indaja Jaanus Tehver Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
indaja Ülle Reidi Resolutsioon Juhindudes HKMS §26 lg 1 p 2 ja §31 lg 4 ja 5 halduskohus otsustab: 1.Rahuldada OÜ X kaebus. 2.Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutus sooritamata toimingu sooritamiseks, s.o. OÜ-le X juurdepääsu võimaldamiseks kõigile ehitisregistri andmetele registri veebilehe kaudu. 3.Kohtuotsus jõustub selle avalikult teatavakstegemisest arvates 30 päeva möödudes, kui sama tähtaja jooksul ei
itata apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse
itamise kohta tuleb
itada kirjalik teade 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja
itada, kui apellatsioonkaebus
itatakse nimetatud 10 päevase tähtaja jooksul. Kaebuse sisu ja taotlus 17.05.2004 soovis X vandeadvokaat Jaanus Tehver kliendile õigusabi osutamiseks tutvuda ehitisregistri veebilehe kaudu ehitise andmetega, muuhulgas eesmärgil, et tuvastada vastava ehitise omanikku. Selgus, et ehitisregistri veebilehe kaudu on küll võimalik tutvuda ehitist puudutavate üldandmete, materjalide, tehnosüsteemide, ehitise osade, dokumentide jm andmetega, kuid ei ole võimalik tuvastada ehitise omanikku ega vaadata ehitisega seotud dokumente. Ehitisregistri veebileht teatab ehitisega seotud dokumendi lingi avamisel, et „seda dokumenti tohivad vaadata ainult registreeritud kasutajad“. Kuivõrd vastavalt
lg 1 p 7 järgi kantakse ehitisregistrisse ka ehitise omaniku andmed ning §58 lg 1 järgi on ehitisregistri andmed avalikud ning avaldatakse ehitisregistri veebilehel, siis koostas kaebaja ehitisregistri vastutavale ja volitatud töötlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse registreeritud kasutajaks saamiseks. Nimetatud taotlusele vastas 18.05.2004 vastustaja poolt Birgit Tammjõe-Tulp, kelle vastusest võis välja lugeda, et vastustaja on ehitisregistrisse seaduse järgi kandmisele kuuluvad andmed jaganud kaheks –ühed, millele on juurdepääs kõigil isikutel ja teised, millele on juurdepääs valitud isikutel, kelle hulka kaebaja ei kuulu. Vastustaja vastus ei rahuldanud kaebajat, kes koostas 18.05.2004 täiendava järelepärimise. Täiendavale järelepärimisele saatis vastustaja 26.05.2004 kantsler Marika Priske poolt allkirjastatud vastuse, mis ei erinenud oma sisu poolest mitte millegagi 18.05.2004 kaebajale meili teel saadetud vastusest
imesele taotlusele, v.a. asjaolu, et seekord keeldus vastustaja selgesõnaliselt kaebajat ehitisregistri kasutajaks registreerimast ehk sisuliselt kaebajale kõikidele ehitisregistrisse kantavatele andmetele juurdepääsu lubamisest. Vastustaja seisukohtade sisust on võimalik järeldada, et kaebajale ei lubata juurdepääsu kõigile ehitisregistri andmetele tulenevalt Isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi – IKS). Vastustaja näib olevat seisukohal, et kõikidel juhtudel tuleb hoida salajas andmeid, mis väljendavad konkreetse isiku füüsilisi, psüühilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust (ehk isikuandmeid IKS §4 lg 1 tähenduses). Kaebaja on seisukohal, et ei IKS ega selles toodud isikuandmete definitsioon ei anna alust keelduda kõikide ehitisregistris olevate andmete, sh ehitise omaniku andmete avalikustamisest. Vastustajapoolne tegevus ehitusregistri andmete valikulisel avaldamisel teatud isikutele ja mitteavaldamisel teistele kujutab endast haldusorgani omavoli, kuna seadus sellist isikute „jagamist“ ette ei näe. Vastavalt IKS §2 lg 2 p 2 ei kohaldata nimetatud seadust juhtudel, kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid. Siinkohal on oluline märkida, et ehitisregistri andmed ei ole käsitletavad eraeluliste ega delikaatsete isikuandmetena. Õigus omada juurdepääsu riigiasutuste valduses olevale avalikule informatsioonile on üks põhiõigustest, mille sätestab PS §44 lg 1. Antud juhul on vastustaja tegevus vastuolus nii PS §44 lg 1, kui ka PS §11,12 ja 14. Samuti on vastustaja tegevus vastuolus HMS §3 ja 107 lg 1. Vastustaja tegevus on vastuolus Andmekogude seaduse (edaspidi – AKS) §10 lg 2 ja 211 lg 1 ja lg 5, mille kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed on avalikud ning igal Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada, v.a. juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või nende väljastamine keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ja avalikkusele olulist teavet sisaldavale andmekogule peab olema võimalik juurde pääseda üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Kaebaja on seisukohal, et
