Haldusasi nr 3-766/2004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.oktoobril 2004.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastik kaebaja esindajate Peeter Espaki, Peter Linkuse ja vandeadvokaadi vanemabi Kätlin Heina, Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri esindaja Vello V.Vahtra ning Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil 11.10.2004.a. Tallinnas AS-i "X" kaebust Tallinna Tolliinspektuuri otsuste 26.
- 2003.a. nr 1.1/447 ja 3.10.2003.a. nr 1.1/2954 tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliameti kohustamiseks AS-i "X" taotlusi uuesti läbi vaatama leidis: 26.09.2003.a. otsusega nr 1.1/447 jättis Tallinna Tolliinspektuur rahuldamata AS-i "X" 9.06.2003.a. taotlused nr 240 ja 241 26 059 kg toorbensiini mahakandmiseks seoses mõõteveaga ning samas asjas 29.07.2003.a. tehtud taotlused nr 315 ja
- Otsuse kohaselt sätestavad rahandusministri 28.03.2002.a. määruse nr 51 ,,Tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt ladustatud kauba hoidmise kord"(edaspidi ,,määrus nr 51") § 28 lg 3, 4 ning 14.01.2002.a. määrus nr 12 ,,Tollilao pidamise loa väljastamise ning kehtetuks tunnistamise ning tollilaos oleva kauba hoidmise kord"(edaspidi ,,määrus nr 12") § 27 lg 3, 4 järelevalve tolliasutuse Õiguse kaalutleda, kas lugeda kauba puudu- või ülejäägiks kaubakoguse mõõtmisest tulenevat ebatäpsust, mis ei ületa lubatud ebatäpsust 0,5 % mõõdetud kauba kogusest. Kui tolliterminali/tollilao pidaja ei suuda tollile rahuldavalt tõendada, et puudujäägid on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tolliterminali/tollilattu paigutamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud korras. Aktsiaseltsi taotlustes kirjeldatud kaubakoguse erinevus 26 059 kg ei ole käsitatav mõõteveana, vaid tolliterminali/tollilao puudujäägina. Taotlustest nähtub, et ajavahemikul 2.03.-2.06.2003.a. saabunud 386-s raudtee paakvagunis oli 23 973 166 kg toorbensiini, mis võeti ka tolliterminali arvestusse. Sellest kogusest väljastati ajavahemikul 21.04.-4.06.2003.a. laevadele 23 958 652 kg - vahe 14 514 kg kajastub küll tolliterminali arvestuses, kuid faktiliselt see kogus puudub. Ajavahemikul 23.05.-2.06.2003.a. saabunud 255-s raudtee paakvagunis oli 13 926 090 kg toorbensiini, mis võeti ka tolliterminali arvestusse ning millest väljastati 4.06.2003.a. tankerile 13 914 544 kg - vahe 11 546 kg kajastub küll tolliterminali arvestuses, kuid faktiliselt see kogus puudub. Samas puuduvad tolliterminali/tollilao mahutite perioodilised mõõtmisaktid nii vahetult enne ja peale kauba paigutamist mahutisse kui ka enne ja peale kauba mahutist väljastamist. Tolliinspektuuri käsutuses oleva materjali kohaselt on sisuliselt tegemist toorbensiini ümberpumpamisega raudtee paakvagunitest laeva mahutitesse tolliterminali/tollilao mahutite kaudu, ilma et oleks teostatud vahepealseid kontrollmõõtmisi tolliterminali mahutites. Kuigi eeldatavasti on taotlustes käsitletu puhul toorbensiin tolliterminali/tollilao arvestusse arvele võetud raudtee paakvagunite mõõtmiste alusel, ei saa seda käsitada tolliterminali/tollilao mahutite mõõdistamisena, mistõttu tuleb AS-i "X" taotlustes kirjeldatud kaubakoguste erinevusi käsitada puudujäägina tolliterminali/tollilao arvestuses. 