KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-265 Haldusasi A. K. kaebus Siseministeeriumi kantsleri 10.augusti 2004 käskkirja nr 258-p seadusevastaseks tunnistamiseks ja ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.märtsi 2005 otsus haldusasjas nr 3-2148/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Siseministeeriumi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A. K. , esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Siseministeerium, esindaja Kertu Tõnnemaa RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Halduskohtu 23.märtsi 2005 otsus haldusasjas nr 3-2148/2004 muutmata ja Siseministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Mõista Siseministeeriumilt A. K. kasuks välja kohtukulu 3890 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. 3-04-265 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Siseministeeriumi kantsleri 15.märtsi 2004 käskkirjaga nr 137-p (tl 7) võeti A. K. teenistusse ja nimetati ajutiselt üldosakonna kantselei vanemspetsialisti ametikohale alates 15.märtsist 2004 põhikohaga ametniku K. S. rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või kuni tema ametikohale naasmiseni. Siseministeeriumi kantsleri 28.juuli 2004 käskkirjaga nr 246-p (tl 8) pikendati üldosakonna kantselei vanemspetsialist A. K. teenistustähtaega 2.augustist 2004 kuni K. S. lapsehoolduspuhkusel viibimiseni.
- Siseministeeriumi kantsleri 10.augusti 2004 käskkirjaga nr 258-p (tl 6) vabastati A. K. teenistusest ATS § 113 lg 1 alusel 10.augustil
- A. K. esitas 9.septembril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti tunnistada Siseministeeriumi kantsleri 10.augusti 2004 käskkiri nr 258-p seadusevastaseks ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ebaseadus liku teenistusest vabastamise eest kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Kaebuse põhjendused: Eeldused kaebajaga ATS § 113 lg 1 alusel teenistussuhte lõpetamiseks ei olnud täidetud. K. S. ei naasnud sisuliselt teenistusse. Väited tema tööle naasmisest olid ebaõiged ning esitatud eesmärgiga leida ettekääne kaebaja töölt vabastamiseks. K. S. poolt avalduse esitamise eesmärgiks oli asendatava ametniku teenistusest vabastamiseks põhjuse leidmine. Ajutiselt äraoleva ametniku teenistusse naasmise tahe peab olema sisuline ning ametnik peab pärast teenistusse naasmist asuma täitma tööülesandeid. 8.septembril 2004 oli Siseministeeriumi kodulehel märge, et K. S. on endiselt lapsehoolduspuhkusel ning üldosakonna kantselei vanemspetsialistina töötab M. K.. Ministeeriumi siselehes „Hommikukiir“ ilmunud teate kohaselt nimetati M. K. kaks päeva pärast kaebajaga teenistussuhte lõpetamist ametikohale, millelt kaebaja K. S. teenistusse naasmise põhjendusega vabastati, M. K. nimetati teenistusse tähtaegselt kuni K. S. lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Kuna K. S. ei naasnud faktiliselt lapsehoolduspuhkuselt ja tööülesandeid täitma ei asunud, puudus kaebaja teenistusest vabastamiseks õiguslik alus.
- Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Kaebaja vabastati teenistusest seetõttu, et ametnik, kelle teenistussuhe oli peatatud, soovis naasta oma ametikohale. Asjaolu, et ta hiljem siiski pidas vajalikuks jääda lapsehoolduspuhkusele, ei muuda kaebaja teenistusest vabastamist ebaseaduslikuks. K. S. otsustas lapsehoolduspuhkuse katkestada ja naasta tööle, esitas sellekohase avalduse, Siseministeeriumi kantsleri 10.augusti 2004 käskkirjaga 257-p katkestati lapsehoolduspuhkus ning taastati teenistussuhe alates 11.augustist
- 4-kuuse lapse kõrvalt tööl käimine võib osutuda komplitseerituks. Tulenevalt vajadusest viibida siiski igapäevaselt oma väikelapse juures, avaldas K. S. soovi minna tagasi lapsehoolduspuhkusele. Kantsleril puudus õigus keelduda K. S. avalduse rahuldamisest. Kuna kaebajaga oli teenistussuhe lõpetatud, peeti otstarbekaks leida asendav ametnik ministeeriumi ametnike hulgast. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonnas oli teenistuses koosseisuväline vanemspetsialist, kelle teenistustähtaeg oleks lõppenud 31.augustil
- Seetõttu viidi nimetatud ametnik üle K. S. ametikohale 13.augusti 2004 käskkirjaga nr 260-p alates 12.augustist 2004 kuni K. S. teenistusse naasmiseni. Kaebaja väited, et K. S. tegelikult teenistusse ei naasnud, on paljasõnalised. 2
(6)3-04-265 5. Tallinna Halduskohtu 23.märtsi 2005 otsusega tunnistati Siseministeeriumi kantsleri 10.augusti 2004 käskkiri nr 258-p seadusevastaseks, kaebaja kasuks mõisteti ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest välja hüvitus 32 340 krooni ning kohtukulu 3786 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: 1) ATS § 113 lg 1 kohaselt vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu teenistusest ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud tähtajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli teenistusse võetud määratud tähtajaks ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja teenistusest vabastamiseks ATS § 113 lg 1 alusel esinesid viidatud normi kohaldamiseks vajalikud faktilised asjaolud. 2) Asja arutamisel jäi kaebaja seisukohale, et reaalselt K. S. teenistusse naasmist ei toimunud ning tema avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja teenistusse asumiseks ning käskkiri puhkuse katkestamiseks ja teenistusse asunuks lugemiseks vormistati selleks, et vabastada kaebaja teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu. Kaebaja tugineb kaebuses asjaoludele, et 9.augustil 2004 toimus vestlus üldosakonna juhatajaga, kes tegi ettepaneku kirjutada ATS § 114 alusel avaldus omal soovil teenistusest lahkumiseks, kuna seda soovivad siseminister ja kantsler. Kaebaja keeldus ettepanekust. 10.augustil 2004 toimus kaebaja taotlusel kantsleri kabinetis kohtumine, kus kantsler kordas ettepanekut omal soovil lahkumisavalduse esitamiseks ning lisas, et vastasel korral leitakse muud võimalused teenistussuhte lõpetamiseks. Omal soovil lahkumisavalduse esitamise korral lubati kompenseerida töötasu augustikuu lõpuni. Teenistussuhte lõpetamise põhjustena viitas kantsler väidetavatele puudustele ametniku töös. Kaebaja kinnitas kaebuses esitatud väiteid kohtuistungil (tl 52). Vastustaja esindaja kaebaja seletust ei vaidlustanud ning selgitas, et põhjusteks, miks kaebaja tööga rahul ei oldud, olid ebapiisav hoolikus ja reageerimine ning kaebajale mitteadresseeritud konfidentsiaalse korrespondentsi lugemine. Samuti kinnitas vastustaja esindaja, et K. S. 11.augustil 2004 tööl ei olnud (tl 53). Eeltoodule vaatamata jäi vastustaja seisukohale, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 113 lg 1 alusel oli õiguspärane. Esindaja selgitas, et K. S. soovis teenistusse naasta, kuid 11.augustil 2004 tekkisid tal probleemid lapsehoidjaga, kes oli lubanud tema last hoidma tulla, mistõttu pidi K. S. jääma koheselt uuesti puhkusele. Protsessiosalised ei soovinud kutsuda kohtusse tunnistajaid. 