) § 4 lg 2 alusel mitte kehtestada Muhu Vallavolikogu 08.04.2003 otsusega nr 21 algatatud Muhu radari maaüksuse detailplaneeringut (punkt 1) ning kohustati vallavalitsust tegema Piirivalveametile veelkord ettepanek alustada läbirääkimisi radarile uue asukoha leidmiseks (punkt 2). Otsuse põhjenduste kohaselt võeti otsustamisel arvesse järgmisi asjaolusid: 27.10.2003 - 10.11.2003 avalikul väljapanekul tutvustatud detailplaneeringu projektile esitati üheksa pretensiooni (üle 100 inimese), millega piirkonna elanikud väljendasid tugevat vastuseisu radaripositsiooni rajamisele. Vastuseisu põhjendati asjaoludega, et kõrgeneb olemasolev elektromagnetiline kiirgusfoon, planeeritakse privaatsust vähendavaid jälgimiskaameraid, radar ja tema piire avaldab negatiivset psühholoogilist mõju, keskkonnamõjusid on ebapiisavalt uuritud, vahetus läheduses paikneb Üügu maastikukaitseala ja tehisobjekt keset Põhja-Muhu maastikku rikuks põhjalikult antud ala miljööd. Muhu Vallavalitsus vaatas pretensioonid läbi ja pidas vastuväiteid põhjendatuks: - planeeritav radaripositsioon avaldab selles asukohas ne gatiivset esteetilis-visuaalset mõju; 2
lg 4 kohaselt planeeringu lahenduses vajalike paranduste ja täienduste tegemine (tehniliste parameetrite muutmine ei ole võimalik või muudab planeeringu mõttetuk s); - Muhu Vallavolikogu varasemate otsustega (25.04.1994, 19.08.2003 otsus nr 40) on otsustatud rajada planeeringu (radari) piirkonda puhkeküla, mille tegevust võib radar häirida; Saare Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna 05.09.2002 kiri nr 9-9/1243 osutab vajadusele leida läbirääkimiste käigus radaripositsioonile sobivam asukoht. Vallavolikogu ei soovi põhjustada huvitatud osapoolele (Piirivalveamet) täiendavat finants- ja ajakulu lisauuringute ning ekspertiiside tellimiseks. Vallavolikogu kaalus ühiskondlikku ja ametkondliku huvi ning otsustas jätta detailplaneeringu kehtestamata. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu kaebuses paluti tühistada Muhu Vallavolikogu 17.02.2004 otsus nr 63 ja 19.08.2003 otsus nr 40. 1) Muhu Vallavolikogu ei ole järginud
sätestatud järelevalve menetluse nõuet ja on võtnud vastu otsuse ilma eelnevalt vajaliku maavanema kooskõlastuseta. 2) Planeeringu mittekehtestamise otsus võeti vastu enne
Vald on kohustatud avalikul arutelul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid kas arvestama ja muutma planeeringulahendusi või jätma ettepanekud arvestamata. Vald arvestas planeeringule tehtud ettepanekuid ja avaldas negatiivset suhtumist planeeringule, mille koostamist ta korraldab. See pole kooskõlas
mõttega. Vald ei teinud planeeringus mingeid parandusi. Planeering tuleb kehtestada igal juhul, kui vaja, siis oluliste parandustega. 3) Planeeringu mittekehtestamine ei põhine planeerimisseaduse sätetel. Kohalik omavalitsus on