3.10.2003.a. otsusega nr 1.1/2954 jättis Tallinna Tolliinspektuur rahuldamata AS-i "X" 7.08.2003.a. taotluse nr 338, milles aktsiaselts palus 7.08.2003.a. inventuuriaktist lähtudes tolli nõusolekut terminali-ja laoarvestuse korrigeerimiseks ning bensiini tegeliku koguse terminali-ja laoarvestuse uueks aluseks võtmiseks, käsitades terminali-ja laoarvestuse ning tegeliku kaubakoguse erinevust mõõteveana, mis tekkis kütusetsisternide ja mahuti erinevate mõõtmistulemuste tõttu. Vastavalt inventuuriaktile moodustas mahutite nr 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 terminali ning lao arvestuslik jääk kokku 41 005 063 kg, tegelik jääk aga oli 40 868 575 kg seega oli tegelikult kaupa 136 488 kg vähem. Tolliinspektuur leidis, et see erinevus pole käsitatav mõõteveana, sest kütusemahutite perioodilisi kontrollmõõtmisi vahetult enne ja peale kauba paigutamist mahutitesse ning enne ja peale mahutitest väljastamist ei teostatud. Samuti ei ole mõõteveana käsitatav kütusetsisternide ja mahutite ühekordsete mõõtmistulemuste erinevus. Määruse nr 51 § 28 lg 4 ja määruse nr 12 § 27 lg 4 kohaselt peab tolliterminali/tollilao pidaja tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud korras, kui ta ei suuda tollile rahuldavalt tõendada, et puudujäägid on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tolliterminali/tolli lattu paigutamist. Otsuste peale esitatud väide jättis Tolliameti peadirektor rahuldamata. Kaebaja palub tühistada Tallinna Tolliinspektuuri otsused 26.09.2003.a. nr 1.1/447 ja 3.10.2003.a. nr 1.1/2954 ning kohustada Maksu-ja Tolliametit vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi kuu ajajooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Alusetu on tolli nõudmine, et tolliterminali/tollilao mahutite mõõtmisi tuleb teostada vahetult enne ja pärast iga kaubapartii mahutisse paigutamist ning sellest väljastamist. Vabariigi Valitsuse 25.06.2002.a. määrus nr 202 ,,Kaubakoguste mõõtmise tulemuste vormistamise kord ning kaubad ja juhud, mille korral toimub tollikontrolli käigus kaubakoguste mõõtmine"(edaspidi ,5määrus nr 202") ei sätesta nõuet, et mõõtmisi mahutites tuleb teostada enne ja pärast igakordset kauba laadimist raudteetsisternist tolliterminali mahutisse. Praegusel juhul on kogu tolliterminali/tollilattu saabuv kaup mõõdetud AS-i Y sõltumatu inspektori poolt raudteetsisternides enne kauba paigutamist tolliterminali/tollilao mahutisse. Seda lubab majandus-ja kommunikatsiooniministri 4.03.2003.a. määrus nr 40(edaspidi ,,määrus nr 40"). Sellist mõõtmisviisi on vastustaja eelnevalt korduvalt aktsepteerinud umbes 1,5 aasta vältel. Järgmine kauba koguse mõõtmine toimub samuti sõltumatu inspektori poolt tolliterminali mahutis enne kauba väljastamist laevadele. Seega on vale tolli väide, et kontrollmõõtmisi tolliterminali mahutites teostatud ei ole. Kaubakoguste vahe tekkimise täpset aega ja kohta pole võimalik empiiriliselt tuvastada. Kaup tuuakse terminali raudteetsisternidega, pumbatakse mahutitesse ja sealt tankeritesse pikema perioodi jooksul. Tööprotsess on pidev ja laevade ning tsisternide arv suur. Seni praktikas toiminud töökorralduse kohaselt on naftasaaduste arvestusliku laojäägi ja tegelike mõõtmistulemuste erinevuste korral väiksem kui 0,5 % kauba puudu- või ülejääk loetud mõõtmismääramatuseks. Seda lubab määruse nr 51 § 28 lg 3 p 1 ja määruse nr 12 § 27 lg 3 p
