KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 21. september 2005. a Tallinn 3-272/2005 V.K. kaebus õi

§ 12lg 3).

2.Sekretäril saata kohtumäärus menetlusosalistele: Kaebuse esitajale V.K.le, vastustajatele ÕVVTK Tallinna Linnakomisjonile ja Tallinna Linnavalitsusele vastustajate volitatud esindaja Kristel Tähhe kaudu; kolmandatele isikutele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumile volitatud esindaja V. G. kaudu ja X OÜ –le esindaja L. L.'i kaudu . Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määrusele võib esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. (

§ 12lg 3, § 31 lg 6) ASJAOLUD 1 1.Halduskohtule 04.03.2005.a.

esitatud kaebuses Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 15.03.1999.a. otsusele nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korraldusele nr 110-k taotles kaebaja vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kaebusest nähtuvalt sai kaebuse esitaja xxxxxx korteri tagastamisest Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumile teada juhuslikult seeläbi, kui uue omaniku esindaja lõhkus ära korteri ukselukud ja takistas kaebajal pääseda oma korterisse. Kaebaja kinnitusel ei ole Tallinna Linnavalitsus, Kesklinna Valitsus ega EELK Konsistoorium teatanud kaebajale tehingutest, mis puudutasid kaebuse esitaja poolt üüritavat eluruumi. Koos kaebusega esitas V.K. taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotlust põhjendas kaebaja sellega, et tähtaeg linnavalitsuse korralduse vaidlustamiseks oli mööda lastud mõjuval põhjusel. Sellise põhjusena on kaebuse esitaja märkinud asjaolu, et 2003.a. märtsis kukkus ta tänaval ja ei saanud pikka aega liikuda, pärast seda aga jäi ta 2003.a. juulikuus auto alla ja sattus Mustamäe Haiglasse. Kaebuse esitaja peab oluliseks ära märkida, et pärast haiglast väljakirjutamist määras arst kaebuse esitajale ambulatoorse ravi 20 kuuks. Taotluse väitel on kaebuse esitaja invaliidistunud. Kuigi Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja EELK Konsistoorium pidid kaebajale teatama kõikidest tehingutest kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga, seda tehtud ei ole.. 18.04.2005.a. kohtumääruses juhtis kohus kaebaja tähelepanu vajadusele esitada täpsustused vastavalt

§ 10

lg 2 p 4:” Kaebuses on vaid üldsõnaliselt märgitud, et kaebaja sai juhulikult teada ostu-müügilepingu sõlmimisest 02.10.2003.a., millal see teadasaamine ja millistel asjaoludel aset leidis, ei selgu. Kaebusest ei selgu ka, millal kaebuse esitaja sai teada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest. Nähtuvalt esitatud korraldusest nr 110-k kohustati Kesklinna Valitsust informeerima üürnikke enne elamu mõttelise osa tagastamist vara tagastamise otsusest. Kaebuse esitaja on sellest asjaolust vaikides mööda läinud. Tähtaja ennistamise taotluses on kaebuse esitaja märkinud, et vara tagastamisest sai ta teada juhulikult seoses ukseluku lõhkumisega. Kaebusest ega tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, millal see sündmus aset leidis. Kohus märgib, et kaebaja on ise lisanud kaebusele Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.11.2001.a. kirja nr 1-28/2269, milles kaebajale teatatakse, et xxxxx elamu on tunnistatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.03.1999 otsusega omandireformi objektiks ja EELK omandireformi subjektiks, seega väide juhulikult EELK omandireformi objektiks tunnistamisest teadasaamisest ei vasta kaebuse esitaja poolt lisatud dokumentidest järelduvale. Eespooltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal vaja täpsustada, millal ta sai teada vaidlustatud haldusaktidest.” Vastuseks kohtumäärusele on kaebuse esitaja kohtule selgitanud, et kaebusele lisatud Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.11.2001.a. kirjas nr 1-2872269 on teda teavitatud sellest, et xxxxx elamu on tunnistatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.03.1999.a. otsusega omandireformi objektiks ja EELK omandireformi õigustatud subjektiks. Kuna kaebaja teadis, et 22.11.1994.a. jõustunud halduskohtu otsusega leiti, et xxxxx elamu kuulumine õigusvastase võõrandamise ajal Oleviste kirikule ei ole tõendatud, samuti, et ajavahemikul 01.-24.03.1995.a. oli enamus kortereid selles majas erastatud, kirik korterite erastamist kohtu kaudu ei vaidlustanud ja maja oma bilanssi ei võtnud, eeldas 2 kaebaja õiguskindluse, õiguspärase ootuse, hea halduse tava ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt, et vaidlus on kaebaja jaoks positiivselt lõppenud. Samuti on kaebaja selgitanud, et arvestades kaebaja tervislikku seisundit, mida kinnitavad esitatavad arstitõendid, ei olnud tal võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Liiklusõnnetuse kohta, mille tulemusel on kaebaja invaliidistunud, on 08.01.2004.a. kohtuotsus. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli kaebaja pikemat aega liikumisvõimetu, kohtusse jõudis asi 2003.a. oktoobri teisel poolel.

