nimetatud asjaolu, mis võimaldanuks anda maksuotsuse üle ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vaideotsuses on Maksu- ja Tolliamet asunud seisukohale, et muul viisil ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada. PMK-le oli teada, et kaebaja ei viibinud maksuotsuse koostamise ajal Eesti Vabariigis. Piirivalvelt saadud info kohaselt viibis kaebaja välismaal 23.03.2004-25.03.2004 ja 29.03.2004-31.04.2004.a. Enne maksusumma määramise aegumistähtaja saabumist ei olnud võimalik maksuotsust teatavaks teha ei allkirja vastu ega posti teel, võimalikud alternatiivid puudusid. Maksuhaldur alustas tulumaksu 1997-99 tasumise õigsuse kontrolli juba 2002 aastal. Kaebaja aadressi andmed on olnud maksuhaldurile teada, kaebaja on maksuhalduri saadetud dokumendid kätte saanud nimetatud aadressilt.
Väide kaebaja mitteviibimisest Eesti Vabariigis on tõendamata, puuduvad tõendid selle kohta, et Piirivalveamet oleks vastava info andnud. Hoolimata teate avaldamisest edastati postiasutusele kaebajale üle andmiseks maksuotsus, mille kaebaja 01.04.2004.a. kätte sai. Vaidlusalust perioodi puudutavad maksudeklaratsioonid olid maksuhalduri käsutuses alates nende esitamisest. Seega oli maksuhalduril mitu aastat aega kontrollida kaebaja maksukohustust. Maksuhalduri poolne maksukohustuse täitmise jätmine maksu määramise aegumistähtaja lähedale ei saa tähendada, et maksuhaldur võiks eirata
Rikuti menetlusnorme maksumenetluses: Vaides selgitas kaebaja ( p.11-1.8) revisjoni läbiviimise nõuete rikkumist. Vaideotsuses leiti, et maksuhaldur on 06.11.2003 korraldusest ja
lg 4 tulenevalt viinud läbi üksikjuhtumi kontrolli.
lg 4 iseenesest ei tähenda, et füüsilise isiku tulude kontrollimisel ei tule kohaldamisele revisjoni läbiviimist reguleerivad sätted, § 73 lg 4 reguleerib vaid füüsilise isiku tulude kontrollimise asukohta. Maksuhaldur on ise seisukohal, et 06.11.2003.a. korraldusest tulenevalt ei viinud maksuhaldur läbi mitte üksnes kaebaja poolt võimalike äriühingust X Ltd saadud tulude 2 kontrolli, vaid kõigi kaebaja poolt perioodil 1997-99 saadud tulude kontrolli ( haldusasjas 3-1059/04 antud seletus). Seega maksuhalduri seisukohad on vastuolulised. Revisjoni reguleerivate sätete eiramise tõttu on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele maksuotsus. Kuivõrd vaideotsuses asuti ebaseaduslikult seisukohale, et revisjoni läbiviimist puudutavaid sätteid ei ole rikutud, kuulub tühistamisele ka vaideotsus. Kaebuse esitajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigust. Maksuotsuses ja vaideotsuses asutakse seisukohale, et nimetatud õiguse piiramise alus tuleneb seoses maksu määramise aegumiskuupäeva lähenemisega
Maksuhalduri käsutuses on kaebaja tuludeklaratsioonid, mis on esitatud seaduses ettenähtud ajal, samuti on maksuhalduril tähtsust omavad andmed alates 1999aastast, kui toimus läbiotsimine AS Divec ruumides. Maksuhalduri tegevusetuse tõttu maksumenetluse läbiviimine selliselt, et maksumenetlus jääb maksu määramise aegumistähtaja lähedale, ei saa viia sellise
tõlgenduseni, kus maksumaksjale ei ole tagatud tema õigused.
