Haldusasi nr 3-678/2004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas, 5.oktoobril 2004 Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristina Maimann arutas 21.09.2004 avalikul kohtuistungil M.K.´i kaebust Käina vallavalitsuse 30.06.2003 korralduse nr 311 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja arutamisest võtsid osa kaebaja volitatud esindaja Mati Maksing ja vastustaja volitatud esindaja Tiivi Lipp. Asjaolud 16.02.1994 tegi ÕVVTK Hiiu maakonna komisjon otsuse nr 2527, millega tunnistas omandireformi õigustatud subjektiks Ella-Agathe Kivioja Käina vallas asuva Kuke nr A-167 talu maa 7,9 ha ja Altmäe nr A-168 talu maa 7,47 ha osas. 1994.a. oktoobris loovutas õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse tütrepojale M.K.´ile. 18.10.1994 esitas M.K. Käina vallavalitsusele avalduse maa tagastamiseks, s.h Kuke A-167 maaüksuse tagastamiseks. 30.06.2003 Käina vallavalitsuse korraldusega nr 311 tagastati M.K.´ile Kuke A-167 maatükk suurusega 8,15 ha. 30.06.2003 korraldusega nr 322 määrati M.K.´ile Kuke A-167 talu maa tagastamata jätmise eest 1,01 ha suuruses osas kompensatsioon summas 2055 krooni. Kaebaja taotlus ja kaebuse põhjendused Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks 30.06.2003 Käina vallavalitsuse korralduse nr 311. Kaebaja leiab, et 1938.a. ruutkaardil on Kuke talu maatükid märgitud ebaõigesti, s.o kaks lahustükki on märgitud A-167 aga üks maatükk on ekslikult märgitud A-67. Käina vallale teadaolevalt ei olnud Kassari mõisas talu Kuke A-67. Kaebaja väidab, et talud Altmäe ja Kuke kuulusid samale isikule. Samuti on kõigi lahustükkide paiknemine kõrvuti loogiline ning seda on tunnistanud ka Käina vallavalitsus. Kuke talu maa pindala on kokku 7,9 ha. Ruutkaart ei kattu mõõtkavalt sama piirkonna kaardiga. Ruutkaardil ülaosas olev lahustükk, kus A-167 ja A-168 on praktiliselt samasuurustena kõrvuti, on mõõtmetega ca 0,5 x 2 cm ehk looduses pindalaga 50m x 200 m kokku 1 ha. (tegelik suurus 0,96
- ha)1 Kaardi allpool olev lahustükk, kus külgnev A-168 on piklik, on mõõtkavas ca 0,7 x 1 cm ehk looduses pindalaga 70 m x 100 m, kokku 0,7 ha. (tegelik suurus 0,72
- ha)Üks Kuke talu maadest asus Emmaste vallas, selle suurus on 2,02 ha. Senised lahustükid (0,96+0,72+2,02) moodustavad kokku 3,7 ha, mis ei kata kogu Kuke talu 7,9 ha maavaldust ja seega peab kaardil olema veel vähemalt üks Kuke talu maatükk. Maatüki, mida kaardil märgib A-67 kuuluvust Kuke talu juurde kinnitavad 30-ndatest aastatest Kuke talu naabruses elanud E. K. ja H. K. Kaebaja soovib võimalikult suurel määral saada tagasi esialgsed Kuke talu maad, kuna seal asus kaebaja vanavanemate kodu. Maatükk, mis on kaardil ekslikult märgitud moodustas Kuke talu maade põhitüki. Kaebuse täienduse kohaselt ei ole Rahvusarhiivi riigiarhiiviosakonnas säilinud vaidlusaluse maavalduse plaani. Kaebaja viitab MRS § 3 lg-le 1, mille kohaselt tuleb maareformi käigus tagastada maa endistes piirides. MRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- või kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Kaebaja leiab, et kaevatavast aktist ei nähtu, miks ei viidud läbi mõõdistamist, kuigi oli teada kaardimaterjali puudulikkus, mistõttu on akt antud kaalutlusveaga. Ükski teine isik ei nõudnud vaidlusaluse maatüki tagastamist, mistõttu ei oleks A-67 maatüki nimetamine A-167 maatükiks riivanud teiste isikute huve. Vastustaja seisukohad Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu. M.K.´ile Kuke A-167 talu maade tagastamise toimikus olevast 1939.a. põllumajandusloenduse maalehelt nähtub, et Kuke talu koosnes viiest lahustükist suurusega 3,00 tiinu (s.o 3,28 ha), 0,83 tiinu (s.o 0,91 ha), 1,79 tiinu (s.o 1,96 ha), 0,92 tiinu (1,01