1. Vastustajad ÕVVTK Tallinna linnakomisjon ja Tallinna Linnavalitsus leiavad, et kaebetähtaja ennistamine põhjendatud ei ole. Kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mille tulemusel oleks takistatud kaebuse õigeaegne esitamine ja mis on aluseks tähtaja ennistamiseks. Oma seisukohta põhjendavad vastustajad järgnevaga: Kaebaja ei ole täpselt välja toonud aega, millal ta vaidlustatud haldusaktidest teada sai. Nimetatu seab kahtluse alla väite „ootamatust teadasaamisest”. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks tal oli vaja siseneda lepingu alusel tema kasutuses olevasse eluruumi, mida ta selle seisukorra tõttu eluruumina ei kasutanud. Kaebaja on viidanud liikumispiiratusele seoses õnnetuse ja avariiga, samas on ta osalenud muudel temaga seotud kohtuistungitel. Kaebuse esitajale on teatatud Xxxxx asuva vara ( hooned ja maa) omandireformi objektiks tunnistamise kohta 28.11.
2. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei ole tundnud huvi varaga seotud edasise menetluse suhtes. Xxxxx õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsused on vaidlustanud Xxxxx elanik V. K. On tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja on saanud oma informatsiooni tegelikult hr K. vahendusel. Teiste hulgas ( kokku kolm isikut) on kaebajat teavitatud Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korraldusest nr 110-k tähitud kirjaga Tallinna Kesklinna LOV poolt 10.02.2003.a. Eesti Post ei ole tagastanud ühtegi kolmest tähtkirjast, millest saaks järeldada, et kaebaja ei ole teavet kätte saanud.
3. Kolmas isik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele ei kuulu. 11.01.1996.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Tallinnas Xxxxx asuv kinnisvara natsionaliseeriti 1940.a. Kohus leidis, et Tallinna Linna TSN TK 02.09.1952.a. otsusega nr 516 on Xxxxx arvatud kohaliku nõukogu elamufondi, otsuse lisas 2 on toodud natsionaliseeritud majade loetelu, mille natsionaliseerimine jäi ENSV Teatajas avaldamata, kus järjekorranumbri 110 all on nimetatud Xxxxx majavaldus, mille endise valdajana on märgitud Oleviste kogudus. 30.08.1996.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Riigikohtu loakogu Xxxxx elanike kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud. Kuivõrd kaebuse sisust ilmneb, et kaebaja oli teadlik 02.10.2003.a. EELK ja X OÜ vahel Tallinnas, Xxxxx asuva maja 1700/7443 mõttelise osa notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisest, puudub alus temapoolse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kolmas isik X OÜ on seisukohal, et taotlus tähtaja ennistamiseks põhjendatud ei ole. Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korralduse nr 110-k koopia, mille kaebaja on kaebusele lisanud, on kaebuse esitajale väljastatud Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 05.02.2003.a. Seega hiljemalt nimetatud kuupäeval on kaebuse esitaja saanud teada haldusaktist. Kaebaja on mõjuvaks põhjuseks pidanud 18.03.2003.a. asetleidnud kukkumist. Haldusaktist teadasaamisest oli selleks ajaks möödunud 1,5 kuud, mis oli piisav kaebuse 3 esitamiseks. OÜ Tõnismäe peremeditsiini kolleegiumi väljastatud õiend oli kehtiv kuni 25.03.2003.a. Ka juhul, kui eeldada kaebuse esitaja poolt arstide nõuannete järgimist, lõppes soovituslik voodireziim hiljemalt 18.05.2003.a. Autolt sai kaebaja löögi 30.07.2003.a. ehk rohkem kui 2 kuud peale tervenemist. Ambulatoorsel ravil viibis kaebaja kuni 09.10.2003.a. Kaebuse esitaja on võtnud osa talle kehavigastusi tekitanud isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlusest ja kinnitanud seda tema poolt esitatud kohtuotsusega kriminaalasjas. Kaebaja käitumine lubab järeldada, et ta oleks oma tervisliku seisundi tõttu pidanud olema võimeline esitama ka kaebust korraldusele nr 110-k. 2003.a. oktoobris saatis X OÜ kaebuse esitajale kirja, milles teatati omandiõiguse üleminekust ja paluti vabastada firmale kuuluv korter kaebaja isiklikest asjadest. Kaebaja on oma väidetes vasturääkiv, taotluses esitatud põhjendused tähtaja ennistamiseks mõjuvad ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 4.Kaebuse ja selle täpsustuse kohaselt sai kaebaja juhuslikult teada EELK ja X OÜ vahel 02.10.2003.a ostu-müügilepingu sõlmimisest, samuti on kaebaja väitnud, et vara tagastamisest sai ta teada juhulikult seoses uue omaniku Losside OÜ poolt ukseluku lõhkumisega . Vaatamata 18.04.2005.a. kohtumäärusele ei ole kaebuse esitaja täpsustanud, millal see sündmus aset leidis. Kaebuse esitaja on jäänud väite juurde, et korralduse nr 110-k vastuvõtmisest ega tema poolt üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga tehingute tegemisest teda informeeritud ei ole. Vastavalt

