TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1028 (endine nr 3-501/05) Otsuse kuupäev 19. jaanuar 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi J. U. kaebus Tartu Linnavalitsuse arhi

le: § 29 lg 1 p 3 ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav.

1. Õiguserikkumise kõrvaldamiseks kohustan Teid tähtajaks: Viia ehitis vastavusse kinnitatud ehitusprojektile või seadustada ehituspro jekti välised ehitustööd. Tähtaeg
2. detsember
3. a. Ettekirjutuses osundatakse sunniraha ning

§ 68lõikes 1 sätestatud sanktsioonide rakendamise võimalusele.

Vaidlustamisviidet ettekirjutus ei sisalda. Sellele ettekirjutusele esitas J.U. Tartu Linnavalitusele vaide

1. septembril
2. a. Linnavalitsus ei ole vaide kohta siiani vaideotsust teinud. J.U. esitas
3. mail
4. a. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonda Sarapuu 18 asuva juurdeehitise kasutusloa taotluse koos ehitise mõõdistusprojektiga. Linnavalitsus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
5. juunil 2005.a. esitas J. U. mõõdistusprojekti uuesti. Tartu Linnavalitsus on J.U.le kirjalikult teatanud, et kasutusloa väljastamiseks on vajalik ehitusprojekti koostamine. Viimane sellekohane kiri on saadetud J.U.le
6. oktoobril
7. a. Haldusakti, millega linnavalitsus keeldub Sarapuu 18 asuvale juurdeehitisele kasutusloa väljastamisest, vastu võetud ei ole.
8. novembril pöördus J.U. kaebusega halduskohtusse. Kaebusega taotles selle esitaja: 1) Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna ettekirjutuse nr 93 õigusvastasuse kindlakstegemist ja selle ettekirjutuse tühistamist; 2) Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna poolt Tartu linnas Sarapuu 18 asuva juurdeehitisele kasutusloa väljastamist mõõdistusprokjekti alusel. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ei ole siiani andnud vastust tema vaides esitatud nõudele selgitada faktilised asjaolud, mispärast ettekirjutus on tehtud ja milliseid konkreetseid tegevusi, toiminguid või dokumentide esitamist temalt oodatakse. Kuna Tartu Linnavalitsusele
9. augustil
10. a. esitatud vaide kohta ei ole linnavalitsus siiani asjakohast ja seadusele vastavat vaideotsust teinud, luges kohus kaebuse ettekirjutuse nr 93 tühistamise nõudes tähtaegselt esitatuks. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et 31.08.
11. a. koostatud ettekirjutus nr 93 on õigusvastane, kuna sellest ei selgu, kuidas on tuvastatud ettekirjutuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ning milles need seisnevad. Samuti ei selgu see, miks ei vasta ehitis kinnitatud ehituspro jektile ja mida ettekirjutuses mõeldakse ehitustööde seadustamise all. Kaebuses selgitas selle esitaja, et
12. augustil
13. a. teostas Tartu Linnavalitsuse arhitektuurija ehituse osakonna ehitusjärelvalve vanemspetsialist Andres Aint väidetavalt kontrolli J.U.le kuuluval kinnistul aadressil Tartu, Sarapuu
14. Kontrollakti kui sellist ei ole kinnistu omanikule tutvustatud ning ettekirjutuses pole kontrollaktile viidatud. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna kolm ametnikku teostasid
15. oktoobril
16. a tagantjärele Sarapuu 18 paikvaatluse, kuid ka pärast seda ei ole selgunud ettekirjutuse eesmärk. Pole selge, milliseid konkreetseid tegevusi, toimingud, või dokumentide esitamist ettekirjutuse adressaadilt oodatakse. Asjasse ei ole toonud selgust ka Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna ametnike poolt kaebajale antud selgitused.
17. a. novembris kinnitas Toivo Talving, et juhul, kui kaebaja ehitab kinni naabri (Sarapuu 16 kinnistu) aeda avaneva vaatega akna, siis linnavalitsus laseb juurdeehitise vastu võtta mõõdistusprojekti alusel ja väljastatakse kasutusluba.
18. mail
19. a. arhitektuuri- ja ehituse osakonnas toimunud koosolekul olid seisukohad muutunud. Leiti, et kasutusluba saab taotleda ainult ehitusprojekti alusel. Nõuti jätkuvalt akna kinniehitamist ja ähvardati sunnirahade määramisega, sest ettekirjutust nr 93 pole täidetud. Samas pole 31.augusti
20. a. ettekirjutuses nr 93 esitatud nõuet, et aken tuleks kinni ehitada. Kaebaja leidis, et linnavalitsuse nõue esitada Sarapuu 18 asuvale juurdeehitisele kasutusloa saamiseks ehitusprojekt on seadusevastane. 2 Kaebuse esitaja on Tartu linnas Sarapuu 18 asuva kinnistu omanik. Sarapuu 18 elamu juurdeehitus on ehitatud maakasutusõiguse alusel - Tartu Linna RSN Täitevkomitee
21. mai
22. a. akti nr 1032 alusel. Juurdeehitis on ehitatud ehitusprojekti alusel, mis on kinnitatud Eesti NSV Tartu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse- ja Arhitektuuri Osakonna poolt. Juurdeehitus ehitati valmis ajavahemikus 1984 kuni
23. Ehituseks oli linnavõimude luba olemas (ehitusloa kehtivus 30.05.1984 kuni 30.05.1986). Seega on tegemist