- ha)ja 0,69 tiinu (0,75 ha). Maatükkide asukohad sai Käina vallavalitsus tuvastada arhiivist valdadele väljastatud 19371938 skemaatiliste kaartide alusel. Väljavõttel nr 1 on näha kaks punasega piiritletud maatükki tähisega A-167 ja kollasega piiritletud maatükk tähistusega A-67, mida M.K. väidab kuuluvat Kuke talu maade hulka. Väljavõttel nr 2 kuni nr 4 on veel kolm punasega piiritletud maatükki tähistega A-167, neist viimasel on number raskesti eristatav ning seda võib lugeda ka kui A-157. Maatükk ei saa aga kuuluda endise Kassari mõisa Veski A-157 talumaade hulka, kuna selle talu maa on tagastatud õigustatud subjektidele. Tagastamata jäi ning kompenseeriti vaid 1,12 ha suurune maa-ala, millel asus teisele isikule kuuluv hoone. Seega on plaanidel näha viis Kuke A-167 talu lahusmaatükki ja kui tähisega A-67 maatükk peaks kuuluma Kuke talu juurde, siis peab üks maatükkidest olema üleliigne. Kuke talu maa tagasisaajad ei ole suutnud vallale esitada täpsemaid kaarte. Skemaatilistel kaartidel endiste talupiiride ja tähiste kandmisega kolhooside maaeraldusplaanidele koostati maakatastri tellimusel plaanid ja anti valdadele kasutamiseks, mille alusel valla maakorraldaja sai koostada konkreetse talumaa tagastamiseks asendiplaani, mis omakorda on maamõõtjale aluseks maa mõõdistamisel. Käina vald kasutas eelnimetatud plaane ka Kuke A-167 maa katastrimõõdistamise asendiplaanide koostamisel 1994.a. ja uuesti 2000 a. ning mõlemal korral on alla kirjutanud ka maa tagasisaaja M.K.. 2 2000.a. koostatud asendiskeemil on neli tagastatavat maatükki, kuna üks maatükk suurusega 1,01 ha jäi suurte maaparandustega põldude piirkonda, kus on 22.05.1998 kinnitatud maakorralduskava. Maakorralduskava käigus krunditi tagastatavate talumaade lahustükid ümber nii, et neile, kes avaldasid soovi, tagastati otstarbeka kujuga põllutükid. M.K. selle maatüki tagastamist ei soovinud ja see maatükk kuulus talle kompenseerimisele. Tagastatava Kuke A-167 talu maa katastrimõõdistamise teostas M.K.´i tellimusel OÜ Geodeesia AP maamõõtja Toomas Vikerpuur. Võrreldes mõõdistatud maatükkide suurusi 1938.a. andmetega näeme, et: I lahustükk plaanil Kassari külas suurusega 0,72 ha vastab ligikaudu endisele 0,75 ha suurusele tükile, II lahustükk plaanil Kassari külas suurusega 0,96 ha vastab ligikaudu 0,91 ha suurusele tükile, III lahustükk plaanil Jõekülas suurusega 6,47 ha on osaliselt üleujutatav ala, mille pindala on suurenenud merejoone arvelt ja seepärast pole teda otseselt võimalik võrrelda varasema pindalaga, kuid ei saa välistada, et ta vastab endisele 3,28 ha suurusele maatükile. Eraldi plaanil on Emmaste vallas asuv maatükk suurusega 2,02 ha, mis vastab ligikaudu 1,96 ha suurusele maatükile. Toetudes M.K.