§-le 7 lg. 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohtupraktika kohaselt ei ole üürnikel lubatud vaidlustada nn subjektiotsust enne vara tagastamise korralduse andmist, sest siis ei ole veel teada, kas vara tagastatakse või mitte. Seega saab üürnik vaidlustada subjektiotsust koos vara tagastamise otsusega.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse halduskohtule haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. ORAS § 19 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaebuse esitamise tähtajaks kaks kuud, arvates päevast, mil isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 tulenevalt on haldusakt vaja teatavaks teha menetlusosalistele. HMS § 11 käsitleb haldusakti andmisel, halduslepingu sõlmimisel või toimingu sooritamisel teostatava haldusmenetluse menetlusosalisi. Kolmandaks isikuks haldusmenetluses on isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt või toiming puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3 ). ORAS § 12.1 lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamise otsusest enne elamu tagastamist. Viidatud sättele tuginevalt on teiste isikute kõrval ka kaebuse esitajat teavitatud 10.02.2003.a. tähitud kirjaga nr 9-13/03/901Tallinna Kesklinna LOV poolt sellest, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003.a. korraldusele nr 110-k kuulub Xxxxx , endisel kinnistul nr 4181 asuvast elamust 1700/7443 mõttelist osa tagastamisele Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Vastustajate esitatud dokumendid ( 10.02.2003.a. tähtkirjade nimekiri, AS Eesti Post kviitung 327-329 nende tähtkirjade vastuvõtmise kohta) ja 4 kinnitus, et Eesti Post ei ole tagastanud ühtegi kolmest tähtkirjast, kinnitavad, et kaebuse esitajat on vara tagastamise otsusest informeeritud. Kaebusele on lisatud Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt mitte 05.02.2003.a. väljastatud korralduse nr 110-k koopia nagu väidab X OÜ, vaid see dokument on 05.02.2003.a. Kesklinna Valitsuses sissetulnud postina registreeritud. Järelduvalt Tallinna Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimikust nr 7520 asuvatest dokumentidest on selle korralduse saamisel Tallinna Kesklinna Valitsus väljastanud asjaomastele isikutele 10.02.2003.a. vastavad teated. Üks sellise teate adressaatidest, V. K., on tema poolt kohtule esitatud kaebusele lisanud, nii nagu kaebajagi, Tallinna Kesklinna Valitsuses 05.02.2003.a. dateeringuga ja numbriga 94/03/65 registreeritud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 110-k. Kesklinna Valitsuses ja 09.10.2003.a. on X OÜ kirjaga nr 1-695 teavitanud kaebajat ostu-müügi lepingu sõlmimisest ja palunud kaebajat vabastada korter 12 a kaebaja isiklikest asjadest. Kohus ,hinnates menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebuse esitaja väited tema teavitamata jätmisest ei ole põhjendatud ning arvestades, et vastav teave väljastati 10.02.2003.a.kirjaga , oli hiljemalt 15.02.2003.a. kaebuse esitajat vara tagastamise otsusest informeeritud. 5. Seadusandja on