- AS-i Y mõõtmisak-tides lubatud mõõtemääramatust välja arvutatud ei ole; kaebaja ei ole seda seni nõudnud, sest eeldas, et riiklikult tunnustatud inspektor teab ise, kuidas mõõteaktid ja raportid tuleb vormistada. Kaebaja kinnitab, et vahed kaubakogustes jäävad alla lubatud 0,5 % mõõdetud mahust ning kaebaja on mõõtemääramatust arvesse võtnud tollile taotluste esitamisel. Senise tava kohaselt on mõõtemääramatuse arvestamist tollilt taotletud alles siis, kui klient on vahetunud või mahutid on tühjaks tehtud. Analoogseid taotlusi on viimastel aastatel tollile esitatud 14 korral ja neid taotlusi on aktsepteeritud. Seetõttu on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus kütuse mõõtmisel esinevate ebatäpsuste tõttu tekkiva kauba puudujäägi tolliterminali arvestusest mahakirjutamise osas lubatud 0,5 % piires. Kui haldusorgan on samasuguseid taotlusi samade õigusaktide alusel poolteist aastat lahendanud ühetaoliselt, siis võib halduse subjekt eeldada, et ka edaspidi lahendatakse tema taotlused samamoodi. Toll ei ole viidanud konkreetsele sättele, millest tuleneks, et kaebaja on teostanud mõõtmisi vastuolus õigusaktides sätestatud korraga, ega selgitanud, mida tulnuks kaebajal teisiti teha. Määruse nr 51 § 28 lg 2 kohaselt ei loeta tolliterminalis või hoiukohas ladustatud kauba koguse muutuseks kauba käärulist muutust loomulike looduslike protsesside või kauba iseärasuste tõttu. Lisaks tekkivatele mõõtevigadele on heledad naftasaadused kergesti aurustuvad ning nende kogus väheneb ladustamise ajal ja ümberpumpamisel loomuliku kao tõttu. Loomuliku kao suurus sõltub tehnoloogiast, naftasaaduste füüsikalis-keemilistest omadustest, temperatuurist ja ladustamise ajast ning seda ei ole võimalik praktikas täpselt määrata. Loomuliku kao suurus ei ületa lubatavat mõõtmisviga 0,5 % ja on üldjuhul sellest väiksem, kuid siiski piisav selleks, et anda omapoolne panus kaubakoguse vähenemisse. Seega peab kaubakoguse mõõtmistulemuste analüüsimisel kindlasti arvestama ka toorbensiini loomulikku kadu. Kaebaja maksab oma tegevuse tõttu keskkonda heidetavate orgaaniliste ühendite kahjuliku mõju kompenseerimiseks saastetasu ning alusetu oleks väita, et bensiini aurustumine on riigile teada ühes valdkonnas, mille alusel on ettevõtjalt võimalik nõuda saastetasu, kuid teises valdkonnas aurustumine ei ole aktsepteeritav. Vastavalt prof. Leevi Mölderi eks- pertarvamusele võib õiguspäraselt tõendatud bensiini arvestuslikuks käoks lugeda ümberlaadimisest põhjustatud kadu ning see moodustab kokku 0,167 % ümber laaditava kütuse kogumassist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Otsused on seaduslikud ja piisava põhjalikkusega motiveeritud, nendes on antud hinnang kõikidele otsuse tegemiseks vajalikele asjaoludele ning viidatud asjakohastele määruste nr 51 ja nr 12 õigusnormidele. Kaebaja ei ole kirjalikes taotlustes märkinud, et kauba koguseline muutus oli tingitud ka loomulike looduslike protsesside või kauba iseärasuse tõttu, samuti puuduvad igasugused asjakohased põhjendused mõõtemääramatuse kohaldamise vajalikkuse kohta. Tolliinspektuur ei pidanud oma otsustes võtma seisukohta loomulike kadude osas, kuna vastavat taotlust kaebaja ei esitanud. Saastetasu maksmine iseenesest ei anna alust pidada kauba puudujääki loomulike looduslike protsesside tagajärjel tekkinuks. Aurude eraldumine mahutitest, kui on täidetud kauba hoiutingimuste järgimine, on niivõrd minimaalne, et