lg 2 (kohustus tagada huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine) põhimõttest taganenud, jättes arvestamata avaliku huvi. 4) Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt motiveeritud ega kontrollitav. Kaalutlusõiguse teostamine detailplaneeringu kehtestamata jätmisel vallavolikogu poolt ei ole õiguspärane. Otsuses toodud seisukohad on oletuslikud ega põhine faktidel. Põhjendus, et planeeringule on esitatud üheksa pretensiooni, pole piisav planeeringu mittekehtestamiseks, kui ei ole kaalutud pretensioonide sisu. Põhjendus, et planeeritav radaripositsioon avaldab negatiivset esteetilisvisuaalset mõju, on oletuslik. Tuleks teha ratsionaalne valik ilu ja otstarbekuse vahel. Põhjendus, et radaripositsioonile planeeritavad jälgimis- ja identifitseerimiskaamerad loovad võimaluse piirkonna elanike ja puhkajate privaatsuse vähenemisele, on oletuslik. Kui informatsioon kaalutlusotsuse tegemiseks ei ole piisav, tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringu koostajat ja vajadusel teis i puudutatud isikuid kaasata teavet koguma või ka ekspertiisi tellima. Põhjendus, mille kohaselt radaripositsioon võib häirida samas piirkonnas rajada planeeritavat puhkeküla, on ilmselgelt erahuvi eelistamine avalikule huvile. Muhu Vallavolikogu 08.04.2003 otsusega algatati detailplaneering radarimasti ehitamiseks ja radari paigaldamiseks. Planeeringu tulemusena peaks selguma tingimused, mida tuleb arvestada masti ehitamisel ja radari paigaldamisel. Kui miljöö muutumine ja asukoha valik oleksid olnud probleemiks vallale või valla elanikele, oleksid pidanud need kajastuma algatamise otsuses, sest puhkeküla rajamine oli planeeritud juba alates 1994. aastast. Otsuses on aetud segamini avalik ja ametkondlik huvi. Radaripositsiooni ei rajata mitte ametkondlikust huvist, vaid vajadusest ja kohustusest tagada meresõiduohutus sisemerel. 3
Kohalik omavalitsus kaalus koosmõjus kõiki põhjendatud huve. Volikogu tutvus otsuse tegemisel avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetes toodud põhjendustega, kaalus ne id ja luges põhjendusi kaalukateks. Oluliseks põhjuseks, mis tingis planeeringu kehtestamata jätmise, oli selgete järelduste puudumine radari poolt inimestele ja keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju olemasolu või selle puudumise kohta. Olukorras, kus radari kahjuliku mõju võimalik ulatus, toime ja muu sellega kaasnev on täpselt kindlaks tegemata, isegi kui jätta arvestamata sealjuures muud asjaolud, puudub kohalikul omavalitsusel õigus võtta risk sellise radari detailplaneeringu kehtestamiseks, millel võib olla kahjulik mõju looduskeskkonnale, sh ka inimestele. Kolmas isik ühines vastustaja väidetega ning esitas radari võimalikku kahjulikku mõju käsitlevaid uurimisandmeid ja muid materjale. Pärnu Halduskohtu 02.11.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 35 400 krooni. 1) Kohus hindas esmalt kaebaja väidet planeeringu mittekehtestamise võimatuse suhtes.
planeeringu kehtestamata jätmist puudutavas osas detailset regulatsiooni ei sisalda. Seaduse üldise mõtte kohaselt peaks planeeringu algatamine jõudma üldjuhul ka soovitud - planeeritud tulemusteni. Samas ei ole planeeringu kehtestamata jätmine välistatud.