Ärakuulamisõiguse piiramine
Maksuotsuses on tehtud viide TMS § 3 lg 2, § 9 lg 1 p 1 ja 3, § 27 lg 3, samuti märgib maksuhaldur aastate lõikes, et kaebaja on rikkunud TMS § 9 lg 1, jättes konkretiseerimata, millist punkti on kaebaja rikkunud. Maksuotsuses ei viidata ühelegi õigusaktile tahtluse põhistamise osas, mida tulenevalt maksuotsuse motiveerimise nõudest peaks aga tegema. Tuginedes kaebuse väitele revisjonist ja vastavate sätete kohaldamisest leiab kaebaja, et maksuhalduri ametnikud on tegutsenud volituseta. Rikutud on uurimispõhimõtet, sest erinevaid asjaolusid kaaludes on jäetud põhjendamatult arvestamata võimalikud isikule soodsad asjaolud ja lähtutud üksnes asjaoludest, mis maksuhalduri arvates võiksid rääkida isiku vastu. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et maksumenetluses uurimispõhimõtet rikutud ei ole ning kaebaja rikub ise kaasaaitamiskohustust, sest ei ole täitnud täielikult 06.11.203.a. korraldust. Väide kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisest on põhjendamatu, kuna kaebaja on korralduse vaidlustanud ja haldusakti täitmine on kohtu poolt peatatud. Ebaseaduslikul teel saadud infot ei või kasutada tõendina maksumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2003.a. otsusega tunnistati Tallinna Politseiprefektuuri poolt 5-7 juulini 1999 AS Divec AS-i Divec ja OÜ Divec EAT ruumidestoiminud läbiotsimine ja võetus ebaseaduslikeks ning õiguserikkumisest ei saa tuletada õigust. Menetlusnorme rikkudes kogutud tõendid on kõlbmatud nii maksu- kui ka kohtumenetluses. Ebaõigelt on kohaldatud tulumaksuseadust. Maksuotsus ei kajasta faktilisi asjaolusid, mille alusel võiks väita nagu kasutanud kaebaja summasid isiklikuks otstarbeks ja nagu oleks kaebaja sellise summa kontolt välja võtnud. Kaebaja on edastanud osaliselt rahasummad J.K.ile, kellel oli X Ltd-ga selles osas lepinguline suhe. Maksuhaldur pidanuks pöörduma tõendite ja selgituste saamiseks J. K. poole. Kaebaja on kandnud X Ltd majandustegevusega seotud kultusi. Maksuhaldur pidanuks nõudma X Ltd välja kulutustega seotud dokumendid. Maksuotsuses toodud järeldused on väärad ega põhine seadusel. Maksuamet ei ole arvestanud maksuseaduses sätestatud põhimõtete ja mõistetega.Maksuamet on ekslikult tuvastanud maksuõigussuhte olemasolu. Maksusubjekt ei ole tehtud kindlaks vastavalt 3 seadusele. Kaebuse esitajale pannakse maksu tasumise kohustus tehingutelt, mis on teostatud kolmandate isikute majandustegevuses. Asjaolu, et kaebaja on nimetatud tehingutes poole esindajana teostanud õigustoiminguid, ei muuda teda tehingu pooleks, veel vähem isikuks, kes peaks kandma võimalikku maksukoormust. Vastustaja ei ole välja selgitanud ainsatki tehingut, mida X Ltd on J.K.iga teinud ja mille täitmiseks on arvelduskontolt välja võetud sularaha. Vaideotsuse p 3 on toodud maksusumma määramise metoodika ning 1997, 1998 ja 1999 aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonide korrigeerimine. Maksuhaldur asub seisukohale, et lisaks Vermer Finances Ltd saadud tuludele tuleb tasuda ka tulumaks, mis on kaebajale maksustamisperioodide eest tagastatud summas 38 254 krooni. Kaebajale X Ltd väidetavalt saadud tulu eest tulumaksu arvestamisel tuleb arvestada tulumaksuvaba miinimumiga ja teiste tulumaksu vähendavate asjaoludega, mis viisid tulumaksu tagastamiseni. Vastasel korral viib kaebaja tagastatud tulumaksu tasumiseks kohustamine nimetatud summade osas tulumaksuvaba miinimumi ja muude seaduses sätestatud mahaarvamise aluste ebaseadusliku mittearvestamiseni.Vaideotsuses selliste järelduste tegemine ei ole kooskõlas vaidemenetluse põhimõtetega, sest maksuotsus nimetatud asjaolusid ei kajasta. Kaebuse esitaja sai postiasutuselt PMK 30.03.2004.a. maksuotsuse kätte 01.04.2004.a. maksu määramise kuue aastane tähtaeg möödus 1997.a. tulude osas 31.03.2004.a. Haldusakt kehtib adressaadile teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. 1997.a. osas maksu määramine oli aegunud ja maksuotsus selles osas ebaseaduslik. Teate avaldamine Ametlikes Väljaannetes oli ebaseaduslik kaebuses eespooltoodud motiividel. Kaebusega taotletakse: Maksu- ja Tolliameti vaideotsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebaja vaided rahuldamata; Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. toimingu (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a.maksuotsuse nr 12-5/23 kättetoimetamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu) õigusvastaseks tunnistamist; Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kohustamist taastada vaidlustatud toimingu tegemisele eelnenud olukord ( kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskust avaldama teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles teatatakse, et G.K.i suhtes 30.03.2004.a. avaldatud teade on tühistatud); Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. maksuotsus nr 125/23. Samuti on esitatud taotlus kaebaja kantud kohtukulude väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja vastuväited Haldusakti kättetoimetamisviiside valik on haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada haldusmenetluse üldiseid printsiipe. Haldusakti adressaadi õigused on kättetoimetamisviisid valikul kaitstud, kui tagatakse, et adressaat sai teavitatud tema suhtes tehtud otsusest.Kättetoimetamisviisi valikul tuleb arvestada ka avalikku huvi. Kaebaja suhtes valitud haldusakti kättetoimetamisviisi valik oli põhjendatud ja vastas
nõuetele lähtuvalt järgmistest kaalutlustest: Piirivalveametist saadud teabe kohaselt viibis kaebaja 29.03.2004-31.03.2004 välismaal.Seega puudus maksuhalduril võimalus haldusakti kättetoimetamiseks allkirja vastu või posti teel enne maksusumma 4 määramise aegumistähtaja saabumist; määravaks said maksuotsuse kättetoimetamisele eelnenud asjaolud nagu kaasaaitamiskohustusest tulenenud maksumenetluse venitamine; kättetoimetamisviisi ebaõigest valikust tulenev tagajärg ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki või ei kaitse avalikku huvi maksude kohase ja ühetaolise maksmise vastu.Neil asjaoludel oli vältimatu
Põhjendamatu on kaebuse väide G.K.i tulude kontrollimise alustamisest 2002.a. Kaebaja kontrollimist alustati 06.11.2003.a. korralduse nr 4.1-01.1/2086 alusel. Tendentslik on seisukoht, et maksuhaldurile on teada kaebaja aadress ja et kaebaja sel aadressil elab. Olukorras, kus maksukohustuslane on otsustanud Eestist lahkumisega vältida maksuotsuse kätteandmist enne 31.03.2004.a., on ainetu viidata sellele, et maksuhaldur oleks pidanud üritama maksuotsust kätte anda posti teel. 30.03.2004.a. maksuotsuse lihtkirjaga saatmisel menetlusosalisele peale teate avaldamist Ametlikes teadaannetes on üksnes maksukohustuslast täiendavalt teavitav iseloom.Saatmine lihtkirjaga viitab sellele, et maksuhaldur ei ole soovinud selle toiminguga vaieldamatut kättetoimetamist maksukohustuslasele. HMS § 26 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse see tähitud kirjaga. Maksuotsuse kehtima hakkamise, samuti kaebetähtaja kulgema hakkamise osas on maksuhaldur lähtunud 31.03.2004.a. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja oli maksusumma määramise aegumistähtajast kui ka maksuotsuse kättetoimetamise vajadusest enne 31.03.2004 eelnevalt teadlik. Seetõttu ei saa vastustaja nõustuda kaebuse väitega maksusumma määramise osalisest aegumisest maksuotsuse saamisega 01.04.2004.a.