§ 72

lõike 2 mõttes õiguslikul alusel püstitatud ehitisega ja seda võib kasutada vastavalt ettenähtud kasutamise otstarbele (eluruumid, abiruumid). Kaebaja oli seisukohal, et

§ 72lg 2 annab õiguse kasutada hoonet ka ilma kasutusloata.

Samas on tal õigus nõuda kasutusluba mõõdistusprojekti alusel

§ 72lg 3 alusel.

Juurdeehitise ohtlikkust inimese tervisele ja varale pole tuvastatud ja ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja seda kasutatakse vastavalt hoone otstarbele elamuna. Sarapuu 18 juurdeehitis oli 1984. aastal koostatud ehitusprojektis määratud eluhoonena ning sellel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone (nt kaubanduspind). Elamuna on seda kogu 19 aasta jooksul ka kasutatud. Seega on hoonet sihipäraselt kasutatud vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Juurdeehitus sai valmis 1980ndate aastate lõpus, kuid jäi lihtsalt nõuetekohaselt vastuvõtmata. See ei tee veel seda ehitist ebaseaduslikuks. Kaebaja esitas Tartu Linna arhitektuuri- ja ehituse osakonnale Sarapuu 18 elamu kasutusloa taotluse selleks, et kohalik omavalitsus aktsepteeriks Sarapuu 18 ehitist praegusel kujul, nii nagu see on olnud ligi kakskümmend aastat pärast ehitustööde lõppemist.

s pole sätestatud, et enne 1995. aastat ehitatud hoonetele peab taotlema kasutusluba ehitusprojekti alusel.

§ 72

lg 3 alusel on antud juba olemasolevate ehitiste omanikele õigus nõuda soovi korral kasutusluba mõõdistusprojekti alusel, mille võib koostada ka hoone omanik ise. Kuna kaebuse esitaja ei soovi teostada ehitustöid, pole ehitusprojekti järele ka vajadust. Ehitusprojekti saab koostada vaid litsentseeritud projekteerija, mitte hoone omanik ise, seega tuleks tellida tuhandeid kroone maksev ehitusprojekt mõnelt projekteerimisfirmalt, kuigi sisuliselt selle järgi vajadus puudub, sest kaebaja ei soovi alustada ehitustegevust. Linnavalitsuse poolt esitatud ehitusprojekti koostamise nõue on kaebajale rahaliselt koormav ja ebavajalik. Juba valmisehitatud juurdeehitise olulisi tehnilisi andmeid saab kontrollida ka mõõdistusprojekti alusel. Kaebuse esitaja palus anda kohtul õiguslik hinnang, kas Sarapuu 18 juurdeehitisel peab olema kasutusluba või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et ehitisel peab olema siiski kasutusluba, siis palus kaebuse esitaja kohustada linnavalitsust väljastama see mõõdistusprojekti alusel. Tartu Linnavalitsuse vastuväited Oma kaebuses taotleb J.U. arhitektuuri ja ehituse osakonna ettekirjutuse nr 93 tühistamist ning Sarapuu 18 hoonele kasutusloa väljastamist mõõdistusprojekti alusel. Kaevatav ettekirjutus pärineb