lg 1 sätestab otsesõnu, et kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seejuures tuleb arvestada põhimõtet, mille kohaselt haldusorgan, kelle pädevuses on ühe või teise küsimuse lahendamine, võib üldjuhul alustatu alati pooleli jätta, kui ilmneb poolelijätmise kaalutletus ja põhjendatus. See on kooskõlas ka Põhiseaduse §-s 154 sisalduva kohaliku omavalitsuse universaalpädevusega, mille kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel lahendada praktiliselt kõiki kohaliku elu küsimusi. Kuigi avaldaja ei saanud eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering igal juhul kehtestatakse, oli ta õigustatud nõudma oma eesmärkide ning hüvede õiglast kaalumist. 2)
lg 1 p 2 järgi teostab maavanem detailplaneeringute üle järelevalvet enne planeeringu kehtestamist. Antud juhul jättis kohalik omavalitsus planeeringu kehtestamata. Asja materjalidest nähtuvalt on maavalitsus eelneva planeerimismenetluse ja sellega seonduva ga kursis olnud. Peale seda, kui kohalik omavalitsus otsustas planeeringu kehtestamata jätta, ei ole maavanema poolt teostatava järelevalve küsimus enam aktuaalne. Vastustaja rõhutas, et planeerimismenetluses ei esitatud ühtegi ettepanekut detailplaneeringu parandamiseks. Vastuväited olid Kallaste külas detailplaneeringu kehtestamise kui terviku osas, s.o radari paigaldamise suhtes üldse. Radar soovitati paigaldada valla vähemasustatud piirkonda. Seetõttu leidis kohalik omavalitsus, et planeeringulahenduse täiendamiseks ei olnud alust. Selline lahendus iseenesest ei ole seadusega vastuolus. Lähtuvalt
lg-st 5 tuleb toiminguid korrata juhul, kui esitatud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi. Antud juhul leiti, et lahendus ei ole taolisel kujul üleüldse sobilik. Kohus ei tuvastanud
nõuete eiramist. 3) Vaidlustatud otsus ei ole motiveerimata, kuigi erinevaid hinnangumomente oleks võinud põhjalikumalt esile tuua. Kohus eeldas, et vald on otsustanud planeeringust tervikuna loobuda ja see on põhimõtteline otsustus. Haldusakti põhjendustes sisalduvad suhteliselt selged alapunktid, milles viidatakse näiteks Saare Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna 05.09.2002 kirjale, kus osundati vajadusele leida radaripositsioonile läbirääkimiste käigus 4
lg 4 kohaseid parandusi ja täiendusi ei ole võimalik teha ja Muhu Vallavolikogu ei soovi põhjustada Piirivalveametile täiendavat finantsja ajakulu lisauuringute ning ekspertiiside tellimiseks. Kohalik omavalitsus arvestas ka kolmanda isiku huvidega, kes kavandab piirkonda puhkeküla. Puhkeküla planeerimist on alustatud üle kümne aasta tagasi ja sellele juhtis tähelepanu ka Saare Maavalitsus oma 27.08.2002 Piirivalveametile saadetud kirjas. 4) Kohus leidis, et Muhu valla õigusabikulud summas 35 400 krooni on põhjendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kaudu apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Kohus eksis tõendite hindamise osas. a) Kohus pidas kaebaja tõendeid, mille kohaselt esitati planeeringu avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid planeeringu põhilahenduste muutmiseks, väheoluliseks põhjendusel, et kohalik omavalitsus otsustas planeeringu kehtestamata jätta. Planeeringu põhilahenduse muutmise ettepanekuna on käsitletavad isikute ettepanekud mitte rajada kinnistule radaripositsiooni sellisel kuj ul. Tõenäoliselt oleks õnnestunud muuta radarimasti parameetreid ja põhilahendusi muutes saavutada osapooli rahuldav lahendus. Seetõttu jääb mõistetamatuks kohtu järeldus, justkui poleks tehtud ühtegi ettepanekut detailplaneeringu osas. Osundades
