2-04-1412/1

(3)pärandvara vastu teoga. Maatüki kasutamise eest on V. M. tasunud maamaksu. Maamaksu tasumise kohustusliku subjekti määrab kohalik omavalitsus, s.o. Jõhvi linn, kes on sellega V. M. tunnustanud maatüki kasutajana. Seoses maa kinnistamisega tekkis vajadus kanda V. M. Riiklikusse Ehitisregistrisse omanikuna. Notar ei väljastanud pärimistunnistust, viidates Tsiviilkoodeksi paragrahvi 551 lõikes kolm kirjeldatud kuue kuulise tähtaja möödumisele pärandaja surmast. Jõhvi linn kohaliku omavalitsusena pole teostanud oma pärimisõigust ning seega on kohalik omavalitsus kaudselt tunnistanud, et V. M. on pärandi vastu võtnud. Avaldaja palub pikendada V. M. pärandi vastuvõtmise tähtaega seoses mõjuvate põhjuste esinemisega. Vastuses kohtule teatas puudutatud isiku esindaja, et nõustub avaldaja seisukohtadega, et avaldaja on kogu selle aja heauskselt vallanud pärandvara hulka kuuluvat vallasvara s.o. elumaja, asukohaga X. Jõhvi linn, kui puudutatud isik on huvitatud, et elamul oleks omanik ja selleks võiks olla avaldaja. KOHTUISTUNG Eelistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja selgitas, et alates pärandaja surmast on ta elanud majas, mis kuulus pärandvara hulka. Ta on hooldanud vara ja on tasunud kõik maksud. Avaldaja on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamisel on pärandi üle toimunud kohtuvaidlus. Puudutatud isiku esindaja nõustus avaldaja seisukohtadega. Kohtuistungil eelistungi jätkuna protsessiosalised midagi lisada ei soovinud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku esindaja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärimisseaduse (PärS) § 164 lg 2 kohaselt enne

1. aasta
2. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Vastavalt Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lg 1, pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama /---/. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ei asu ning vastavalt lg 3 peavad nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. Kooskõlas TsK § 532 lg 1 loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Pärandaja K. F. suri
3. veebruaril 1989 (t.l.-7) ning seega oli avaldaja jaoks pärandi vastuvõtmiseks vajalike tegude tegemise viimane tähtaeg
4. september
5. Pärandaja oli kogu oma vara testamendiga pärandanud avaldajale, kuid pärandaja sugulased esitasid kohtusse testamendi tühistamise nõude. Kohtuvaidluse algatamise tagajärjel ei olnud avaldajal võimalik seaduses ettenähtud kuue kuu jooksul asuda pärandvara valdama või nimetatud tähtaja jooksul esitada pärandi vastuvõtmise avaldust. TsK § 552 lg 1 kohaselt võib kohus seadusega kindlaksmääratud pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui ta tunnistab tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks. Kohus leiab, et avaldaja poolt pärandi vastuvõtmiseks seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmine on toimunud mõjuvatel põhjustel ning seega tuleb K. F. pärandi vastuvõtmise tähtaega avaldaja suhtes pikendada kuni
6. juunini
7. 2

(3)Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 475 lg 2, § 478, § 661 lg 3, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik /allkiri/: Ärakiri õige Evi Kool Kohtunik 3