´i avaldusele maa tagastamiseks ja mõõdistamise andmetele võttis Käina vallavalitsus vastu käesolevas asjas vaidlustatud korralduse. Arusaamatu on kuidas korraldus kaebaja huve riivab. Käina vald ei saa kaebajale vägisi maad tagastada. Kaebaja ei ole väljendanud soovi, millises punktis ta korralduse muutmist soovib. Vastustaja saab aru, et kaebaja huvi on suunatud kaardil A-67 märgitud maatüki tagastamisele, kuid puuduvad selged tõendid, mis kinnitaksid, et tegemist on endise Kuke A167 talu maaga. Sellise numbriga talu endises Kassari mõisa maaüksuste nimekirjas ei leidu, kuid vigu kaardil pole meil võimalik andmete puudulikkuse tõttu ilma täiendavate tõenditeta tuvastada ja kui vale tähistusega maatükil pole taotlejaid, siis puudub selleks ka vajadus. Sellel maatükil asub A.L.´ile kuuluv elamu. Maa ostueesõigusega erastamise ajal ei olnud võimalik oletada, et maa võiks olla tagastamisnõudega. Kuna 18.11.1999 esitas Kuke A-167 maade õigustatud subjekt Käina vallale kaardi naabrite kinnitusega, et A.L.´ile erastamiseks lubatud maatükk kuulus Kuke talule, siis tekkis kahtlus korralduse õigsuses ja 05.06.2000 pöördus Käina valla maaosakonna juhataja Hiiu Maavanema poole kirjaga, kus selgitatakse tekkinud olukorda. Maavanem otsustas maa erastada A.L.´ile ning maatükk on kinnistatud 12.01.2001. M.K. A.L.´ile maa erastamist vaidlustanud ei ole. Seda, et Kuke talu maade hulgas pole vaidlusalust maatükki, näeb M.K.´i poolt allkirjastatud 1994.a. ja 2000.a. koostatud maa tagastamise asendiplaanidest. Vastustaja leiab, et Kuke maade hulka ei saa kuuluda veel üks maatükk, vaid vaidlusalune maatükk peab asuma oletatavasti Jõekülas mõõdistatud 6,47 ha maatüki asemel. Kohtuotsuse resolutiivosa ja põhjendused HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtul tuleb tuvastada, kas käesolevas haldusasjas vaidlustatud 30.07.2003 Käina vallavalitsuse korralduse nr 311 õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaitsta kaebaja õigusi. Kui kohus leiab, et kaebaja õigused on käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaudu kaitstavad, hindab kohus haldusakti sisulist ja vormilist õiguspärasust ning haldusorgani poolt kaevatava haldusakti andmisel menetlusnormide järgimist. 3 Kaebaja esindaja seletuse kohaselt (kohtuistungi protokoll, tlk 107) on kaebaja eesmärgiks käesoleva kaebuse esitamisel saada selgust, kes vastutab maa tagastamise aluseks olevate kaardimaterjalide ebatäpsuse eest. Samuti peab kaebaja võimalikuks kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral pöörduda üldkohtusse erastamislepingu ja kinnistusraamatu kande vaidlustamiseks ning lõppresultaadina saada tagasi osa kaebajale tagastamisele kuulunud maatükist (osas, mis ületab A.L.´ile erastatud 2 ha ehk 1,26 ha). Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et temale tagastatud maade suurus vastab tagasitaotletud maade suurusele, kuid leiab, et üks maatükk (Õunaku maatükk Jõekülas) on tagastatud ebaõigesti ning selle asemel oleks tulnud tagastada maatükk (tlk 9 kaardil tähistatud A-67), mille ostueesõigusega erastamise kohta A.L.´ile andis Hiiu maavanem 29.08.2000 vastava korralduse. Kaebaja väidetel asusid nimetatud maatükil tema esivanematele kuulunud taluhooned, mistõttu omab nimetatud maatükk tema jaoks erilist väärtust. Toimikus olevatest materjalidest (tlk 55, E. K. 29.09.1999 avaldus; tlk 10 kaart H. ja E. K. kinnitustega) nähtuvalt võib järeldada, et kaebajal olid kahtlused vaidlusaluse maatükki kuulumisest Kuke talu maade hulka juba 1999.a. sügisel. 