1. augustist 2004.a. ning arhitektuuri ja ehituse osakond on J.U.le 2005.a. kevadel selgitanud, et kasutusluba ei ole võimalik väljastada pelgalt mõõdistusprojekti alusel. Tartu Linnavalitsus oli seisukohal, et J.U. on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Tartu Linnavalitsus palus jätta J.U. kaebuse rahuldamata. Kaebuse kohta andis linnavalitsus järgneva selgituse: 3 30.augustil
2. a. teostati paikvaatlus Sarapuu 18 naaberkinnistu Sarapuu 16 omaniku suulise avalduse alusel, mille kohta koostati ka paikvaatluse akt. Tänavalt vaadatuna visuaalsel vaatlusel ei vasta Sarapuu 18 ehitis kinnitatud ehitusprojektile. Garaaþi katuseharja kõrgus on viidud elamuga ühele kõrgusele, sauna ruumidesse on ehitatud aken vaatega naaberkinnistu Sarapuu 16 poole. Paikvaatlusele ei kaasatud Sarapuu 18 omanikku. Paikvaatluse tulemusena koostati Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna ehitusjärelevalve vanemspetsialisti Andres Ainti poolt Sarapuu 18 kinnistu omanikule J.U.le 31.augustil
3. a. ettekirjutus nr 93, milles kohustati J.U.'t viima ehitis vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga või seadustada ehitusprojekti välised ehitustööd hiljemalt 31.detsembriks
4. a. Vastavalt nõuetele saadeti Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt J. U. 05.oktoobril 2004 kiri nr 7-2,2/14395, milles teatati talle soovist teostada Sarapuu 18 üksikelamus paikvaatlus 11.oktoobril
5. a kell 10.
6. Paikvaatlusest, mis toimus 11.oktoobril
7. a., võttis osa ka J.U.. Sarapuu 18 ümberehitusprojekt on kinnitatud 30.mail
8. a. Omanik ei ole kinni pidanud ehitustööde teostamisel kinnitatud ehitusprojektist. Omavoliliselt on kõrvalhoone alla ehitatud kelder, kus asub pesemisruum. Ehitusprojektis oleva pesuruumi asemele on ehitatud eluruum. Naaberkinnistu (Sarapuu 16) poolsele küljele on ehitatud lisaaken ja kõrvalhoone kõrgus on kõrgem, kui ehitusprojektis ette nähtud. Eelnimetatud paikvaatluse kohta koostati paikvaatluse akt, millest üks eksemplar anti J.U.le. Akti põhjal pidi J.U. mõistma, mis osas ei vasta ehitis kinnitatud ehitusprojektile. Kaebajale on suulise vestluse käigus selgitatud, et ehitise seadustamise all tuleb mõista ehitisele vastava projektdokumentatsiooni esitamist. Kaebaja poolt 23.septembril
9. a. esitatud vaidele ei ole tehtud haldusmenetluse seadusele vastavat vaideotsust, kuna 11.oktoobri 2004 paikvaatlusega ja muude vestlustega on kaebajale antud piisavalt teavet seoses Sarapuu 18 kinnistul asuva ehitisega. Kaebaja taotles mõõdistusprojekti alusel ehitise kasutusluba.

