ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- jaanuar 2006, Jõhvi 3-05-1106 (endine nr. 3-255/2005) Julianna Karpina (isikukood xxxxxxxxxxx) kaebus Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748) 20.10.2005 käskkirja nr. 561t tühistamiseks
- jaanuar 2006 Julianna Karpina ning Ida Politseiprefektuuri esindaja Elvis Tõnnison RESOLUTSIOON 1.Jätta Julianna Karpina kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Mõista Julianna Karpinalt Ida Politseiprefektuurile kohtukuludena välja 174 (ükssada seitsekümmend neli) krooni. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.10.2005 andis Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop välja käskkirja nr. 561t, millega määrati Narva politseiosakonna konstaabel Julianna Karpinale teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirjas leiti, et Julianna Karpina on Simha Palanta poolt 28.08.2005 esitatud suulise kuriteoteate protokollimata ja kannatanu ülekuulamata jätmisega rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku § 193, § 195 ja oma ametijuhendi punkt 2.20 nõudeid ning pannud toime avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. 21.11.2005 esitas Julianna Karpina Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-3). Seoses kohtute ühendamisega on kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja menetluses. Kaebuses palus selle esitaja, et talle määratud distsiplinaarkaristus tühistataks. Ta leidis, et täitis teenistuskohustusi nõuetekohaselt ning selgitas, et oma ametijuhendi kohaselt on ta küll kohustatud esmased uurimistoimingud läbi viima, kuid antud juhul oli tegemist kriminaaltalituse menetlusse kuuluva sissetungimisega, mistõttu teatas ta kuriteost juhtimiskeskuse korrapidajale ja saanud teada, et sündmuskohale suunati operatiivrühm, ei asunud ise esmaseid uurimistoiminguid teostama. Veel selgitas kaebaja, et kannatanu korduval pöördumisel kui selgus, et kriminaalasja polegi alustatud, teostas ta kõik vajalikud uurimistoimingud. 1 Ida Politseiprefektuuri kirjalikus seletuses (t.l.15-17) kaebusega ei nõustutud, paluti see rahuldamata jätta ning kirjeldati distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud asjaolusid. Seejuures märgiti kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg. 3, § 193 lg. 1, § 195 lg. 1 ja kannatanu isiklikule konstaablipunkti tulemisele viidates, et kaebaja oleks pidanud koheselt kuriteoteate protokollima, kannatanu üle kuulama ja sellega kriminaalmenetlust alustama. Seda seisukohta põhjendati väitega, et jättes kannatanu üle kuulamata ja sündmuskohale välja sõitmata, ei selgitanud kaebaja välja otsustuste tegemiseks vajalikke asjaolusid ja tekitatud kahju suurust ega suutnud juhtimiskeskusele täpset infot anda. Juhtimiskeskusele teatamist ja valvetoimkonna väljasõitu ei peetud kaebajat tema ametijuhendi p. 2.20 sätestatud kohustustest vabastavaks alusteks ning märgiti, et kaebaja tahab ennast tagantjärele õigustada ja oma tegematajätmised teistele politseiametnikele omistada. Kohtuistungil jäi Julianna Karpina oma kaebuse nõude juurde. Ta väitis, et selgitas kannatanuga rääkides välja varguse asjaolud ja kahju suuruse ning saanud teada, et tegemist pole tema pädevusse kuuluva süüteoga, kutsus välja operatiivgrupi ega hakanud ise midagi vormistama. Seejuures ta küll möönis konstaabli kohustust teha esmased menetlustoimingud, kuid oli seisukohal, et kuivõrd ta kohale tulnud operatiivgrupilt mingeid ülesandeid ei saanud, polnud tal neid ka vaja teha. Ida Politseiprefektuuri esindaja Elvis Tõnnison jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning palus hüvitada dokumentide paljundamisega tekkinud 174 krooni suuruse kohtukulu. KOHTU PÕHJENDUSED Ida Politseiprefektuuri vaidlusaluse käskkirjaga on Julianna Karpinale avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1 alusel süüks pandud seda, et ta rikkus kriminaalmenetluse seadustiku § 193 ja 195 ning oma ametijuhendi punkt 2.20 nõudeid, sest jättis suulise kuriteoteate protokollimata ja kannatanu ülekuulamata. Avaliku teenistuse seaduse § 84 sätestab distsiplinaarsüütegude mõiste ning kehtestab esimeses punktis, et selleks on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg. 3 sätestatu kohustab kohapeal vahetult esitatud suulise