alusel teate avaldamine ei avaldanud mõju kaebeõiguse realiseerimisele, seega ei ole erandliku kättetoimetamisviisi valikuga rikutud õigust haldusakti tähtaegseks vaidlustamiseks. Maksuhaldur ei pea maksumaksjate maksukohustuse suurust kindlaks määrama koheselt peale maksudeklaratsioonide esitamist, seega ei ole õigusvastane ka maksukohustuse määramine enne aegumistähtaja lõppu.
§ 73 lg 4 sätestatu tuleb käsitleda revisjoni isikule piiranguna füüsiliste isikute osas. Ekslik on väide nagu tähendaks füüsilise isiku kõikide tulude kontrollimine revisjoni läbiviimist.
ei näe ette, et ükskjuhtumi kontroll peab piirduma mõne konkreetse tehingu kontrollimisega.Ükskjuhtumi kontroll võib hõlmata mitmeid üksikjuhtumeid erinevatel maksustamisperoodidel.Piiratud ei ole ühes menetluses kontrollitavate üksikjuhtumite arv.Kontrolli liike eristavaks tunnuseks ei ole üksnes korralduses nõutud teabe hulk. Olulise tähtsusega on teabe konkretiseeritus. 06.11.2004 korraldusega ei ole nõutud konkretiseerimata informatsiooni, vaid tõendite esitamist korralduses märgitud kontrolliobjektiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Maksuhaldur ei eksinud
Maksumenetluse raames on tagatud kaebaja õigus olla ära kuulatud 06.11.2003.a. korraldusega, millega kaebajat kohustati ilmuma selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ja esitama dokumendid, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähendust.Korraldust selgituste andmise osas kaebaja ei täitnud ja tulu kajastavaid dokumente esitas valikuliselt.Maksustamisel tähendust omavatest asjaoludest teavitas 5 maksuhaldur kaebajat 11.03.2004.a. koostatud kontrollaktiga, millele arvamuse esitamiseks anti aega kuni 23.03.2004.a. 22.03.2004.a. taotles G.K. kõikide kontrollaktis toodud dokumentide koopiate väljastamist ja määrata eriarvamuse esitamiseks mõistlik aeg, mitte vähem kui kaks nädalat dokumentide saamisest.Taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ilma sisulise põhjenduseta viitab sellele, et kaebaja eesmärgiks võis olla soov vabandeda osaliselt maksukohustusest selle määramise aegumise tõttu. Kaebaja ei pöördunud maksumenetluses kordagi maksuhalduri poole tema kohta kogutud andmetega tutvumiseks.Maksuhalduril ei ole kohustust paljundada ja saata maksumaksjale maksutoimik. Kaebaja poolt enda õiguste põhjendamatu kasutamata jätmine maksumenetluses tingis enne haldusakti andmist taotletud eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamata jätmise.