lg 1 sätestatu annab tunnistust sellest, et kõnealused andmed on seaduseandja tahte kohaselt ka avalikkusele oluline teave AKS §211 lg 5 tähenduses. See on ka igati mõistetav, sest ehitise omanikul lasuvad ka seadusest tulenevad kohustused ning sellest tulenevalt on avalikkusele oluline teada, kes on ühe või teise ehitise omanik. Analoogilisel põhjusel on avalikud andmed kinnisasjade omanike ning juriidiliste isikute juhtorganite liikmete kohta. Kaebuse
itaja palub kohut kohustada vastustajat võimaldama kaebuse
itajale juurdepääs kõigile ehitisregistri andmetele registri veebilehe kaudu. Vastustaja seisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Vastavalt
lg 2 riikliku ehitusregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega ehitisregistri puhul on tegemist riikliku registriga AKS §18 lg 2 ja §31 mõistes. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 405 kinnitatud Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse §28 kohaselt on registriandmed avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Registriandmetele tagatakse ööpäevaringne juurdepääs registri veebilehel. Alusdokumentide andmeid, millele teistest õigusaktidest tulenevalt on kehtestatud juurdepääsupiirangud, väljastatakse vaid õigustatud isikutele kirjaliku avalduse alusel digitaalselt või väljatrükina paberkandjal. Seega näeb põhimäärus otsesõnu ette, et ehitisregister sisaldab nii selliseid andmeid, mida avalikustatakse veebilehel, kui ka selliseid andmeid, mis sisaldavad juurdepääsupiiranguid ning mida veebilehel ei avalikustata ja kaebaja vastupidine väide on ekslik. Ehitisregistrisse ehitise omaniku kohta kantavate andmete õigsuse tagamise eesmärgi saavutamiseks ja isiku identifitseerimiseks on vajalik kanda ehitisregistrisse ka ehitise omaniku isikukood. IKS §12 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemiseks vaja andmesubjekti luba. Arvestades asjaolu, et ehitise kui vallasasja tsiviilkäibe lõpptähtajaks on ARS § 13 lg 6 kohaselt 31.03.2006, võib järeldada, et käesoleval ajal on ehitisi vallasjadena tsiviilkäibes sellisel hulgal, et nendelt kõigilt nõusoleku küsimist isikukoodi töötlemiseks ei saa pidada mõistlikuks.
lg 1 kohaselt on küll ehitisregistri andmed avalikud ja need avalikustatakse ehitisregistri veebilehel, kui
selgesõnalist volitust isikukoodi töötlemiseks ei anna, seega ei ole ka vastustajal õigust avaldada ehitisregistri veebilehel andmeid ehitise omanike koha, mis muuhulgas sisaldavad andmeid omaniku isikukoodi kohta. Põhimõte, et teabevaldaja on kohustatud avalikustama riiklike registrite andmed ainult seaduses ettenähtud ulatuses, on sätestatud ka AvTS §28 lõikes 30. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja peab juurdepääsu registriandmetele veebilehe kaudu ainuvõimalikuks viisiks informatsiooni saada ning välistab juurdepääsu registriandmetele muul viisil. AvTS sätestab korra teabele juurdepääsu teabenõude alusel. Teavet ehitisregistrisse kantud omanike kohta väljastab vastustaja vastavalt AvTS-le, jättes teabenõudele vastamisel väljastamata ainult andmed ehitise omaniku isikukoodi kohta. Vastustaja on seisukohal, et isikuid koheldakse teabe väljastamisel võrdselt. Vastustaja leiab, et kaebajat huvitavat teavet on võimalik saada ka teabenõude
itamise kaudu AvTS-s sätestatud korras. Vastustaja on seisukohal, et AKS §211 lõikega 5 ei peeta silmas eraisikutele kuuluvate ehitiste kui vallasjade kohta teabe avalikustamist ning veebilehel isikute majanduslikku olukorda puudutava teabe avaldamine aitab pigem rahuldada avalikkuse uudishimu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule
itatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.AKS §10 lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed on avalikud ning igal Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada, välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Sama põhimõtet kordab AKS §211 lg 1. Nimetatud sätetest nähtub üheselt, et piiranguid andmetega tutvumisele ja andmete väljastamisele saab seada üksnes seadusega. AKS §18 lg 2 p 2 kohaselt on üheks andmekogude liigiks riiklik register.