3) Pooled ei vaidle selle üle, et K. S. 11.augustil 2004 teenistusülesannete täitmisele ei asunud. Vastustaja väited, et K. S. ei saanud tööle tulla seoses lapsehoidjaga tekkinud probleemidega, ei ole tõendatud. Kaebaja seletustega on tõendatud, et vastustaja eesmärgiks oli kaebaja teenistusest vabastada, kuna ei oldud rahul tema tööga. Sellele, et teenistusest vabastamist ei tinginud ajutiselt äraoleva teenistuja teenistusse naasmine, viitab ka sündmuste ajaline kulg. Kohtutoimikus on K. S. 10.augusti 2004 avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja teenistusse naasmiseks, mis on aktsepteeritud 10.augustil 2004 (tl 33). Samal päeval on antud käskkiri K. S. teenistusse asunuks lugemise kohta (tl 32). Taas lapsehoolduspuhkusele jäämise kohta on antud käskkiri 12.augustil 2004 (tl 30). Käskkirja alusena on viidatud K. S. 11.augusti 2004 avaldusele. Tõenäoliselt sel päeval avaldus ka esitati, kuigi kohtutoimikus on avaldus dateeringuga 12.august 2004, kuupäev on üle kirjutatud ning puudub K. S. allkiri paranduse õigeks lugemise kohta (tl 31). Alates 12.augustist 2004 on K. S. ametikohale ajutise asendajana määratud M. K.. Vastustaja ei ole ümber lükanud asjas tõendiks olevaid kaebaja seletusi, et tema teenistusest vabastamine toimus muudel asjaoludel kui kaevatavas käskkirjas on kajastatud. 4) Seega ei esinenud faktilisi asjaolusid ATS § 113 lg 1 kohaldamiseks, mistõttu on kaevatav haldusakt õigusvastane. Haldusorgan võib teenistujaid valida ja teenistusülesandeid nõutaval 3
(6)3-04-265 tasemel mittetäitvaid ametnikke teenistusest vabastada, kuid seda tuleb teha kehtivat õigust järgides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Siseministeeriumi apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta A. K. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas materiaalõiguse normi ja hindas tõendeid ebaõigesti. A. K. vabastati ATS § 113 lg 1 alusel ning mingeid muid asjaolusid, mille alusel vabastamine toimus, ei esinenud. Kohtu seisukoht, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus muudel asjaoludel, on väär. Vabastamise aluseks oli asjaolu, et ajutiselt äraolev ametnik avaldas soovi naasta teenistusse. Asjaolu, et samale ajale langes kaebajale tema töös esinevate puuduste selgitamine, ei ole seostatav sooviga vabastada ametnik teenistusest puuduste tõttu töös. Kui ei oleks rahul oldud tema tööga, oleks teenistusest vabastamise alus olnud teistsugune. Mõningatele puudustele tähelepanu juhtimine ei anna alust arvata, et kaebajast sooviti vabaneda muudel asjaoludel kui on kajastatud kaevatavas käskkirjas. 2) K. S. oli otsustanud oma lapsehoolduspuhkuse katkestada ning naasta tööle. Ta esitas sellekohase avalduse ning 10.augusti 2004 käskkirjaga katkestati lapsehoolduspuhkus ja taastati teenis tussuhe alates 11.augustist
- Sellest tulenevalt tuli kaebajaga teenistussuhe lõpetada ning 10.augusti 2004 käskkirjaga vabastati A. K. ametikohalt. Faktiline olukord vastas õiguslikule olukorrale. Avaldus teenistusse naasmiseks kohustab lõpetama teenistussuhte asendava ametnikuga. Asjaolu, kas K. S. täitis oma ametiülesandeid või ei saanud teenistusse ilmuda, ei oma tähtsust. Asutusel ei ole õigust nimetada samale kohale mitut isikut, mistõttu ei saa teenistussuhte taastamisel jätta ametisse asendajat näiteks selleks, et kontrollida, kas asendatav ikka ilmub tööle. Kuna K. S. avaldas soovi minna taas lapsehoolduspuhkusele ning selline õigus on seadusega tagatud, ei olnud avalduse rahuldamisest keeldumiseks alust, kusjuures asutuse juhil puudub õigus küsida, miks otsustab ametnik uuesti teenistussuhte peatada. Õiguslikku tähendust omavad käskkirjad, millega K. S. loeti teenistusse asunuks ja kaebaja vabastati.