Maksumenetlust ei ole kaebaja suhtes läbi viidud mitte alates 1999.aastast, vaid alates 06.11.2003.a., millal maksukohustuslast teavitati maksumenetluse alustamisest. Asjaolu, et maksuhalduri valduses võib olla informatsiooni varem kui alustatakse kontrolli, ei seondu maksuhalduri tegevusetusega.Informatsiooni omamine ei kohusta läbi viima maksumenetlust. Kaebaja ei ole nimetanud isikuid, kelle poole jäi maksuhalduril pöördumataja soodsaid asjaolusid, mis jäid arvestamata.kaebaja ei ole maksuhaldurit teavitanud asjaoludest, mis omavad või võivad omada tähendust maksustamise seisukohalt, ka ei ole andnud ta mingeid selgitusi X Ltd tehingute ja saadud tulude kohta. Ei ole võimalik arvestada asjaoludega, mis on teada vaid maksukohustuslasele endale ja millest teadmist ei ole maksuhaldurilt võimalik eeldada. Halduskohtu määrusega on peatatud 06.11.2004.a. korralduse punktide 2.1 ja 2.4 täitmine, kaebaja ei ole täitnud korraldust seletusete andmiseks ilmumata jätmisega ja väärtpaberikontode väljavõtete esitamise osas. Seega on kohatu väide kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja etteheide uurimispõhimõtte rikkumisest. Asjaolu, et maksuhaldur on jätnud aastate lõikes väljatoodud deklareerimata tulude puhul viitamata TMS § 9 lg 1 konkreetsetele alapunktidele, ei ole käsitletav maksuotsuse motiveerimatusena.TMS § 9 lg 1 sätestatud tulude loetelu on mitteammendav ja lõike 1 alapunktidel on üksnes tulu liike täpsustav eesmärk. TMS § 27 lg 3 sätestab tulude deklareerimiskohustuse. Maksumenetluses tehti kindlaks, et kaebaja ei ole 1997-1999 kohta esitatud tuludeklaratsioonides deklareerinud X Ltd-ga seotud tulusid. Õiguserikkumise iseloomust ja tuvastatud asjaoludest tulenevalt on maksuhaldur leidnud, et kaebaja tegevus arvelduskontolt välja võetud sularaha deklareerimata jätmisel sai üksnes olla kaebaja teadlik tegevus, mille eesmärgiks oli varjata tegelikku maksukohustust.Ei ole veenev, et kaebaja jättis vermar Finance Ltd-st saadud raha deklareerimata hooletusest ja teadmatusest. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid, et raha oleks kasutatud äriühingu huvides ega loonud reaalset võimalust sellise versiooni kontrollimiseks.Sellest tulenevalt asus maksuhaldur seisukohale, et väljavõetud raha on jäänud kaebaja kasutusse.Tõendamata on vaidemenetluses esitatud väide, et raha on üle antud J.K.ile. 6 Kooskõlas
lg 8 määrati G.K.i maksumenetluse läbiviijaks TJIMA.Pädeva maksuhalduri ametnike volitused reaaltoimingute tegemiseks tulenevad nende teenistussuhtest asutusega ja asutusel on vastavalt oma põhimäärusele õigus korraldada erinevate seadusest tulenevate ülesannete täitmist sisemise töökorralduse alusel.Asjaolust, et 06.11.2003.a. korralduses kontrolli läbiviivad ametnikud ei kattu kontrollakti ja maksuotsuse koostajaga, ei saa tuletada kaebaja õiguste rikkumist. Vaidlusaluste tõendite äravõtmisega seotud asjaolud ei mõjuta nende kasutamist maksumenetluses, kuivõrd TJIMA poolt kogutud tõendid kinnitavad kontrollimiseks antud materjalides sisalduvat informatsiooni selle kohta, et G.K. kasutas madala maksumääraga territooriumil registreeritud äriühingu X Ltd arvelduskontosid aktsiate müügist saadud tulu varjamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale: 1.Maksumenetluses dokumentide kättetoimetamist reguleerib
4.peatükk.
lg 1 tuleneb, et maksuhalduri haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
Seega sisaldub osundatud sättes haldusmenetluse põhimõte, mille kohaselt koormav haldusakt tuleb menetlusosalisele teatavaks teha kättetoimetamise teel.
lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Dokument loetakse füüsilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on antud allkirja vastu üle antud isikule või temaga koos elavale kuni 10-aastasele perekonnaliikmele. Reeglina on teatavakstegemisega tegemist vaid siis, kui haldusakti adressaati on haldusaktist isiklikult teavitatud. Analoogiliselt haldusmenetluse seadusega näeb
ette erandina üldsuse informeerimiseks mõeldud kanalite kasutamist, mis sisuliselt ei taga haldusakti adressaadi isiklikku teavitamist. Seetõttu ongi nii
kui ka HMS sätestatud alused sellise erandkorra rakendamiseks.
sätestab:“ Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.“. Vaidlust ei ole selles, et
lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus kättetoimetamisviiside vahel valiku tegemiseks, menetlusosalised ei ole eriarvamusel ka selles, et kättetoimetamisviisi valikul tuleb arvestada üldiseid haldusmenetluse printsiipe, nagu proportsionaalsus, eesmärgipärasus, menetluse ökonoomsus ja halduse adressaadi õiguste kaitse. Vaieldamatult on üheks asjaoluks millega tuleb kättetoimetamisviisi 7 valikul arvestada, ka avalik huvi selles, et tasumata jäetud maksusumma määrataks ja sisse nõutaks ning et makse makstaks kohaselt ja ühetaoliselt. Eespooltoodust ei saa aga kohtu arvates järeldada, et seaduses sätestatud eelduste puudumisel erandkorra kohaldamiseks on maksuhalduril õigus teha haldusakt teatavaks meedia vahendusel vaid selleks, et maksuotsus täiendava maksusumma