lg- le 2 ja § 21 lg- le 5, leidis kaebaja, et planeeringu koostamisel oleks järgitud seadust juhul, kui kohalik omavalitsus oleks muutnud planeeringu põhilahendusi ja esitanud need arutelule. Sellega oleks olnud tagatud nii Piirivalveameti huvide kaitse kui ka isikute huvidega arvestamine, kes soovisid planeeringu põhilahenduste muutmist. Kohalik omavalitsus ei andnud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Piirivalveametile infot eriarvamuste kohta ega teinud ettepanekuid detailplaneeringu lahenduste muutmise kohta. Kohus leidis, et otsustus radaripositsiooni üldse mitte rajada oli piisavalt põhjendatud. Samas ei võtnud kohus arvesse kaebaja poolt esile toodud asjaolu ja tõendeid, et planeeringu koostamine on sisuliselt kompromisside otsimine erinevate osapoolte vahel. Kaebaja kui üks osapool jäeti sisuliselt ära kuulamata ning ei antud võimalust kompromissiks. b) Kohus leidis ekslikult, et kolmanda isiku esitatud tõendid viitavad tõsiste terviseriskide võimalusele. Enamus tõendeid käsitleb mobiiltelefonide kahjulikku mõju inimorganismile. Tõenditena on esitatud erinevaid uuringuid, mille puhul ei ole teistel teadlastel õnnestunud samade algtingimuste puhul analoogilist tulemust saada. Seega ei ole radari kahjulik mõju organismile tõendamist leidnud. Kaebaja esitas Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori 10.07.2002 ekspertiisi ja Pärnu Tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna 02.09.2003 kooskõlastuse detailplaneeringule, mille kohaselt radar vastab tervisekaitsenõuetele. 2) Kohus tõlgendas ebaõigesti seadust. Kaebaja leiab, et antud viisil detailplaneeringu kehtestamata jätmine ei põhine seadusel. Riigikohtu 06.11.2002 lahendi haldusasjas nr 3-3-1-62-02 rakendamise eelduseks on kõigi planeeringuetappide eelnev ja seaduspärane läbiviimine, mida antud juhul ei ole toimunud. Kuna detailplaneeringu osas tehtud ettepanekud näevad ette uusi põhilahendusi, pidi vallavalitsus detailplaneeringu kehtestamisele eelnevad menetlustoimingud uuesti läbi viima, mitte aga võtma vastu otsust detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta. 3) Kohus leidis, et haldusakt on motiveeritud, kuigi kaalutlused võinuks olla paremini esitatud. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja ühe põhiväite osas, kas kaalutlusõigust teostati õiguspäraselt. Kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja tegemist on seetõttu olulise protsessinormi (HKMS § 19 lg 7) rikkumisega. Võttes vastu detailplaneeringu projekti esitatud kujul, oli valla seisukoht toetav. 5
Kinnistu sihtotstarve on riigikaitsemaa. Ainus võimalus riigi omandisse jäetud kinnistu kasutamiseks sihtotstarbel ja sellele ehitusõiguse määramiseks on detailplaneeringu kehtestamine. Omanikul ei ole võimalik kinnistut otstarbekohaselt kasutada. Detailplaneeringu kui regulaatori asendamatus seab kohalikule omavalitsusele ülesande tagada läbi detailplaneeringu võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Vastustaja on selle ülesande jätnud täitmata, tuues olulist kahju riigile, kes ei ole saanud plaani- ja õiguspäraselt teostada mereseire ülesannete täitmist, mistõttu on omakorda saanud oluliselt kannatada avalik huvi meresõiduohutuse tagamisel. Muhu Vallavolikogu vastus es paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitati ettepanekuid planeeringu põhilahenduste muutmise kohta. Avaliku väljapaneku ajal laekusid enam kui 140 isiku vastuväited radari paigaldamise vastu Kallaste külla, millest ilmneb üheselt maaomanike ja vallaelanike soov, et radarile leitaks sobivam koht. Kaebaja ei viidanud ühelegi muudatusettepanekule, milles oleks soovitud radaripositsiooni rajamist, aga mitte sellisel kujul. Samuti ei selgitanud kaebaja, millised parandused ja/või täiendused oleks kohalik omavalitsus pidanud planeeringus tegema. 2) Väär on väide, et kohalik omavalitsus ei andnud detailplaneeringu vastuvõtmisest selle kehtestamiseni Piirivalveametile infot eriarvamuste kohta. Radari detailplaneeringu projekti avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 04.12.2003, kus osales Piirivalveameti esindajana Aivar Lõhmus. 