05.06.2000 kirjaga (tlk 57) on Käina vallavalitsus pöördunud Hiiu maavanema poole teavitamaks, et A.L.´i poolt ostueesõigusega erastamiseks taotletava maatüki (kaardile märgitud A-67 ulatuses) osas väidab tagastamise õigustatud subjekt, et tegemist on Kuke talu maatükiga. Kuna pöördumise aluseks on olnud tagastamise õigustatud subjekti väited, siis pidi kaebaja olema teadlik, et vaidlusaluse maatüki osas on toimumas ostueesõigusega erastamise menetlus. 07.05.2002 e-kirjast (tlk 80, T.Lipp´i kiri M.K.´ile) nähtub selgelt, et kaebaja sai hiljemalt nimetatud ajahetkel teavet maa erastamisest A.L.´ile suuruses 3,26 ha. Kaebaja esindaja ei väitnud kohtuistungil, et sellist teabevahetust e-posti teel ei toimunud. Kui kaebaja leidis, et maatükk, mis ostueesõigusega erastati A.L.´ile kuulus tegelikult tagastamisele kaebajale, oli kaebaja õigustatud pöörduma kohtusse ostueesõigusega erastamise kohta antud korralduse tühistamiseks. Kaebajal oli võimalus esitada teabenõue haldusakti väljastamiseks, kuid kaebaja seda ei teinud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et juhul, kui isikule, kes ei ole menetlusosaline (mistõttu talle haldusakti saatmine ei olnud kohustuslik) on selgunud tema õigusi rikkuda võiva haldusakti olemasolu siis on nimetatud isik kohustatud astuma vajalikke samme haldusakti sisuga tutvumiseks ja vajadusel viivitamatuks kohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei ole Hiiu maavanema 29.08.2000 korraldust nr 560 vaidlustanud. Nimetatud korraldus on A.L.´ile maa ostueesõigusega erastamise aluseks ja üheks kinnistusregistriosa avamise alusdokumendiks. Kaebaja ei vaidlustanud kohtuistungil asjaolu, et A.L.´ile ostueesõigusega erastatud maatükk on kantud 12.01.2001 Lääne Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 4461. Vaidlusaluse maatüki ostueesõigusega erastamise ja maatüki kinnistamise aluseks on Hiiu maavanema 29.08.2000 korraldus nr 560, mitte käesolevas haldusasjas vaidlustatud tagastamise korraldus. Kaebajale 30.06.2003 Kuke A-167 maa tagastamise kohta tehtud korraldus ei mõjutanud kuidagi maa ostueesõigusega erastamise korralduse sisu. 29.08.2000 maa ostueesõigusega erastamise korraldust ei saanud muuta ega kehtetuks tunnistada Käina vallavalitsus, kuna korraldus oli antud Hiiu maavanema poolt. Samuti ei saanud Käina vallavalitsus vastu võtta korraldust maatüki tagastamiseks, mis oli varasemalt teisele isikule ostueesõigusega erastatud. Kuigi Käina vallavalitsus oleks võinud kaebajale selgitada, et kui kaebaja peab Kuke A-67 maatüki ostueesõigusega erastamist õigusvastaseks tuleks tal esitada kaebus ostueesõigusega erastamise kohta antud haldusakti tühistamiseks, ei saa sellega õigustada kaebaja enda tegematajätmisi oma õiguste kaitsmisel. 4 AÕS RakS § 11 lg 5 võimaldab juhul, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub sellega ebaõigeks, isikul, kelle õigusi ebaõige kandega rikutakse, nõuda kande parandamist. Üldkohtusse kinnistusraamatu kande muutmiseks või kustutamiseks hagi esitamist on käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendites nr 3-2-1-26-03 ja 3-2-1-51-03. Kaebajal puudub käesoleval ajal võimalus halduskohtu kaudu edukalt taotleda 29.08.2000 korralduse nr 560 tühistamist, kuna selline nõue ei oleks enam tähtaegne. Nimetatud korralduse tühistamiseks oleks kaebajal tulnud kohtusse pöörduda hiljemalt 2002.a. suvel, kui ta oli saanud teada vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamisest. Seega ei anna kaebaja õiguste kaitse seisukohalt, arvestades kaebaja eesmärki kohtusse pöördumisel, midagi käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt, kuna tagastamise korraldus ei olnud aluseks A.L.