määramiseks oleks teatavaks tehtud aegumistähtaja jooksul. Perioodilise väljaande kaudu kättetoimetamise viisi kasutamiseks valiku tegemiseks peab esinema selle rakendamiseks sätestatud alus - kui dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada, s.o.isiklikult teatavaks teha. Viidatud sätte kohaselt saab sellise järelduse teha juhul, kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed , menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole asjas tõendanud, et tal puudus võimalus kaebuse esitajale dokumenti muul viisil teatavaks teha, seega on õigusvastane ka maksuhalduri toiming, mis seisnes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a.maksuotsuse nr 12-5/23 kättetoimetamises ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu. Asjas esitatud dokumentidest järelduvalt olid maksuhalduril andmed kaebuse esitaja aadressi kohta,nimetatu osas ei ole menetlusosaliste vahel ka vaidlust . Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Vastustaja tõlgendus, mille kohaselt koduselt aadressilt isiku lühiajaline eemalviibimine on käsitletav isiku maksuhaldurile teadaoleval aadressil mitte elamisest või asumisest on ekslik. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest järelduvalt on kaebuse esitaja saanud kätte temale maksumenetluses adresseeritud kirjad, vastupidist ei ole väitnud ka vastustaja. Registrisse kantud aadressil mitte elamine või asumine on üheks tingimuseks
rakendamiseks, koos sellega peab esinema ka asjaolu, et menetlusosalise tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole seetõttu muul viisil võimalik kätte toimetada. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Asjaolu, et isik on oma elukohast lühiajaliselt lahkunud, näiteks läinud lühiajalisele reisile, ei anna alust väiteks, et isik ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka
lg 3 , mille kohaselt dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Füüsiline isik ei saa tagada ja puudub alus temalt nõuda tema enda või oma esindaja kohalolekut kodusel aadressil. Maksuhalduri väide, mille kohaselt maksukohustuslane on otsustanud Eestist lahkumisega vältida maksuotsuse kätteandmist enne 31.03.2004.a. oleks kohtu arvates põhjendatud juhul, kui maksuhaldur oleks eelnevalt tagajärjetult üritanud kaebajale maksuotsust kätte anda. Seda aga tehtud ei ole. Asjast nähtuvalt on maksuotsus tehtud 30.03.2004.a., mistõttu enne maksusumma määramise aegumistähtaja saabumist(1997.a. tulude osas möödus kuue aastane tähtaeg 31.03.2004.a.) ei olnudki maksuhalduril reaalselt võimalik tagada maksuotsuse kaebuse esitajale õigeaegset kätteandmist ülaltoodud viisil. Siinjuures märgib kohus, et kaebuse esitaja elukoht asub Tartus. Samuti 8 nähtub esitatud dokumentidest piiriületuste kohta, et lühiajalised välisreisid on kaebaja elukorralduses sagedased, mistõttu välisreisil viibimise faktist puudus maksuhalduril alus järelduse tegemiseks, nagu hoiduks kaebaja maksuotsuse saamisest kõrvale. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega , mille kohaselt maksuhaldur ei ole tõendanud, et Piirivalveamet oleks andnud maksuhaldurile info kaebaja Eestis mitteviibimisest. Piirivalveameti vastuskirjad 07.05.2004 ja 01.11.2004 küll kinnitavad G.K.i kõnealusel ajahetkel Eestis mitteviibimist ja Eestisse saabumist 31.03.2004.a., sellised tõendid on aga saadud pärast vaidlusalust toimingut. Ka juhul, kui nimetatud asjaolu oleks olnud tõendatud enne maksuhalduri toimingu tegemist, tuleb kohtu arvates toimingu õiguspärasusele hinnangu andmiseks käesoleval juhul hinnata kõiki asjaolusid kogumis ja mitte lähtuda vaid sellest, kas maksuhaldur, olles 30.03.2004 vormistanud maksuotsuse, mille puhul osaliselt aegumistähtaeg saabus 31.03.2004.a. ja saanud teada, et kaebaja hetkel Eestis ei viibi , oli õigustatud tegema maksuotsus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu. 2.Kohtu arvates on oluline arvestada ka seda, mis tingis maksuotsuse tegemise alles 30.03.2004.a.Maksuotsuse tegemine 30.03.2004.a. viitab asjaolule, et maksuhaldur võttis seisukoha maksukohustuse täitmise osas vahetult enne maksukohustuse määramise tähtaja lõppemist, mis kaebuse kohaselt ei saa õigustada
Kaebuse kohaselt oli maksuhalduril piisavalt aega selleks, et õigeaegselt kontrollida kaebaja maksukohustust. Toiming oli õigusvastane maksuotsuse üleandmiseks ametliku väljaande kaudu ennekõike seetõttu, et maksuhaldur jättis omapoolse maksukohustuse täitmise liiga lähedale maksu määramise aegumistähtajale, mis ei anna õigust eirata
Kohus nõustub kaebuse väitega. Vastustaja on selle väite ümberlükkamiseks asunud seisukohale, et
