lg 2 kohaselt, kui üks pool ei ole eelistungile ilmunud, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. 3 Kostjale tema elukoha aadressil – xxxxxxx - väljastatud kohtukutse ja hagimaterjalid on vastu võetud 14.09.2005 allkirja vastu edasiandmiseks kostjale, vastuvõtja isiku kohta on tehtud märkus - “ema”.
lg 7 loetakse kohtukutse kätteantuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele pereliikmele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastamiseks ja eelistungiks ettevalmistamiseks, samuti on ta teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast, kuid vaatamata tagaseljaotsuse tegemise hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, ei ole eelistungile ilmunud ega mitteilmumiseks seadusliku takistuse olemasolust kohtule teatanud. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Avalduses on märgitud nõude asjaolud (lepinguliste kohustuste mittekohane täitmine) ning osundatud vastavatele õiguslikele alustele. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita vastavalt lepingule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest. TsK § 222 lg 1 kohaselt vastutab oma lepingujärgseid kohustusi mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest, seejuures mõistetakse kahjude all ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse kohustise täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult hüvitamiseks viivist. Kostja kohustus talle osutatud teenuste eest tasumiseks nähtub hagiavaldusele lisatud dokumentidest: liitumislepingust GSM 256 nr 0102272, Elisa Mobiilsideteenuste AS poolt esitatud arvete koopiatest, Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjast, nõude loovutamise teatest, Elisa Mobiilsideteenused nõude loovutamise volikirjast. Võlgnevuse suurus nähtub kostjale väljastatud arvetelt, mille õigsuse suhtes kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on esitanud veel kohtukulu tõendamiseks maksekorralduse (nr.21253, 28.06.2005) riigilõivu tasumisest summas 420 krooni ja õigusabikulude arvestuse (arve nr 548148, 21.06.2005), samuti hageja volitatud esindaja volikirjad.
lg 6 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes § 198 lg 2, § 231, leiab kohus, et hagi kuulub hagiavalduses toodud alustel ja ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt
lõikele 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Antud juhul on põhjendatud kohtukuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni ning hageja kantud õigusabikulu (
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik I. Külavee Kohtuotsus jõustus 02.jaanuaril 2006.a. Kohtunik I.Külavee
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.