eralduvaid koguseid ei saa pidada absoluutselt märkimisväärseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et puudujääk oleks tekkinud loomuliku kao tagajärjel. Meelevaldne on kaebaja järeldus, et igasuguse puudujäägi tekkimine on automaatselt käsitletav mõõtmisest tuleneva ebatäpsusena. Mõõtmisi teostatakse vastavate kompetentseteks tunnistatud äriühingute kaudu. Määruse nr 202 § 3 lg 1 p 6 kohaselt peavad mõõtmise raportis sisalduma ka hälbed, täiendused või väljajätmised mõõtmismetoodikast ning p 7 järgi peab raportis sisalduma ka kogu kõrvalekalletega seonduv informatsioon. Asja materjali juures leiduvates raportites puudub igasugune informatsioon hälvete ning kõrvalekallete kohta, mis tähendab, et tsisternide ja mahutite mõõtmisel ei ole tuvastatud mõõtmise ebatäpsust tingivaid tunnuseid. Väide, et kaebaja ei ole hälvete märkimist mõõtjalt tellinud, ei ole asjakohane, sest hälbeid iseloomustavate tunnuste äramärkimine raportis on kohustuslik. Täiesti mõistusevastane ja vastuolus nii mõõtmise valdkonnas kehtivate mõõtmise usaldusväärsust garanteerivate kui ka tollieeskirjadest tulenevate põhimõtetega on kaebaja käsitlus, mille kohaselt igasugust kauba tegeliku koguse erinevust laoaruandes fikseeritust tuleb automaatselt käsitleda mõõtmisest tingitud ebatäpsusena. Selline taotlus kuulub rahuldamisele erandlikult ainult siis, kui esinevad ebatäpsust tingivad asjaolud ja need on esitatud tolli rahuldavalt põhjendatutena. Üle tuleb mõõta iga saadetis eraldi ja välja tuua mõõteviga iga saadetise kohta eraldi, muidu pole võimalik tuvastada, kus ja millest tingitult kaubakoguse erinevus on tekkinud. Praegu puudub ülevaade, kus ja kas üldse on mõõteviga tekkinud. Kui kaebaja varasemad taotlused on rahuldatud, on seda teinud tolliametnik toiminud Õigusvastaselt. Kohus, ära kuulanud pooled ja tunnistaja I L ning tutvunud haldusasja materjaliga, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlus käib selle üle, kas mõõtevea olemasolu tuvastamiseks tulnuks kaebajale kuuluvad kaldamahutid üle mõõta ja mõõteviga fikseerida iga kord pärast järjekordse toorbensiini saadetise mahutisse pumpamist ning enne järjekordse bensiinikoguse tankerisse pumpamist või piisab sellest, kui mahutid üle mõõta ainult enne toorbensiini mahutist tankerisse pumpamist ja mõõteviga fikseerida vaid kord 2-3 kuu jooksul. Õigusaktid seda otseselt ei sätesta. Määruste nr 51 § 28 ja nr 12 § 27 lõiked 1-4 kehtivad täpselt ühesuguses sõnastuses järgmiselt: (l)Tolliterminali või hoiukoha pidaja peab avastatud kauba puudu-ja ülejääkide ning kahjustunud kaupade kohta koostama akti ning sellest kõhe teavitama järelevalve tolliasutust. Andmed kauba tegelike koguste kohta kantakse akti alusel laoarvestusse.
(2)Kauba koguse muutuseks ei loeta tolliterminalis või hoiukohas ladustatud kauba kaalulist muutust loomulike looduslike protsesside(kuivamine, aurustumine, niiskumine jmt) või kauba iseärasuse(nt vedelikud ja puistematerjalid) tõttu tingimusel, et ei ole rikutud kauba hoiutingimusi ning muutus on tolli rahuldavalt põhjendatud.
(3)Järele valve tolliasutuse nõusolekul ei loeta kauba puudu- või ülejäägiks kaubakoguse mõõtmisest tulenevat ebatäpsust, mis ei ületa mõõdetavast kaubakoguse st: 1) 0,5% pakendamata vedelike ja puistematerjalide puhul; 2) 1% saematerjali puhul; 3) 2% töötlemata metsamaterjali puhul.