§-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 1994.a. otsusele. Kaebuse esitajal puudus alus eeldada, et „ kogu asi on lõppemas ka minu jaoks positiivselt”, kuna kaebuse esitajat oli Tallinna Kesklinna Valitsus informeerinud 28.11.2001.a. kirjaga nr 1-28/2269 ÕVVTK linnakomisjoni 15.03.99.a. otsusest. 6.Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama protsessiosaline. Kaebuse esitaja on põhjendanud kaebuse esitamist tähtaja rikkumisega 18.03.2003.a. aset leidnud kukkumisega ning 30.07.2003.a. autolt löögi saamisega. Haigestumine võib olla mõjuvaks põhjuseks, samas ei saa väita, et igasuguse haigestumise korral on isikul alus nõuda selle asjaolu käsitamist mõjuva põhjusena. Riigikohus on 19.01.2001.a. määruses kohtuasjas nr 3-3-1-59-00 leidnud:”Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise.” Kohus nõustub kolmanda isiku X OÜ-ga selles, et kuigi kukkumise järgselt voodireziimi soovitamisest kaebuse esitajale ei saa järeldada haigestumist viisil, mille puhul kaebuse esitamine oleks ohtlik kaebaja tervisele, siis ka juhul, kui aktsepteerida OÜ Tõnismäe peremeditsiini kolleegiumi soovitusi kahekuuliseks voodireziimiks, lõppes see hiljemalt 18.05.2003.a. Autolt löögi sai kaebuse esitaja 30.07.2003.a. , s.o. rohkem kui kahe kuu möödudes tervenemisest. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, mis takistas tal kohtusse pöörduda 18.05.2003-30.07.2003.a. Kaebuse esitaja viibis taastusravil 29.09-09.10.2003.a. Taastus-hooldusravi kliiniku väljavõttest haigusloost ei järeldu, et kaebuse esitaja tervislik seisund oli taastusravi 5 saamise ajal selline, mis takistas kaebuse esitamist või millise toimingu sooritamisega seadnuks kaebaja ohtu oma tervise. Kaebetähtaja ennistamise taotluses on V.K. keskendunud 2003.aastale . Kaebus halduskohtule esitati 04.03.2005.a. Kaebuse esitaja kukkumine 18.03.2003.a. ja autolt löögi saamine 30.07.2003.a. ning ka neile järgnenud voodireziim ja taastusravi saamine ei takistanud käesoleval juhul toimingu sooritamist ajavahemikul 19.05. 200330.07.2003.a. ning alates 09.10.2003. Kaebuse väide, mille kohaselt on kaebajale pärast haiglast väljakirjutamist määratud ambulatoorne ravi 20 kuu jooksul ning statsionaarse haiglusloo väljavõte ei võimalda teha järeldust nimetatud perioodi vältel objektiivse takistuse olemasolust, mis väljenduks toimingu sooritamise võimatuses või sooritamisega kaasnevas ohus kaebaja tervisele. Asjas esitatud dokumentidest järelduvalt on kaebuse esitaja tervislik seisund võimaldanud temal osaleda teistes kohtumenetlustes, mistõttu põhjendatud on X OÜ väide, et seega pidi kaebaja tervislik seisund võimaldama temal pöörduda ka kaebusega kohtusse. Kaebuse esitaja haigestumisi ei saa käesoleval juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks, kus kohtusse on pöördutud enam kui aasta pärast autolt löögi saamise järgse taastusravi ( mis iseenesest ei ole samuti hinnatav objektiivse takistusena) lõppemist. Kaebaja pidi arvestama sellega, et kohtusse pöördumise tähtaega võidakse mitte ennistada. Kaebajal puudus ka mõistlik alus eeldada, et kohtusse võib jõustunud haldusaktide vaidlustamiseks pöörduda määramatu aja jooksul.

§ 9lg 1 eesmärgiks on õiguskindluse kaitse.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ja esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu.

§ 12

lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Lea Kuuse kohtunik 6