminaalasjas tsiviilhagejaks 7 898 415,55 krooni suuruse summa nõude osas. Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 2005 otsusega mõisteti R.V. talle esitatud süüdistuses õigeks ning riigi tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Tallinna Linnakohtu otsuse vaidlustasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin kui ka tsiviilhageja Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu). Tartu Ringkonnakohus jättis oma 1 20.juuni 2005 kohtuotsusega Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Riigikohus otsustas 21.septembril 2005 Põhja Ringkonnaprokuröri kassatsioonkaebust mitte menetleda. Kaebusele on lisatud Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 2005 kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-1946/04 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.juuni 2005 kohtuotsus kriminaalasjas nr. 2-1-169/
6. Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 2005 kohtuotsusest kriminaalasjas nr.1-1946/04 nähtuvalt hages Eesti Vabariik R.V.´ilt Eesti Vabariigi kasuks 7 898 415,55 krooni ja riiklik süüdistaja toetas tsiviilhagi rahuldamist, paludes R.V.´ilt välja mõista 7 898 415,55 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuotsusest nähtuvalt süüdistati R.V.´i muuhulgas selles, et ta täitemenetluse nr.032/2001/5016 raames ei ole TMS-s sätestatud täitemenetlust läbi viinud. Sellele vaatamata kandis R.V. 24.05.2002 ebaseaduslikult täitemenetluse täitetoimiku nr. 032/2001/5016 raames oma ametialaselt arveldusarvelt Eesti Ühispangas 7 847 557,55 krooni AS-i X (pankrotis) arveldusarvele Hansapangas ja 50 858 krooni täituritasu oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas, milline raha oli tema ametialasele arveldusarvele laekunud 14.05.2002 täitetoimiku nr.032/2001/5016 menetluse raames. Sellise tegevusega tekitas R.V. Eesti Vabariigile materiaalse kahju summas 7 898 415,55 krooni, s.o. suure varalise kahju, samuti seadis kahtluse alla justiitsministri poolt ametisse nimetatud kohtutäiturite kui avalik-õiguslikku ametit pidavate sõltumatute isikute tegutsemise seaduslikkuse, aususe ja usaldusväärsuse, põhjustades olulise kahju Justiitsministeeriumi ja seeläbi ka Eesti Vabariigi huvidele. Selle kohtuotsusega mõisteti R.V. temale esitatud süüdistustes KrK § 161 ja KaRS § 289 järgi õigeks ja jäeti Eesti Vabariigi tsiviilhaginõue R.V.´i vastu 7 898 415,55 krooni nõudes rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kohtutäitur R.V. ei ole kriminaalkuritegu – ametiseisundi kuritarvitamist toime pannud, samuti et kohus ei saa väita, et R.V. oleks oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades tekitanud olulist kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja avalikele huvidele. Linnakohus leidis, et 7 898 415,55 krooni võinuks moodustada Eesti Vabariigi kahju küll, aga ainult siis, kui R.V. kandnuks selle rahasumma kõrvalisele isikule, kes ei olnud õigustatud seda kahju nõudma või saama. Niisugust käitumist aga ei ole R.V. sooritanud. Riigil oli tekkinud kohustus anda endalt ära just selline kogus raha AS-le X, ennistamaks enda (Tolliameti) organi poolt tehtud õigusvastase otsusega teisele isikule (AS X) tekitatud kahju. Tartu Ringkonnakohtu 20.juuni 2005 kohtuotsusega nr.2-1-169/2005 jäeti Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 2005 kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-1946/04 muutmata ja apellantide Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Andrei Voronini ja tsiviilhageja Eesti Vabariigi apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt Tolliseaduse § 76 lg.4 koosmõjust HÕS §-ga 307 ja TMS § 180 oli AS-l X õigus riigilt tagasi saada õigusvastase erikonfiskeerimise tulemusena realiseeritud kauba maksumus. Seega oli 7 898 415,55 krooni alusetult Eesti Vabariigi valduses. Kuivõrd 7 898 415,55 krooni oli EV Ebaseaduslikus valduses, siis selle täitemenetluse käigus äravõtmine ei saa ringkonnakohtu arvates riigile põhjustada materiaalset kahju nimetatud summa ulatuses. Asjaolu, et nimetatud summat ei mõistetud AS-le X välja sama kohtuotsusega (nagu seda näeb ette HÕS § 307), millega tühistati Tolliameti 23.mai 1997 otsus, ei muuda ringkonnakohtu arvates olematuks asjaolu, et Eesti Vabariik nimetatud summa AS-le X võlgnes. Riigikohus otsustas 21.septembril 2005 Põhja Ringkonnaprokuröri kassatsioonkaebust mitte menetleda. Seega on kolm kohtuastet läbinud ja jõustunud kohtulahend, milles on kindlaks tehtud, et R.V. ei ole Eesti Vabariigile täitemenetluse nr.032/2001/5016 raames tekitanud 7 898 415,55 krooni kahju. Käesolevas haldusasjas oleksid menetlusosalisteks samuti Eesti Vabariik ja R.V. ning toimuks vaidlus R.V.´i sama tegevuse üle, milles on jõustunud Tallinna Linnakohtu 12.aprilli 2005 kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-1946/
7. 2 HKMS § 24 lg. 1 p. 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on jõustunud kohtulahend. Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.novembri 2000 kohtuotsuses nr. 3-3-1-5000 leidnud, et halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu üle. See seisukoht teenib õiguskindluse tagamise eesmärki ja võimaldab lõpetada samade poolte vaidlused sama haldusakti või toimingu üle mõistliku aja jooksul. Vastavalt HKMS § 5 juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri küsimust, kuidas toimida olukorras, kus halduskohtule esitatakse kaebus, milles on olemas jõustunud kohtulahend ja nimetatud asjaolu selgub enne haldusasja menetlusse võtmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleval juhul juhinduda TsMS § 149 lg.2 punktist 3, mille kohaselt keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 277 000,00 krooni. Tulenevalt HKMS §-st 84 ei kuulu riigilõiv kaebajale tagastamisele. Aili Maasik Kohtunik 3