tulenevalt on maksuhalduril õigus tegeleda maksusummade kindlaksmääramisega kindlate aegumistähtaegadeni, mistõttu maksukohustuse määramisel enne aegumistähtaja lõppu puudub maksuhalduri tegevuses õigusvastasus. Enne aegumistähtaja möödumist maksuotsuse tegemine iseenesest ei saa olla õigusvastane, käesoleval juhul tuleb hinnata maksuotsuse tegemist vahetult enne aegumistähtaja lõppu koos maksuhalduri toiminguga selle kättetoimetamiseks perioodilise väljaande kaudu. Kuigi maksuhalduril puudub kohustus maksumaksjate maksukohustuse kindlaksmääramiseks kohe peale maksudeklaratsioonide esitamist, tuleb maksuhalduril vaieldamatult oma tegevuse planeerimisel arvestada sellega, et haldusakt tuleb haldusakti adressaadile teatavaks teha aegumistähtaja jooksul. Seega vormistades maksuotsuse 30.03.2004.a.on vastustaja võtnud enda kanda riski, et haldusakti eesmärki võimalik saavutada ei ole. Osundatu ei saa õigustada
Kirjalikus seletuses kohtule on Maksu- ja Tolliamet väitnud, et maksumenetlust ei ole vastupidiselt kaebuse väitele läbi viidud mitte alates 1999.aastast, vaid alates 06.11.2003.a., mil teavitati maksukohustuslast maksumenetluse alustamisest ( tl 78). Asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kaebaja tulusid kontrolliti juba hiljemalt 2003.a. algusest, dokumentaalsetest tõenditest järelduvalt aga eeldatavasti veelgi varem. Maksu- ja Tolliameti 03.07.2002.a. kirjas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile ( tl 175) antakse viimasele juhised toimingute sooritamiseks; 25.07.2002 tehti järelpärimine Sampo Pangle, 18.12.2002.a. tehti G.K.ile korraldus teabe andmise ja 9 dokumentide esitamise kohta ( tl 161-162). Ka juhul, kui eelnevalt käsitleda informatsiooni kogumisena X Ltd ja sellega seotud isikute kohta, siis Maksu- ja Tolliameti 07.02.2003.a. kirjaga ( tl 173-174) antakse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile ( vastuseks nimetatu 28.01.2002 taotlusele) õigus kontrollida kaebaja tulude maksmise õigsust, seega taotluse esitamisel pidid taotluse esitajal olema vastavad põhjendused . Vastupidiselt kirjalikus seletuses toodule on PMK volitatud esindaja 05.11.2004.a. kohtuistungil menetlustoimingute kohta kinnitanud:“ Siis saime loa, mis on antud 07.02.2003 ja järgmised menetlustoimingud on 21.10.2003 saadeti kaebajale korraldus, kus teavitati kontrollimisest /…/ ja uus saadeti 06.11.2003 ja seda loeme menetluse aluseks. Tõesti jääb ajavahemik, kui ei tehtud selle aja jooksul mingisugust menetlustoimingut. Niimoodi on MA menetlenud seda asja „ ( tl 182). Eespooltoodu kinnitab kohtu seisukohta, et maksuhalduril oli võimalik maksukohustuse täitmise osas võtta seisukoht ammu enne maksukohustuse määramise tähtaja lõppu ja vastupidiselt toimimine ei õigusta
Maksuhalduri vaideotsuses toodud väide, mille kohaselt maksuotsuse kättetoimetamise viisi valikul võttis maksuhaldur arvesse kaebaja poolt kaasaaitamiskohustuse täitmatajätmisest tulenevat maksumenetluse venitamist ei ole ülaltoodud põhjustel õige. Kuigi
sätestab erinevalt HMS-st, et dokument loetakse kättetoimetatuks mitte teisest avaldamise korrast, vaid esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval , tuleneb kohtu arvates dokumendi resolutiivosa vähemalt kahel korral avaldamise nõudest, et vähemalt kahenädalase vahega avaldamine peab toimuma juhul, kui haldusakti andmisel on ette nähtud aegumistähtaeg, enne aegumistähtaja saabumist. Käesoleval juhul on teine avaldamine toimunud 13.04.2004.a. Ülaltoodule tuginevalt on kohtu arvates PMK toiming 30.03.2004.a. maksuotsuse nr 125/23 üleandmiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamise läbi õigusvastane. 3.Kaebuse esitaja sai postiasutuselt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. maksuotsuse kätte 01.04.2004.a. Kohus on eespool toonud põhjendused, mis haldusakti teatavaks tegemine 30.03.2004.a.on õigusvastane , seetõttu leiab kohus, et kui kohtupraktika kohaselt täiendavad adressaadi informeerimise katsed varasemat kättetoimetamist ei mõjuta, siis käesoleval juhul ei saanud õigusvastase toimingu tulemusel tekkida haldusakti kehtivust .
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma märamise aegumistähtaeg kuus aastat. 1997.a. tulude osas möödus maksu määramise kuue aastane tähtaeg 31.03.2004.a. Seega on 1997.a. osas maksu määramine aegunud ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsus 1997.aastat puudutavate tulude osas ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. 4.Kaebuses on viidatud maksuotsusele esitatud vaides toodud motiividele revisjoni läbiviimisel
nõuete rikkumisest. Vaide kohaselt on maksuhaldur rikkunud
lg 1, § 76 lg 1 ja 2, § 78 lg 1, § 80 lg 1 ja 2, § 81 lg 2 ja § 74 lg 2, millest tulenevalt on jätnud täitmata revisjonist etteteatamise nõude, esitamata revisjonikorralduse, jätnud fikseerimata revisjoni alustamise kuupäeva ja kellaaja, maksumaksjale selgitamata õigused revideerimise ajal, jätnud läbi viimata revisjoni lõppvestluse, võimaldamata revisjoniaktile eriarvamuse esitamist. Vaideotsuses on leitud ( tl 40), et maksuhaldur viis 10 06.11.2003.a. korraldusest ja
lg 4 tulenevalt läbi üksikjuhtumi kontrolli, mistõttu väited revisjonikorraldust reguleerivate sätete rikkumisest on asjakohatud. Kohus mõistab
lg 4 sätestatut revisjoni isikulise piiranguna füüsiliste isikute osas ja nõustub sellega seoses esitatud vastustaja põhjendustega. Samas on kohus seisukohal, et
lg 4 tuginevalt ei saa väita, et kontrolli iseloomust olenemata füüsilise isiku juures revisjoni läbi ei viidud.