- Kaebuse esitaja A. K. kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles seisneb halduskohtu seisukoha ekslikkus tõendite hindamisel või õiguse kohaldamisel. Apellatsioonkaebus põhineb vastustaja poolt esimese astme kohtule antud selgitustel ega lükka ümber kohtuotsuse järeldusi. Apellandi seisukohti ümberlükkavad motiivid ja tõendite analüüs sisaldub halduskohtu otsuses. 2) Ka apellatsioonkaebuses ei eita vastustaja, et K. S. ei ilmunud tegelikult teenistusse ning jäi edasi lapsehoolduspuhkusele. Teenistusse naasmise ja tagasi puhkusele minemise avalduste praktiliselt üheaegne (kahe päeva jooksul) esitamine toimus eesmärgiga luua alus kaebaja teenistusest vabastamiseks ning oli seetõttu näilik. Ehkki kohus andis pooltele korduvalt võimaluse esitada tõendeid, ei pidanud Siseministeerium seda vajalikuks. Asjas olevatest tõenditest, sh kaebaja seletustest nähtub, et vastustajal oli soov kaebajast vabaneda ja anda teenistuskoht üle teisele Siseministeeriumis teenistusülesandeid täitvale isikule M. K.. Kohus on põhjalikult käsitlenud teenistusest vabastamise asjaolusid ning seda, et kaebajale tehti korduvalt ettepanek vabastada teenistuskoht omal soovil. Vastustaja tunnistas asja arutamisel ka väidetavaid etteheiteid töö kva liteedi suhtes. 4
(6)3-04-265 3) Kui oleks tõene selgitus vastustaja tegutsemisest kaebaja vabastamisel heas usus, et K. S. naaseb teenistusse, oleks vastupidise selgumisel olnud mõistlik, põhjendatud ja hea halduse nõuetega kooskõlas ennistada kaebaja teenistusse seniks kuni K. S. reaalselt lapsehoolduspuhkuselt naaseb. Selle tegemata jätmine näitab ilmekalt ministeeriumi soovi kaebajast vabaneda ning et vastustaja tegelik tahe ei olnud suunatud puhkuselt naasvale teenistujale koha vabastamisele.
- HKMS § 37 lg 1 alusel lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Protsessiosalised on ringkonnakohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Esimese astme kohtu põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid, tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja teenistusest vabastamine oli ATS § 113 lg 1 alusetu kohaldamise tõttu õigusvastane ning kaebuse esitajal on õigus saada kuue kuu ametipalga suurune hüvitis.
- Kohus asus tõendite kogumi põhjal õigele seisukohale, et kaebaja vabastati teenistusest tegelikult muudel põhjustel kui see on kajastatud teenistusest vabastamise käskkirjas. Kaebaja vabastamisele vahetult eelnenud ja järgnenud sündmuste arengut arvestades (kaebajale teenistusalaste etteheidete ja omal soovil lahkumise ettepanekute tegemine, asendatava ametniku puhkuse jätkamine, teise asendaja ületoomine) järeldab ka ringkonnakohus tuvastatud asjaoludest, et kaebaja poolt asendatud ametniku puhkuse katkestamise avalduse esitamine ei olnud kantud reaalsest soovist teenistusse naasta, vaid esitati formaalselt ning ametiasutuse algatusel, et luua mulje kaebaja vabastamiseks ATS § 113 sätestatud õigusliku aluse olemasolust. Apellandi väited ei anna alust hinnata tõendeid ja kohaldada materiaalõigust teisiti kui seda on teinud halduskohus. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
- Kaebuse esitaja taotles apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 3890 krooni hüvitamist. Kulu kandmise tõendamiseks on kohtule esitatud advokaadibüroo 21.mai 2005 arve nr 566/05EE A. K. 3890,07 krooni tasumiseks ning pangakonto väljavõte arve laekumise kohta 10.juunil
- Õigusabiteenuseks on vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Arvel on eraldi välja toodud 1600 krooni suurusest tunnihinnast lähtuv tasu 2,10 h eest kokku 3 246,67 krooni ning telefoni, faksi ja paljundamise kulu 50 krooni. Neile summadele on lisatud käibemaks. 5
(6)3-04-265
- Vastustaja leidis, et kohtukulu tuleb vähendada 59 krooni võrra (50 krooni + 18 % käibemaks), sest HKMS ei näe eraldi kohtukuluna ette tasu telefoni ja faksi kasutamise ning paljundustöö eest. Vastustaja arvates on õigusabikuluna käsitatav apellatsioonkaebuse koostamise eest tunnihinnast lähtudes arvestatud tasu 3831,07 krooni (koos käibemaksuga).
- Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt kohtukulu kandmine summas 3890 krooni on tõendatud ning selle vastustajalt väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada. Advokaadibüroo arvel märgitud summa on tervikuna kaebaja poolt kantud õigusabikulu, sõltumata sellest, et telefoni ja faksi kasutamine ning paljundamine apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel on arvel leidnud eraldi kajastamist. Arve ei võimalda teha järeldust, et advokaadibüroo on osutanud kaebajale muud teenust peale õigusabiteenuse. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6
(6)