← Eesti

2-03-321/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-03-321 Otsuse kuupäev 12. jaanuar 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja

§ 70mõttes. Vaidluse lahendamisel tuleks samuti arvestada Pankr

S §-s 42 ja § 44 lg 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatuga. Kostjate kasuks korteri kohta kinnistusraamatusse tehtud kanded rikuvad hageja õigusi ja tuleb kustutada. 2

(6)Kostjate vastuväited Kostja *** hagi ei tunnistanud. Korteri ost-müük ei ole fiktiivne. Korteri ostmiseks vajaliku rahasumma 150.000 krooni sai kostja *** kasuisalt, sellest 126.000 krooni on ta juba tagasi maksnud. Seaduse järgi ei ole kohustust teha tehinguid panga kaudu. *** pidi ostma maja Tahkuranna valda, kuid soovitud maja põles maha, mistõttu kostja lubas *** üürnikuna ostetud korterist kolmes toas edasi elada. Kostja *** samuti hagi ei tunnistanud. *** ei ole kostja elukaaslane alates
  1. a., mistõttu ta ei ole ka *** kui pankrotivõlgniku lähikondne. Kostja on invaliidsuspensionär. *** laenatud rahasumma 150.000 krooni sai ta sularahas oma kasuisalt. *** laenu andmise eesmärgiks oli *** korteri müümise võimaldamine, et viimane saaks osta Tahkurannas asuva maja. Korteri müügihinnaks oli 150.000 krooni, kuna sama palju maksis maja Tahkurannas, mida *** osta soovis. Kolmanda isiku seisukoht
  2. septembril
  3. a. Pärnu Maakohtu määruse alusel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena hageja poolel protsessi kaasatud *** ja *** toetasid hagi. Esimese astme kohtu otsus
  4. märtsi
  5. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja tunnistas
  6. aprillil
  7. a. sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning otsustas kustutada registriosa nr. 11472 teisest jaost *** kohta tehtud omanikukande ja neljandast jaost kande *** kasuks seatud hüpoteegi kohta. Hagi *** ja *** vahelise laenulepingu tühisuse tunnustamiseks jättis kohus rahuldamata. Kummaltki kostjalt mõistis kohus välja 4.779 krooni hageja õigusabikulu ja riigituludesse riigilõivu 300 krooni.
  8. aprillil
  9. a. *** ja *** esindaja poolt H. Kaalepile saadetud nõudekirja M. Hammi pärandiosa väljamaksmiseks võttis vastu ja andis
  10. aprillil
  11. a. väljastusteatele vastuvõtmist kinnitava allkirja *** *** „abikaasana“. Seetõttu on paljasõnaline *** väide, et nad sel ajal enam *** koos ei elanud. Saanud teada enda vastu esitatud nõudest, sõlmis *** korteri, mis oli tema ainus vara, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks oma heale tuttavale ja endisele töökaaslasele ***. Sellega muudeti võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamine. VÕS RakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tehtud enne
  12. juulit
  13. a. asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ostumüügileping ja asjaõigusleping on tühised tehingute tegemise ajal

§ 66lg. 1 mõttes, sest need ei vastanud ühiskonna üldisele arusaamale kõlblusest ja olid heade kommetega vastuolus. Ts

ÜS § 66 lg. 5 järgi peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama. Korteri ostu-müügileping ja asjaõigusleping ning korteri hüpoteegiga koormamise leping *** kasuks on samuti näilikud tehingud ning tühised ka TsÜS § 69 alusel. *** ei soovinud korterit müüa ja *** ei soovinud korterit osta ning pooled ei soovinud omandit üle anda. *** elab senini vaidlusaluses korteris ja ei ole uut elamispinda ostnud, kuigi kostja *** on seletanud, et ostis korteri endale elamiseks (toimik nr 2 - 555/03, lk. 62). *** on pärast korteri müümist isiklikult sõlminud lepingu korteri varustamiseks elektrienergiaga. Müügihinna 150.000 krooni laekumine *** ja selle hilisem kulutamine tema poolt ei ole tõendatud. Notaritasu tasumiseks võttis *** lepingu sõlmimise päeval oma pangakontolt välja 1.500 krooni, kuigi sularahas 150.000 krooni saamise korral oleks selleks vajadus puudunud. *** oli hüpoteegi seadmise 3