kuriteoteate protokollima. Sama seadustiku § 193 lg. 1 on kehtestatud, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ja puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Julianna Karpina on raportis ja kohtuistungil antud seletustes omaks võtnud asjaolu, et 28.08.2005 tuli kella 10.00 ajal tema juurde Narva-Jõesuu konstaablipunkti eelmisel päeval toime pandud vargusest teatama kodanik Simha Palanta, kuid tema seda teadet ei protokollinud (t.l. 31-32 ja 67-69). Kohtus antud seletuste kohaselt ta küll rääkis Simha Palantaga, kuid teda üle kuulama ei hakanud ja ülekuulamisprotokolli ei vormistanud (t.l. 67). Kriminaalmenetlus seadustiku § 32 lg. 3 sätestatu kohaselt on kahtlustatava ülekuulamine edasilükkamatuks menetlustoiminguks. Sama seadustiku § 37 lg. 3 ja § 74 kohaselt tuleb kannatanu ülekuulamise kohta vormistada ülekuulamisprotokoll. Kaebaja poolt toimingute tegemata jätmise põhjenduseks toodud valvetoimkonna väljasõit ei saa olla vabandavaks asjaoluks suuliselt esitatud kuriteoteate protokollimise puhul, sest see toiming pidid tehtud olema veel enne, kui ta teate Narva politseijaoskonna juhtimiskeskusele üldse edastas. Ka kannatanu ülekuulamine ja selle nõuetekohane vormistamine pidid toimuma enne juhtimiskeskusesse helistamist, sest alles ülekuulamise tulemusel said selguda asjaolud, mis võisid tingida valvetoimkonna väljakutsumise vajaduse. Ida Politseiprefektuuri 03.05.2004 käskkirjaga nr. 67 kinnitatud Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli ametijuhendi (t.l. 47-49) punktis 2.20 sätestatu reguleerib konstaabli kohustusi sündmuskohale väljasõitmisega seonduvalt. Kuna vaidlusaluses käskkirjas pole Julianna Karpinat süüdistatud selles, et ta jättis sündmuskohal midagi tegemata või, et ta sinna üldse välja ei sõitnudki, pole viide asjakohane. Samal põhjusel ei ole asjakohane kaebusele antud kirjaliku vastuse viide Ida Politseiprefektuuri 06.07.2004 käskkirjaga nr. 104 kinnitatud “Teadetele, reageerimise, sündmuskohal tegutsemise ja politseiametnike valvesse määramise korra” (t.l. 55-60) punktis 18 sätestatule. Küll aga on asjasse puutuv sama ametijuhendi punkt 2.1, kus on kehtestatud, et 2 konstaabel juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustes ja teistes õigusaktides kehtestatust. Ametijuhend on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud (t.l. 49). Julianna Karpina distsiplinaarsüüteo asjas on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, teda on tutvustatud selle algatamise käskkirja ja tema õigustega ning talle on antud ka võimalus seletuste andmiseks ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvumiseks (t.l. 18-27 ja 31-32). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kooskõlas politseiteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse vastavate sätetega, sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui ka juriidilist põhjendust ning vastab avaliku teenistuse seaduse § 132 lg. 2 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 sätestatud vorminõuetele. Distsiplinaarkaristus on määratud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 sätestatud tähtaegu järgides ja selle on määranud politseiteenistuse seaduse § 44 lg. 1 märgitud pädev ametiisik. Politseiteenistuse seaduse § 42 p. 2 kohaselt on noomitus üheks politseiametnikule määratavatest distsiplinaarkaristustest. See pole maksimaalne võimalik ning selle määramisel on arvestatud teo tähendust politsei usaldusväärsusele, kaebaja eelnevat teenistust ja tema kohta antud iseloomustust. Määratud karistus vastab süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ja karistatu isikule ka siis kui jätta distsiplinaarsüüteo kirjeldusest välja süüdistus ametijuhendi punkt 2.20 rikkumises ja piirduda üksnes käskkirjas viidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätete rikkumistega. Seega on Julianna Karpina distsiplinaarkorras karistamine avaliku teenistuse seaduse § 84 lg. 1 märgitud süüteo eest olnud põhjendatud ning tema kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 85 p. 2, § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt rahuldamisele Ida Politseiprefektuuri esindaja poolt esitatud kohtukulude hüvitamise nõue (t.l. 65). /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3