Kui kohus leidis, et vastav avaldus ei kuulunud sisuliste ja /või vormiliste puuduste tõttu vastuvõtmisele, oleks kohus pidanud hagejale selgitama, milles puudused seisnevad ning andma võimaluse nende kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab apellant, et kohtu poolt 10.10.2005 tehtud suuline määrus hageja kirjaliku avalduse toimiku juurde võtmisest keeldumise kohta on ebaõige. Sellega võeti hagejalt ära üks protsessiosalise põhiõigusi - õigus esitada kohtule omapoolseid põhjendusi ja kaalutlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ning saada esitatud asjaoludele kohtu hinnang. 10.10.2005 kohtuistungil tehtud suulise määruse ebaõigsus põhjustas asjas ebaõige lahendi tegemise, sest hageja poolt oluliseks peetud asjaolud jäid kohtuotsuse tegemisel 3 käsitlemata. Apellant leiab, et antud olukorras on välistatud asja sisulise otsusega lahendamine apellatsiooniastmes. Vastused apellatsioonkaebusele 6. AS H.L.E. ja A. R. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 7. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-st 311 lg 1 vaatas ringkonnakohus asja läbi kohtuistungit pidamata üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 8. Asja linnakohtus menetlemise ajal kehtinud
järgi oli tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada.
lg 1 kohaselt toimus pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus pidi valmistama asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.
Eelmenetluses oli kohtu kohustus selgitada välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võis kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.
lg 1 järgi pidi kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Samad põhimõtted on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva
§-des 2 ja 392. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnakohus ei ole eeltoodut järginud. 9.
lg 1 sätestatu kohaselt oli hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset, esitades selle kohta avalduse. Avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Asja materjali kohaselt esitas hageja kohtule 25.04.2005 ja 07.10.2005 avaldused pealkirjaga „Hageja täiendav kirjalik seletus hagi aluseks olevate asjaolude ja õiguslike põhjenduste kohta“. Kohus keeldus 25.04.2005 eelistungil ja 10.10.2005 kohtuistungil tehtud suuliste määrustega nimetatud avalduste asja juurde võtmisest ja tagastas need hagejale põhjendusega, et selgitusega ei saa hagi alust täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus kohus sellega oluliselt protsessiõiguse normi, kui keeldus suuliste määrustega nimetatud avalduste asja juurde võtmisest. Kui kohus leidis, et nimetatud avaldusi ei saa käsitleda hagi aluse muutmise (täiendamise) avaldustena kas sisu või vorminõuete rikkumise tõttu, oleks kohus pidanud tegema hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, näidates konkreetselt ära, milles puudused seisnesid. Kui hageja ei oleks kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks kohus võinud keelduda kirjaliku määrusega avalduste menetlusse võtmisest ja need tagastada (
Sellise avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise määruse peale oleks hageja võinud esitada erikaebuse (
Kuna kohus eelnimetatud protsessinorme ei järginud, rikkus ta sellega oluliselt hageja protsessiõigusi ja asja lahendamiseks olulised asjaolud võisid jääda välja selgitamata. 4 10. Apellatsioonimenetluses ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleva otsuse p-s 8 märgitud eelmenetluse ülesandeid täita.
seda ei võimalda. Sellest tulenevalt tuleb asi saata linnakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.