`ile maa ostueesõigusega erastamisel ega kinnitusraamatusse kande tegemisel. Kaebaja on 27.01.2003 halduskohtusse pöördunud ja vaidlustanud Käina vallavalitsuse 25.05.1999 antud korralduse nr 184, millega lõplikult ei otsustatud maa ostueesõigusega erastamist. Samas jättis kaebaja nimetatud asjas tehtud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastamata, mistõttu kaebus tagastati läbivaatamatult. Põhjendatud huviks haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel ei saa olla soov teada saada, kes vastutab ennesõjaaegsete kaardimaterjalide ebatäpsuse eest. Sellist kohtus kaitstavat subjektiivset õigust ei tulene kaebajale ühestki õigusaktist. Seadusandja on ette näinud kaebuse esitamise tähtajad, et tagada õigusrahu. See tähendab, et soovitakse välistada kaebused, mis on esitatud peale kaebetähtaja möödumist ning sellega kaitstakse teiste isikute õiguspärast ootust kord väljaantud ja jõustunud haldusaktist tulenevate õiguste kasutamisele. Antud juhul on A.L. asunud oma õigusi ostueesõigusega erastatud maatüki osas teostama ning sellega on lõppenud ka haldusakti (ostueesõigusega erastamise korralduse) õiguslik toime. Kohus leiab, et kaebaja eesmärki, erastamisprotsessi tagasipööramist, ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega õiguslikult võimalik saavutada. Oma õiguste kaitsmine on eelkõige igaühe enda kohustus ning selleks tuleb vajadusel pöörduda õigusteadmistega isiku poole abi saamiseks. Kohtusse kaebuse esitamisel on võimalik taotleda riigi vahendite arvelt õigusabi, juhul kui õigusabi saamine isiku omavahendite arvelt on tema maksejõuetuse tõttu raskendatud. Kaebaja on enda ebaõige tegevusega oma õiguste kaitsmisel võtnud võimaluse saada tagasi väidetavalt esivanamate taluhoonete asukoha maad. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajal puudub kaebuses väljendatud põhjendatud huvi ehk käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada õiguslikku eelist oma õiguste edasiseks kaitsmiseks ehk soovitud eesmärki. Põhjendatud huvi puudumise tuvastamisel ei hinda kohus haldusakti sisulist ega vormilist õiguspärasust ega võimalikke menetluslikke rikkumisi haldusmenetluses. Kohus tugineb eeltoodu osas Riigikohtu halduskolleegiumi 27.09.2001 lahendis nr 3-3-1-3901 väljendatud seisukohale, mis on järgmine: „…Halduskohtus vaidlustatav haldusakt peab rikkuma kaebaja õigusi (HKMS § 7 lg. 1). Kui tegemist on tuvastamiskaebusega, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks üksnes õiguste rikkumisest, vaid esinema peab ka põhjendatud huvi õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta 5 kaebaja õigusi. Ilma selleta ei ole halduskohtul alust hinnata haldusakti seaduslikkust ei sisulisest, vormilisest ega menetluslikust küljest.“ Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ning §-st 31, kohus otsustas: Jätta M.K.´i kaebus Käina vallavalitsuse 30.06.2003 korralduse nr 311 õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 05.10.2004. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Kristina Maimann Kohtunik 6