§ 72

lg 4 näeb tõesti ette ehitise seadustamise läbiviimise lihtsustatud korras, st ainult kasutusloa väljastamisega. Selline lihtsustatud kord kehtis aga kuni 31.12.2003.a. Linnavalitsus oli seisukohal, et pärast 31.detsembrit

1. a. peab ehitise omanik selle seadustamiseks esitama esmalt ehitusloa taotluse, mille alusel kohalik omavalitsus otsustab ehitusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise. Kui ehitusluba otsustatakse väljastada, siis on võimalik taotleda kasutusluba, mille järgselt ongi ehitis seadustatud. Seisukohal, et pärast 31.detsembrit
2. a. on ehitise seadustamiseks vajalik taotleda esmalt ehitusluba, on ka

koostajad ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kohtu otsus ja põhjendused I Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna ehitusjärelevalve osakonna poolt J.U.le 31. augustil 2004. a. adresseeritud ettekirjutus nr 93 on tehtud

§ 61alusel ja selles märgitakse, et ehitis ei vasta kinnitatud ehitusprojektile.

Sedastakse, et ettekirjutuse adressaat on toime pannud õiguserikkumise, sest vastavalt

§29

lg 1 p 3 on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Õiguserikkumise kõrvaldamiseks kohustatakse viima ehitis

1. detsembriks
2. a. vastavusse kinnitatud ehitusprojektile või seadustada ehitusprojekti välised ehitustööd. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. 4 Põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Oma lahendites on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud haldusakti motiveerimise vajalikkust. See tagab isikute kaebeõiguse reaalse teostamise ja haldusakti kontrollitavuse. Nii märgib Riigikohtu halduskolleegium
3. märtsi
4. a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-1302, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane, kuna sellest ei selgu, millistest faktilistest asjaoludest lähtudes on ettekirjutus tehtud, miks ei vasta ehitis kinnitatud ehitusprojektile ja mida mõeldakse ehitustööde seadustamise all. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna vanemspetsialisti poolt
5. augustil
6. a. koostatud ettekirjutus nr 93 on isikut koormav haldusakt. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud ettekirjutus on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Ettekirjutuse õigusliku alusena on märgitud

§ 61

. Kuna ettekirjutus on tehtud Sarapuu 18 kinnistu omanikule (mitte ehitusettevõtjale), siis järeldab kohus, et lähtutakse § 61 lõikest 1.

§ 61lg 1 sätestab:

§ 61

lg 1 sätestatust aru saada nii, et kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse punktides 1-6 sätestatud alusel siis, kui tehakse ehitustöid (ehitatakse), punktides 7-8 sätestatud asjaoludel on ettekirjutuse tegemine võimalik ka juba olemasolevate ehitiste omanikele. Siinjuures tuleb pidada silmas aga seda, millal ehitis on ehitatud, sest kehtiva

rakendussätete § 72 sätestab nõuete erisused olemasolevate ehitiste jaoks. Neid erisusi käsitleb kohus käeoleva kohtuotsuse II osas. 5 Ettekirjutuses on märgitud, et ehitis ei vasta kinnitatud ehitusprojektile. Sellist alust ettekirjutuse tegemiseks

§ 61lg 1 ei sisalda.

Nimetatud paragrahvi lõike 1 p 3 sätestab, et ettekirjutus tehakse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Ettekirjutusest ei selgu faktilised asjaolud, millega seoses on ehitusjärelevalve ametnik asunud seisukohale, et ehitis ei vasta kinnitatud ehitusprojektile. Asja materjalidest ei nähtu, et ettekirjutuse adressaat J.U. oleks Sarapuu 18 asuval kinnistul kontrollimise momendil (väidetavalt toimus see