(6)lepingu sõlmimise ajal *** elukaaslane, seega võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes, ja pidi teadma tehingute sõlmimise asjaoludest. *** ei ole piiratud asjaõiguse heauskne omandaja. *** omanikukande ja hüpoteegikande aluseks olnud asjaõiguslepingute tühisuse tõttu ei vasta kinnistusraamatu kanded tegelikule õiguslikule olukorrale ja tuleb AÕS § 65 lg. 1 alusel kustutada. Hageja ei ole ***ja *** vahel sõlmitud laenulepingu pooleks, leping ei tekita, muuda ega lõpeta tema tsiviilõigusi, mistõttu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuste nõuded ja põhjendused Maakohtu otsuse vaidlustasid kostjad. Kostja *** palub vaidlustatava maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus on jätnud kostja *** ja *** ütlused põhjendamatult analüüsimata, tuginedes oma otsuses üksnes kolmandate isikute oletuslikele väidetele. Kostja tahteks oli omandada vaidlusalune korter, kostja tahteavaldus vastas tema vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Korterit ostes toimis kostja heas usus. Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja oleks pidanud TsMS § 60 lõikest 1 lähtudes mõistma hagejale kohtukulud välja võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega või jätma kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kohus aga mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kohtukulud täies ulatuses. Kostja *** palub vaidlustatava kohtuotsuse tühistada hagi rahuldamise ja kohtukulude jaotamise osas. Kohtuotsus tugineb üksnes kolmandate isikute väidetele. Asjaolu, et *** ja *** on näinud kostjat ***korteris, ei tõenda nende kooselu. Kooselu *** ja kostja vahel on lõppenud
  1. a. ning kostja käib *** juures üksnes oma tütart vaatamas. Vastustajate seisukoht ***pankrotihaldur L. Müürsoo leiab, et apellatsioonkaebustes toodu ei anna alust vaidlustatava kohtuotsuse tühistamiseks. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmandad isikud hageja poolel *** apellatsioonkaebustes toodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. ja *** leiavad, et Kõrgema astme kohtute varasemad seisukohad
  2. jaanuari
  3. a. otsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebused osaliselt ja muutis Pärnu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a. otsust, täiendades selle resolutsiooni punktiga, mille kohaselt kinnistusraamatusse registriossa nr. 11472 tuleb omanikuna sisse kanda ***. Ringkonnakohus vähendas maakohtu otsusega kostjatelt *** ja *** ***(pankrotis) kasuks välja mõistetud õigusabikulu 3.000 kroonini kummaltki ning mõistis kostjatelt *** (pankrotis) kasuks välja kummaltki 1.000 krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulu. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
  6. septembri
  7. a. otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, millega tunnustati ***, *** ja *** vahel
  8. aprillil
  9. a. sõlmitud korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu ja korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tühisust, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis need nõuded rahuldamata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata *** kasuks kinnistusraamatu registriosa nr. 11472 neljandasse jakku seatud 4
(6)hüpoteegikande kustutamise ja *** kohtukulude väljamõistmise osas. Muus osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt ei olnud laenulepingu tühisuse tunnustamise nõude rahuldamata jätmist apelleeritud ning laenulepingu kehtivus ei ole seega vaidluse all. Selles osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud. Kohtute poolt tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlustatud ostu-müügileping tühine näilikkuse ega ka vastuolu tõttu heade kommetega. Küll võivad hageja esitatud ja kohtute tuvastatud asjaolud anda alust selle lugemiseks teeseldud tehinguks 1. juulini 2002. a.

§ 70lg.

1 järgi. Selle sätte järgi saab tehingut pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende tagajärgede saabumist, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Kohtud leidsid, et *** ja *** ei soovinud korterit müüa ega osta ega omandit üle anda, vaid tehingu eesmärgiks oli üksnes *** võlausaldajatelt võimaluse võtmine rahuldada oma nõudeid *** vara arvel. Seega oli tehingu majanduslikuks sisuks korteri üleandmine n. ö. usaldusomanikule, kes pidi omandist tulenevaid õigusi teostama jätkuvalt. ***i huvides, muuhulgas võimaldades tal seda jätkuvalt tasuta kasutada. Tehingut saab pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Teeseldud tehingu puhul tuleb hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust, kusjuures seda saab teha ka üksnes teeseldud tehingu tühisuse tuvastamise hagi alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata tehingu teeselduks lugemise võimalust ja võimaliku varjatud tehingu kehtivust. Seejuures tuleb arvestada ka, et kinnisasja omandamise võlaõiguslik tehing pidi asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg. 1 järgi olema notariaalselt tõestatud ning varjatud tehingu suulises vormis tegemine toob TsÜS § 93 lg. 3 kohaselt kaasa tehingu tühisuse. Hageja poolt *** kui korteriomaniku kustutamiseks kinnistusraamatust esitatud nõude rahuldamine sõltub sellest, kas kohus tuvastab korteriomandi ostu-müügilepingu ja sellega võimalikult varjatud tehingu tühisuse. Kui kohus seda teeb ja puudub muu kehtiv võlaõiguslik alus korteri omandi ülekandmiseks ***, on hagejal võlaõiguslik nõue tehingu tagasitäitmise korras kinnisomandi tagasikandmiseks TsÜS § 66 lg. 5 järgi. Sel juhul saab kohaldada TsÜS § 68 lõiget 5, millest tulenevalt kostja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks asendab tahteavaldust andma kohustav kohtulahend. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt Riigikohtu lahendile tuleb tsiviilasi uuesti läbi vaadata korteri ostumüügilepingu tühisuse osas teeseldud tehinguna ja hageja nõude osas *** kinnistusraamatust kustutamiseks ning hageja korteri omanikuna sissekandmiseks, samuti kohtukulude jaotuse osas hageja ja kostja *** vahel. Kolleegium leiab, et korteri ostu-müügilepingu tühisust puudutava nõude osas ja nõude osas *** kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb maakohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Nende nõuete lahendamisel ei ole maakohus täiel määral täitnud eelmenetluse ülesandeid, nende ülesannete täitmine apellatsioonimenetluses ei ole apellatsioonimenetluse eripära arvestades võimalik. Nii pidi maakohus TsMS § 164 lg. 1 punktide 1 ja 2 kohaselt eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad ja nende protsessiosaliste põhjendused, samuti tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Hageja pidas vaidlusalust müügilepingut tühiseks näilikkuse tõttu, samuti vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja ei olnud väitnud tehingu teeseldust, samas tugines hageja väitele, et müügileping sõlmiti selleks, et välistada võlausaldajate nõuete rahuldamine *** vara arvel. Seega kinnitas hageja ise, et 5