paragrahvidest 59-81 tulenevalt jaguneb kontroll üksikjuhtumite kontrolliks ja revisjoniks ehk üldkontrolliks. Kohus leiab ülalviidatud sätetele tuginevalt, et revisjoni kui üldkontrolli eesmärgiks maksuhalduril on põhjaliku ülevaate saavutamine kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest , revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi , samuti võib ta olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Kuigi üksikjuhtumi kontrollimisel võib maksuhaldur viia läbi erinevaid toiminguid, eeldab juba käsitletava kontrollimise liigi nimetus, et sellisel kontrollimisel on tegemist kontrollimisega tunduvalt väiksemas skaalas . Kontrolli nimetusest järelduvalt peab maksuhaldurile olema üksikjuhtumite kontrollil eelnevalt teada asjaolu, mille kinnituseks või ümberlükkamiseks tõendite kogumine läbi viiakse. Kuna üksikjuhtumite kontrolli ja revisjoni vahe ei ole selgelt piiritletav, revisjoni võib käsitleda ka üksikjuhtumite kontrolli kogumina, on kohus seisukohal, et juhul, kui füüsilise isiku juures läbi viidav kontrollimine on oma tunnustelt sarnane revisjonile, siis on põhjendatud ka revisjoni osas seaduses ettenähtud menetlusnormide järgimine. Vaideotsusest nähtuvalt on korraldus antud seoses vajadusega kontrollida maksuhalduri valduses olevate andmete õigsust, mille kohaselt võis saada G.K. maksustamisperioodidel 1997-1999 tulu äriühingust X Ltd. Kohtutoimikus olevast Maksu- ja Tolliameti seletusest haldusasjas nr 3-1059/04 ( tl 67-69) nähtuvalt kontrollib Maksu- ja Tolliamet viidatud ajavahemikul kõiki G.K.i poolt saadud tulusid, sh võimalikud tulud X Ltd-lt. Viimatinimetatud väite puhul võib teha järelduse sisuliselt sellise kontrolli läbiviimisest, mille üksikjuhtumi kontrollina käsitlemine on kaheldav. Kaebuses on väidetud
Haldusmenetluse üldpõhimõtteks on õigus ärakuulamisele enne haldusakti andmist ,samuti enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi.. Õigus ärakuulamisele on ühest küljest suunatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse realiseerimise tagamisele kontrollimisele kaasa aitamine maksukohustuslase poolt eeldab, et talle on teada, mis vajab väljaselgitamist või mis on välja selgitatud, vastasel korral ei ole tal võimalik esitada tõendeid ja anda seletusi kindlaks tehtud asjaolude kohta ja maksuhalduri järelduste vastu , teisest küljest on aga maksuhalduril kohustus esitatud tõenditega arvestada või need ümber lükata. Lisaks eeltoodule on ärakuulamine osa isiku üldisest õigusest olla kaasatud haldusmenetlusse, eesmärgiks saab pidada ka üllatuste vältimistmaksukohustuslasel peab olema teada, millise sisuga maksuotsus võidakse teha. Kaebuse esitajale on antud võimalus oma arvamuse esitamiseks kontrollaktile 23.märtsiks 2004.a., millest kaebaja on saanud teadlikuks 12.03.2004.a. 22.03.2004.a. saabunud taotlusele eriarvamuse tähtaja pikendamiseks ja dokumentide väljastamiseks vastas PMK eitavalt 30.03.2004.a. kirjaga. Samal päeval tehti maksuotsus. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt tutvus kaebaja toimikuga tema volitatud esindaja 23.04.2004.a. ja dokumentide koopiad edastati esindajale 28.04.2004.a. Eespooltoodust tulenevalt on ka kaebaja ise oma käitumisega, esitades taotluse vahetult enne eriarvamuse esitamiseks antud tähtaja lõppemist aidanud kaasa olukorrale, kus maksuhaldur on asja 11 kiireloomulisuse tõttu käitunud vastavalt
Kohus nõustub vastustajaga selles, et
Ärakuulamisõiguse eesmärgiks on tagada maksukohustuslase õigus esitada tõendeid ja anda ütlusi kõigi kontrollimisel avastatud asjaolude kohta ja maksuhalduri järelduste vastu. Seega on see suunatud maksustamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele ja edaspidi maksusumma määramisel õige otsuse tegemisele.
ärakuulamisõiguse realiseerimiseks tähtaegu ei kehtesta. Seega tuleb asuda seisukohale, et vastuväidete esitamise tähtaeg peab olema mõistlik ning mõistlikuks saab pidada tähtaega, mille puhul on muuhulgas arvestatud asja komplitseeritusega ja tähendusega isiku jaoks. Neil asjaoludel leiab kohus, et kontrollakti kohta eriarvamuse esitamiseks antud aeg oli proportsionaalne ja seetõttu puudub alus väiteks, et kaebuse esitajale ei olnud võimaldatud arvamust esitada.
lg 2 sätestatud maksumenetluse uurimisprintsiibist tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingu sooritamise vajadus, toimingu liik ja ulatus, samuti milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda. Samas on uurimispõhimõtte kohaselt maksuhalduril kohustus maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Sellele vastab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et maksuhaldur oleks jätnud arvestamata asjaolud, millest kaebuse esitaja on maksuhaldurit teavitanud.