(4)Kui tolliterminali või hoiukoha pidaja ei suuda tolli rahuldavalt tõendada, et puudujäägid ja kahjustused on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tolliterminali või hoiukoh- ta paigutamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud korras. Väär on kaebaja arvamus, et puuduoleva kauba mittearvestamine puudujäägiks 0,5 % ulatuses mõõdetavast kaubakogusest on tema vääramatu õigus, mida toll peab aktsepteerima hoolimata sellest, mis põhjusel selline kadu on tekkinud. Osundatud sätetest tuleneb, et mõõta tuleb iga toorbensiini saadetise puhul enne ja pärast selle mahutisse laadimist ja enne ja pärast bensiini mahutist väljastamist ning iga kord ka mõõteviga välja tuua, sest ainult nii on võimalik kindlaks teha, kas, kus ja mis põhjusel on kauba kadu tekkinud. See tähendab, et kaebaja oleks pidanud laskma oma kaldamahutid üle mõõta ja mõõtevea fikseerida pärast iga 1-10 tsisternist koosneva toorbensiini saadetise mahutisse pumpamist. Kaebaja selliseid mõõtmisi üldse teha ei lasknud ning mõõtevea toi välja ainult ühel korral umbes 1000 tsisternitäie toorbensiini käitlemise järel. Kohus nõustub vastustajaga, et niisugusel juhul pole võimalik tuvastada, kus, millal ja kas üldse mõõteviga on tekkinud. Kui mõõta tolliterminali saabunud toorbensiini üksnes tsisternides ning pärast saadetise kaldamahutisse pumpamist mahutit mitte üle mõõta, ei ole hiljem enam võimalik tuvastada, kas kauba kadu on tingitud loomulikest looduslikest protsessidest, mõõteveast või näiteks varastati osa kaubast ära juba enne selle mahutisse jõudmist. Kui asuda seisukohale, et puuduoleva kauba mittearvestamine puudujäägiks 0,5 % ulatuses mõõdetavast kaubakogusest on tolliterminali pidaja vääramatu Õigus kauba kao tekkimise põhjustest olenemata, loob see laialdased võimalused kauba karistamatuks varastamiseks, mida riik kindlasti lubada ei tohi, sest see tähendaks varimajanduse ja kuritegevuse kasvu soodustamist, mille tagajärjel laekuks riigile ka vähem makse. Asjakohatu on siinjuures kaebaja viide määruse nr 40 ,,Aktsiisikauba mõõtmiseks käsutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded" lisa ,,Aktsiisikauba mõõtmiseks käsutatavate taatluskohustuslike mõõtevahendite lubatud veapiirid" punktile 8, mis lubab liikuvate mahutitena kuni 1.01. 2006.a. käsutada kütuse koguse mõõtmiseks ka asjakohaseid tüübitabeleid omavaid raudteetsisterne. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla raudteetsisternide mõõtmise lubatavust, vaid on leidnud, et lisaks tsisternidele oleks tulnud üle mõõta ka mahutid. Vastustaja ei ole rikkunud Õiguspärase ootuse põhimõtet. Sellest põhimõttest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima; kuid Õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes ei saa haldusorganilt nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist. Vaidlustatud otsused on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Vastustaja on põhjendatult määruste nr 51 §-le 28 lg 3, 4 ja nr 12 §-le 27 lg 3, 4 viidates jätnud kaebaja taotlused rahuldamata, sest kaebaja on küll palunud luba toorbensiini terminaliarvestusest mahakirjutamiseks seoses mõõtevea tekkimisega, kuid ei ole tõendanud, et toorbensiini puudujääk on tekkinud mõõtevea tagajärjel. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja esitatud eksperthinnangu, sest see on tehtud alles 20.05.2004.a. Vastustajale esitatud taotlustes ei ole kaebaja põhjendanud puudujäägi tekkimist loomulike looduslike protsessidega. Juhindudes HKS §-dest 26, 31 ning TsMS §-dest 227, 231 kohus otsustas: jätta kaebus rahuldamata. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päevajooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohtunik: D.Maastik