2/ 1 – 523/ 05/ 05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2005.a, Tallinn Tsiviilasja number 2/ 1 – 523/ 05 Tsiviilasi Osaühingu Varahooldus hagi A.P. vastu elu-ruumi vabastamiseks ja 5697,85 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja osaühing Varahooldus (registrikood xxx; asu-koht Keskväljak 15, Keila, Harju maakond) hageja seadusjärgne esindaja Rain Oks kostja A.P. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13.detsember 2005.a Istungil osalenud isikud hageja esindaja Rain Oks RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
- Välja mõista A.P. üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus 5697,85 (viis tuhat kuussada üheksakümmend seitse krooni ja 85 senti) krooni osaühingu Varahooldus kasuks.
- Kohustada A.P. vabastama eluruumi asukohaga xxx Keila linnas Harju maakonnas ja eluruumi vabastamisega viivitamise korral A.P. nimetatud eluruumist välja tõsta. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.P. kohtukuluna riigilõiv 620,00 (kuussada kakskümmend) krooni osaühingu Varahooldus kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 20 päeva jooksul, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kümne 1 2/ 1 – 523/ 05/ 05 päeva jooksul pärast kohtuotsuse Harju Maakohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks tegemist ja esitades seejärel kümne päeva jooksul motiveeritud kaebuse. Kostjal on õigus taotleda kümne päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kajas Harju Maakohtult menetluse taastamist, makstes koos kaja esitamisega menetluse taastamise kulud 39,60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS-is SEB Eesti Ühispank (kood 401), viitenumber 2800049777 ja esitades koos kajaga kõik tõendid, mida peetakse vajalikuks asja lõplikuks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagiavalduse kohaselt hooldab ja haldab hageja Keila Linnavalitsusega 01.07.2004.a sõlmitud lepingu nr 6-6/169 ja 01.07.2004.a volikirja alusel Keila linnale kuuluvaid elamuid, eluruume ning mitteeluruume ja esindab Keila linna vastavates üürisuhetes. Keila linnale kuulub Harju maakonnas Keila linnas xxx asuv eluruum. Nimetatud eluruumi kasutab kostja Keila Linnavara Haldamise Asutusega 19.12.1997.a sõlmitud üürilepingu nr 20 alusel. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuuliselt korteriüüri ja kommunaalteenuste eest 20.kuupäevaks. Makseteatised on kostjale saadetud igakuuliselt. Vaatamata sellele on kostja jätnud oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu tema võlgnevus on 14.04.2005.a seisuga 5697,85 krooni. Hageja on esitanud 13.01.2005.a kostjale teate selle kohta, et üürileping on alates 15.02.2005.a erakorraliselt üles öeldud üürilepingu pideva rikkumise tõttu. Ühtlasi esitas hageja nõude võlgnevuse tasumiseks ja eluruumi üleandmiseks. Kostja hageja kirjale ei vastanud ja eluruumi üle ei andnud, vaid kasutab seda ilma seadusliku aluseta edasi. Samuti ei ole kostja tasunud võlgnevust. Seetõttu palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks üürija kommunaalteenuste võlgnevuse 5697,85 krooni ja kohustada kostjat andma hagejale üle eluruumi Keila linnas xxx. Eluruumi üleandmisega viivitamise korral palub hageja kostja eluruumist teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 13.12.2005.a kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjale on kohtukutse 13.12.2005.a kohtuistungile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 ning § 28 lg 1 kohaselt kätte toimetatud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi sisulise lahendamise võimalikkusest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud hagile vastuväiteid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse ja tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2 2/ 1 – 523/ 05/ 05 VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul või võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 316 lg 1 p-le 2 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksemisele kuuluva üüri summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja haldab ja hooldab Keila Linnavalitsusega 01.07.2004.a sõlmitud lepingu nr 6-6/169 ja 01.07.2004.a volikirja alusel Keila linnale kuuluvaid elamuid, eluruume ning mitteeluruume ja esindab Keila linna vastavates üürisuhetes. Kostja kasutab Keila Linnavara Haldamise Asutusega 19.12.1997.a sõlmitud üürilepingu nr 20 alusel Keila linnale kuuluvat eluruumi asukohaga xxx Keila linnas. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arved, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud, jättes üüri- ja kommunaalteenuste maksed tasumata. Tema võlgnevus on hageja ees 5697,85 krooni. Kuna kostja on pidevalt üürilepingut rikkunud, esitas hageja 13.01.2005.a kostjale avalduse üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 15.02.2005.a ja nõudis samas võlgnevuse tasumist ning eluruumi üleandmist. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, kuid samas ei ole ta ka üüritud asja tagastanud, s.o. eluruumi vabastanud ega võlgnevust tasunud. Seega on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja kostjat tuleb kohustada vabastama eluruumi asukohaga xxx Keila linnas ning eluruumi vabastamisega viivitamise korral kostja teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 5697,85 krooni võlgnevus. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 620,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud summa kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 620,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Iko Nõmm kohtunik 3