kohaselt on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maks on määratud valesti. Selliseid tõendeid kaebuse esitaja esitanud ei ole. Menetlusnõuete rikkumisse ei saa haldusakti tühistamisel suhtuda formaalselt, vaid tuleb hinnata, kas ja millist mõju avaldas rikkumine menetluse lõpptulemusele. Nagu kohus on eespool korduvalt märkinud, on ärakuulamisõiguse ja eriarvamuse esitamise eesmärgiks võimaldada maksumaksjal esitada omapoolseid tõendeid kontrollimise käigus avastatud asjaolude kohta . Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetluse ökonoomika seisukohalt ei ole põhjendatud sisuliselt õige, kuid menetlusveaga haldusakti kehtetuks tunnistamine, kui lõpptulemus sellest ei muutuks. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt omab menetlus- ja vorminõuete rikkumine haldusakti kehtivuse suhtes tähendust juhtudel, kui õigusnormide õigel rakendamisel täiendavalt väljaselgitatavad või kohtu poolt välja selgitatud asjaolud viitavad teistsuguse otsuse tegemise võimalusele.
lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlus-või vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, HMS §-s 58 sätestatut. Kaebuse esitaja ei ole näidanud, kuidas väidetavalt revisjoni osas sätestatud nõuete või ärakuulamise õiguse rikkumine on maksuotsuse sisu mõjutanud. Kaebuse esitajalt ei ole sootuks võetud võimalust arvamuse avaldamiseks. Maksukohustuslasel on lisaks kaasaaitamiskohustusele, mis eeldab vastavate tõendite esitamist ning ütluste andmist avastatud asjaolude kohta juba kontrollimise käigus, õigus esitada tõendeid nii kontrollakti koostamise järel kui ka maksuotsuse vaidlustamisel. Kohus annab maksuotsusele hinnangu, arvestades ka menetluse käigus täiendavalt esitatud tõendeid. Kaebusele lisatud dokumendid olid maksuhalduril olemas enne maksuotsuse tegemise otsustamist. Kaebuse esitaja ei ole asja arutamisel kohtule esitanud täiendavaid tõendeid. 12 Kohtu arvates saaks haldusakti tühistamist tingida menetlusnõuete rikkumine näiteks siis, kui maksukohustuslase poolt peale kontrollakti koostamist esitatud tõendeid maksuhaldur arvesse ei võta, samas ei ole antud isikule võimalust nende esitamiseks menetluse ajal. Kohus eespooltoodule tuginevalt leiab, et menetlusnõuete rikkumine iseenesest käesoleval juhul vaidlustatud otsuse tühistamist ei tingi.
Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et Maksu- ja Tolliamet korrigeeris tasumisele kuuluva maksusumma suurust ja sellest tulenevalt maksusumma määramise metoodikat. Vaideotsuses kajastatud metoodikast nähtuvalt on maksusumma korrigeerimisel võetud arvesse nii tulumaksuvaba miinimum kui muud seaduses sätestatud lubatud mahaarvatavad kulud. 7.
lg 1 kehtiva ( alates 01.01.04) redaktsiooni kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kaebuse võib esitada muu hulgas: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Eeltoodust järelduvalt on kaebajal õigus vaidlustada nn esialgne haldusakt( s.o. maksuotsus), mille kehtetuks tunnistamist ta rahuldamata jäetud vaidega taotles. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada maksuotsuse tühistamine. Kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva maksuotsuse tühistamisel kohtu poolt saab vaideotsus iseenesest olla kaebaja õigusi rikkuvaks ning
sätteist tulenevalt vaideotsuse peale kaebuse esitamine põhjendatud juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuses selliseid põhjendusi vaideotsuse vaidlustamiseks esile toodud ei ole. Kaebuse esitaja taotleb vaideotsuse tühistamist osas, millega vaie jäeti rahuldamata. Kuigi kohus on leidnud, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. toiming (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a.maksuotsuse nr 12-5/23 kättetoimetamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu) on õigusvastane , ei kuulu rahuldamisele taotlus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kohustamiseks avaldada teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles teatatakse, et G.K.i suhtes 30.03.2004.a. avaldatud teade on tühistatud. Esitatud taotluse rahuldamine oleks põhjendatud juhul, kui kohus oleks tuvastanud maksuotsuse õigusvastasuse tervikuna ja rahuldanud maksuotsuse tühistamistaotluse tervikuna. 8.HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, mõistetakse välja tema polt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja taotleb Maksu- ja Tolliametilt kohtukulu summas 15 000 krooni väljamõistmist. Kohtule on esitatud kohtukulude nimekiri, Advokaadibüroo Paul Varul arve nr 31720 ja Advokaadibüroo Paul Varul 04.11.2004 kinnitus arve tasumise kohta. Eespooltoodust tulenevalt kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele kohtukulu 6000 krooni. 14 Kohus, eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 , § 92 lg 1, § 93 lg 3 , § 31 lg 4 ja lg 5 otsustas: Rahuldada esitatud kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. toiming - Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a.maksuotsuse nr 125/23 kättetoimetamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu . Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004.a. maksuotsus nr 125/23 1997.aasta maksu määramise osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista Maksu- ja Tolliametilt G.K.i kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 6000 krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Lea Kuuse kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.