3) Tervisekaitseinspektsiooni loa ja Tervisekaitsetalituse kooskõlastuse vaidlustamata jätmine ei kujuta endast õiguslikku takistust detailplaneeringu kehtestamata jätmisel. 4) Kaebaja seisukohtadest järeldub, et planeering tuleb igal juhul ja alati kehtestada, kui see on vastu võetud. Kaebaja ei ole oma väidete puhul arvestanud olukorraga, kus planeeringus ei ole võimalik teha parandusi ega täiendusi, samuti muuta planeeringu põhilahendusi. Kohalik omavalitsus on kõnealuse planeeringu puhul läbinud nõuetekohaselt kõik menetluse etapid. Planeeringu kehtestamise otsustamisele eelnev viimane menetlustoiming oli avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine. Otsuse tegemisel arvestati avaliku väljapaneku tulemustega. 5) Kohus tuvastas kohaliku omavalitsuse poolt teadaolevate asjaolude ja huvide õiguspärase ja piisava lt põhjaliku kaalumise detailplaneeringu kehtestamise küsimuse otsustamisel. Vastustaja kasutas planeerimisdiskretsiooniga temale antud volitus t õiguspäraselt. 6) Põhjendamatud ja eksitavad on kaebaja väited, et ehitusõiguse määramise läbi kinnistu ainsa sihtotstarbelise kasutamise võimaluse saab anda ainult radari püstitamiseks detailplaneeringu kehtestamine. Vastustaja märkis, et maa sihtotstarvet on võ imalik muuta. Kolmanda isiku vastuses nõustuti vastustaja seisukohtadega ja paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mobiiltelefonide ja –mastide kahjuliku mõju näitamine on asjakohane, sest radari ja mobiiltelefonide/mastide elektromagnetiline kiirgus on olemuselt samaliigiline, kuid radari elektromagnetiline kiirgus on ca 250 korda suurema võimsusega. Kolmas isik esitas ringkonnakohtule uurimuse nimetusega „REFLEX“. Uurimine kestis 01.02.2000 - 31.05.2004 ning selles osalesid 12 teadusasutust 7 Euroopa Liidu riigist. Uuringu kohaselt viitavad mitmed epidemioloogilised ja loomuuringud sellele, et elektromagnetilised raadiolained ja madalsageduslikud lained soodustavad vähi ja teiste haiguste teket inimestel, kes nende lainetega pikka aega kokku puutuvad. Füüsika Kesklabori järeldustest ilmneb, et arvutuste abil kaitsetsooni leidmine on küllalt ebatäpne, sanitaarkaitseala täpseks määratlemiseks tuleb teostada mõõtmised. Olukorras, kus radari 6
lg 4 näeb ette, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus või maavanem planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning sama seaduse § 23 lõigetest 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta.
lg 5 sätestab, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt sama seaduse §-des 17–20 ja samas paragrahvis sätestatule. Kohaliku omavalitsuse kohustus
lg 5 alusel korrata menetlustoiminguid ei tulene mitte planeeringu avaliku arutelu käigus parandus– ja täiendusettepanekute tegemise faktist, vaid kohaliku omavalitsuse poolt
lg 4 alusel nende parandus- ja täiendusettepanekute aktsepteerimise tulemusel tehtud parandustest ja täiendustest. Käesoleval juhul ei pidanud kohalik omavalitsus
lg 5 alusel kordama detailplaneeringu kehtestamisele eelnevad menetlustoiminguid, sest kohalik omavalitsus ei viinud detailplaneeringusse sisse planeeringu põhilahendusi muutvaid parandusi ega täiendusi. Kohalik omavalitsus ei pidanudki detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus tehtud vastuväidete alusel viima sisse detailplaneeringu parandusi ja täiendusi, sest Muhu radari maaüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus isikute poolt esitatud protestid ja vastuväited ei olnud suunatud detailplaneeringu parandamisele ega täiendamisele, vaid need olid suunatud Muhu valda Kallaste külla Muhu radari maaüksusele mistahes kuju ja parameetritega radarimasti rajamise vastu ehk otseselt väljapandud detailplaneeringu kehtestamata jätmisele. 7
mõttega. Kuna
ei sisalda detailset regulatsiooni detailplaneeringu kehtestamata jätmise osas, on halduskohtu viide