nähtub, et ehitisregistri puhul on tegemist riikliku registriga, mida peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina ja mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ehitisregistri andmete koosseis on sätestatud
§-s 56 ja vastavalt selle paragrahvi lg 1 p 7 kantakse ehitisregistrisse ehitise omaniku andmed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus.
lg 1 kohaselt on ehitisregistri andmed avalikud ja need avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Nimetatud sätetest ei nähtu mingeid piiranguid ehitisregistri andmetega tutvumisele. 2.Vastustaja väide, et ehitisregistri andmete osas tulenevad andmetele juurdepääsu piirangud Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 405 kinnitatud „Riikliku ehitisregistri pidamise põhimääruse“ §-st 28, on väär. Põhimääruse §28 lg 1 sätestab, et registriandmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 3 viitab samuti teistest õigusaktidest tulenevalt juurdepääsupiirangutele. Järelikult on vastustajal õigus ehitisregistri andmetele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb seadusest. Vastustaja väidetel tuleneb selline piirang IKS §-st 16, mis käsitleb isikukoodi töötlemist. Kohus märgib siinkohal, et isikukood ei kuulu üldse ehitisregistri andmete hulka. Isikukoodi õiguslikku staatust reguleerib Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi – RRS) 9.peatükk. RRS §51 lg 2 kohaselt kantakse isikukood isikuandmeid sisaldavasse dokumenti, kui seadusega või seaduse alusel on nii ette nähtud.
Vastustaja väide, et isikukoodi kandmist ehitisregistrisse näeb ette ehitisregistri pidamise põhimäärus, on ebaõige. Põhimääruse §§14-20, mis täpsustavad ehitisregistri andmete koosseisu, ei näe ette isikukoodi kandmist ehitisregistrisse. Põhimääruse §14 p 10 näeb ette, et registriandmeteks on omaniku nimi, äriregistri kood ja sünniaeg. Kuna isikukood ei kuulu ehitisregistri andmete hulka, sest ükski seadus ega muu õigusakt ei näe seda ette, siis ei saa vastustaja õigustada IKS §-ga 16 juurdepääsu piiramist ehitisregistri andmetele. 3.AKS §211 lg 3 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavatele isikuandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas IKS ja AvTS. Kohus leiab, et ei IKS ega AvTS sätesta ühtegi alust ehitisregistri andmetele juurdepääsu piiramiseks. AvTS §28 p 3 lausa kohustab teabevaldajat avalikustama riiklike registrite andmed seaduses sätestatud ulatuses. Ehitisregistri andmete puhul on selliseks seaduseks AvTS §28 p 30 mõttes
TS-s sätestatud korras, viisil, tingimustel ja tähtaegadel, kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust korda, viisi, muid tingimusi või tähtaegu. Antud juhul sätestab
lg 1 üheselt ehitisregistri andmetele juurdepääsu viisi ja selleks on avaldamine registri veebilehel. Sellest tulenevalt ei saa vastustaja kohustada kaebajat ehitisregistri andmetele juurdepääsuks kasutama AvTS §-s 13 sätestatud teabenõude
itamise viisi. Asjaolu, et ehitisregistriandmetele on olemas juurdepääs teisel viisil, ei tähenda, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigust, mis tuleneb
4.Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et isikuid koheldakse ehitisregistrist andmete väljastamisel võrdselt. Ehitisregistrist andmete väljastamisel kohtleb vastustaja isikuid ebavõrdselt – kaebajale registri veebilehe kaudu registriandmetele juurdepääsu ei võimaldata, samas aga võimaldab seda teistele isikutele, vastustaja väidetel näiteks notaritele. Kuna ükski seadus ei anna vastustajale alust lubada ehitisregistri andmetele juurdepääsu
lg 1 sätestatud isikutele, kuid keelata seda teistele, siis on vaidlustatud toiming vastuolus põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõttega. HMS §107 lg 1 sätestab, et toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vastustaja põhjendamatud viited IKS-le, AvTS-le, AKS-le ja ehitisregistri pidamise põhimäärusele ei kujuta endast seaduslikku alust HMS §107 lg 1 mõttes. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Marion Vakker
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.