(6)müügilepingut sõlmides sooviti õiguslikke tagajärgi, mis muudaksid *** vara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatuks, sellest tulenevalt ei saanud aga juba esitatud väidetest lähtudes olla tegemist näiliku tehinguga kuni 1. juulini 2002. a.

§ 69lg.

1 mõttes. Sellele vaatamata pidas maakohus tehingut näilikuks. Samas ei ole kohus seotud poolte poolt esitatud õigusliku põhjendusega. Müügilepingu tühisuse tunnustamiseks esitatud hagi alusel sai maakohus hinnata, kas müügileping võib olla tühine teeselduse tõttu TsÜS § 70 lg. 1 alusel. Maakohus seda ei teinud. Kuna hageja ei tuginenud tehingu tühisusele teeselduse tõttu, siis ei pidanud hageja vajalikuks esile tuua faktiväiteid, mis annaksid aluse pidada müügilepingut teeseldud tehinguks. Et maakohus pidas müügilepingut näilikuks tehinguks, siis ei pidanud ka kohus vajalikuks kontrollida, kas tegemist võib olla teeseldud tehinguga, ega teinud pooltele ettepanekut esitada selle kohta oma väited, vastuväited (sealhulgas faktiväited) ja põhjendused, aga samuti tõendid. Teeseldud tehingu puhul tuleb hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust, sellegi kohta oma väidete, vastuväidete (sealhulgas faktiväidete) ja tõendite esitamiseks ei ole maakohus menetlusosalistele ettepanekut teinud. Tuvastamaks, kas tegemist on teeseldud tehinguga, tuleb kindlaks teha, milliseid õiguslikke tagajärgi pooled tehingut tehes soovisid ning millistes tingimustes nad tegelikult kokku leppisid, seega, kas notariaalses ostu-müügilepingus kokkulepitu vastas poolte poolt tegelikult kokkulepitule. Kui kirjalikus lepingus ja tegelikult tehtud tehingus kokkulepitu erines, siis tuleb tuvastada, millist võlaõiguslikku tehingut ostu-müügilepinguga varjati, ja hinnata selle vastavust seadusele. Kolleegium leiab, et hageja poolt seni esiletoodud ja maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda tuvastada, milles pooled tegelikult kokku leppisid. Asjaolude puudulik esiletoomine võib iseenesest olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele, arvestades aga, et maakohus pidas võimalikuks hagi rahuldada, ilma et oleks hagejale osundanud, et asjaolud on esile toodud ebapiisavalt, oleks hagi rahuldamata jätmine apellatsiooniastmes hagejale ootamatu ega oleks tema suhtes õiglane. Kohus ei ole diskuteerinud pooltega kohaldamisele kuuluva õiguse üle, sealhulgas selle üle, kas TsÜS § 70 lg. 1 kohaldamine tuleb kõne alla. Et lahend ei oleks pooltele ootamatu, tuleb anda neile võimalus eespooltoodu kohta oma seisukohtade avaldamiseks. Uute faktiliste asjaolude esiletoomine ja uute asjaolude olulises ulatuses esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses ei ole võimalik. Kohtukulude jaotus hageja ja *** vahel tuleb kindlaks määrata vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Kai Kullerkupp Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.