lg- le 1, mis näeb ette juba kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise võimaluse, asjakohane
mõtte selgitamisel. Kaevatavas otsuses on toodud otsustamisel arvesse võetud kaalutlused, detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus isikute poolt esitatud vastuväited, mida volikogu pidas põhjendatuks, samuti on kaalutud huvitatud isikute põhjendatud huve ning otsustatud jätta detailplaneering kehtestamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaevatav Muhu Vallavolikogu otsus Muhu radari maaüksuse detailplaneeringu kehtestamata jätmise kohta on piisavalt põhjendatud ja seega kontrollitav. Arvestada tuleb ka seda, et detailplaneeringu projekti võttis esitatud kujul vastu Muhu Vallavalitsus, kuid detailplaneeringu kehtestamise üle on pädev otsustama Muhu Vallavolikogu ning selles, et vallavalitsuse ja valla esinduskogu seisukohad lähevad lahku, ei ole midagi erakordset. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 14.10.2003 otsuse nr 3-3-1-54-03 punktis 38, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Muhu Vallavolikogu kaevatava otsuse tegemisel väljunud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud ka muud sisulist diskretsiooniviga. Planeerimismenetlus oli piisavalt põhjalik. Asjaolu, et ohtu loodusele ja inimeste tervisele ei ole kaevatava otsuse tegemisel peetud määravaks, nähtub sellest, et Muhu Vallavolikogu ei ole pidanud vajalikuks lisauuringute tegemist ja ekspertiiside tellimist ning sellega kaebajale täiendavate kulutuste põhjustamist. Samas ei saa kolmanda isiku poolt haldusasjas esitatud tõendite alusel välistada täie likult ohtu inimeste tervisele ja planeeritava radarimasti tööle 8
lg 2 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. Kui kohalik omavalitsus jätab detailplaneeringu kehtestamata, jääb krundi omanikul kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsusega paratamatult eelnimetatud eesmärk saavutamata. Et Muhu valla näol on tegemist hajaasustusega, võib kaebaja krundi ehitusõiguse määramine krundile mõne teise ehitise rajamiseks toimuda ehitusloa menetluses (ehitusseaduse § 22 lg 1 p 1). Neil põhjendustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Viidatud sätete alusel on õigus kohtukulude hüvitamisele vaid isikul, kes on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kui kohtuotsus tehakse tema kasuks. Halduskohtumenetluse seadustik ja kohtupraktika (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-00) ei näe ette kolmanda isiku õigust kohtukulude hüvitamisele. Ringkonnakohtu arvates ei ole kolmas isik toonud välja niivõrd kaalukaid põhjendusi, mis annaksid alust muuta senist kohtupraktikat ja hakata mõistma kaebuse esitajalt välja menetlusse kaasatud kolmanda isiku poolt kantud kohtukulusid sätete alusel, mis näevad kohtukulude hüvitamise võimaluse ette vaid pooltele. Seega tuleb kolmanda isikuna kaasatud R. L. V. taotlus apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kohtul on HKMS § 87 lg 2 alusel õigus vähendada õigusabikulusid, kui need on põhjendamatult suured. Muhu Vallavavolikogu taotles kaebuse esitajalt 28 320 krooni õigusabikulu (sh käibemaks 4 320 krooni) väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Muhu Vallavolikogu taotlus apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kaebusele vastuse koostamine eeldab põhjalikku tutvumist asja materjalide ja vaidlusalust suhet reguleerivate õigusnormidega ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, siis tuleb reeglina teha põhiline töö ära kaebusele vastuse koostamisel halduskohtus. Arvestades eeltoodut ning õigusabi mahtu ja asja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebajalt 12 000 krooni apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmine Muhu Vallavolikogu kasuks. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.