1. augustil
2. a.) teostanud ehitustöid. Seetõttu on viide sellele § 61 lg-s 1 sisalduvale õiguslikule alusele antud juhul eksitav ja asjakohatu. Linnavalitsuse kirjaliku ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt tehti ettekirjutus seoses sellega, et Sarapuu 18 kinnistul asuv ja
3. aastal valminud juurdeehitis ei vasta
4. mail
5. a. kinnitatud ümberehitusprojektile. Seadustamise all tuleb mõista vastava projektdokumentatsiooni esitamist. Praegusel juhul on tegemist ebaseadusliku ehitisega (tl 24-25 ja tl 40). Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Omavoliline saab olla üksnes ehitusloata püstitatud ehitis, juhul kui ehitusluba on nõutav. Vaidlusalune ehitis on ehitatud Tartu Linna RSN Täitevkomitee Ehitus- ja Arhitektuuriosakonna poolt
6. mail
7. a. kinnitatud ümberehitusprojekti alusel. Projekti kinnitamisega anti ka ehitusluba kehtivusega 30.05.1984 kuni
8. 05.
9. Neid fakte kinnitab ka vastustaja oma kirjalikus ja kohtuistungil antud seletuses. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri-ja ehituse osakonna poolt J.U.le adresseeritud
10. augusti
11. a. ettekirjutus nr 93 ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, on seetõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele. II Kaebuse esitaja palus anda kohtul õiguslik hinnang, kas Sarapuu 18 juurdeehitisel peab olema kasutusluba või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et ehitisel peab siiski olema kasutusluba, siis palus kaebuse esitaja kohustada linnavalitsust väljastama see mõõdistusprojekti alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et J.U. on Sarapuu 18 kinnistu omanik. Kinnistul paiknevale elamule on väljastatud kasutamisluba 27.12.
12. a. Kõrvalhoone (juurdeehitus) on ehitatud maakasutusõiguse alusel ja nagu eelnevalt märgitud Tartu Linna RSN Täitevkomitee Ehitus- ja Arhitektuuriosakonna poolt
13. mail
14. a. kinnitatud ümberehitusprojekti alusel. Projekti kinnitamisega anti ehitusluba kehtivusega 30.05.1984 kuni 30.05.
15. Juurdeehitus ehitati valmis ajavahemikus 1984-
16. Seega on tegemist enne planeerimis- ja

jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lõikest 1 tulenevalt loetakse ehitis või selle osa (juurdeehitis) püstitatuks õiguslikul alusel, kui on olemas maakasutusõigus ja ehitusluba. Vastavalt

§ 72

lg-le 2 enne planeerimis- ja

jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise omanik taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 ning 6, 7 ja 9 nimetatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. 6 Vastustaja väitel ei ole Sarapuu 18 ehitis saanud siiani seaduslikuks. Ehitise seadustamiseks tuleb koostada ehitusprojekt, taotleda ehitusluba ja seejärel on võimalik taotleda kasutusluba. Vastustaja veendumuse kohaselt kehtis ehitise seadustamise lihtsustatud kord kuni 31. detsembrini 2003. a.

§ 72lõikest 4 lähtuvalt tuleb pärast 31.

detsembrit 2003 läbida protseduur, mida praegune ehitusseadus sätestab. Sellel seisukohal on vastustaja väitel ka

koostajad ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Oma väite tõenduseks osundas vastustaja esindaja väljavõttele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt (tl 40). Seoses vastustaja eeltoodud seisukohaga märgib kohus, et

§ 74

lg 4, millele vastustaja viitab, räägib pärast planeerimis- ja

jõustumist ( so pärast 22. juulit 1995) ning enne

jõustumist (so enne 2003.aasta 1. jaanuari) ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele ehitus või kasutusloa taotlemisest, mitte

§ 72lg 2 nimetatud ehitistest.

Mis puudutab ministeeriumi seisukohti, siis kohus ei saa kohtumenetluses aktsepteeritava arvamuse või seisukohana käsitleda väljavõtet ministeeriumi koduleheküljel vastuseks kodanike pöördumistele avaldatud selgitusi. Pealegi räägitakse kõnesolevas väljavõttes õigusliku aluseta püstitatud ehitistest. Küll võib seaduse tõlgendamisel abistava materjalina kasutada seaduseelnõule lisatud seletuskirja.

seletuskirja (vt paragrahv 32 kommentaar) kohaselt ei pea ehitised, mis on valminud ja võetud kasutusele enne planeerimis-ja

jõustumist omama kasutusluba (seletuskiri on kättesaadav Riigikogu koduleheküljelt internetis). Kohus jätab tähelepanuta vastustaja väited naaberkinnistu (Sarapuu 16) omaniku pretensioonide ja väidetava õiguste rikkumise kohta. See ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuv argument. Naabrusõiguse võimaliku rikkumise pinnalt tekkinud probleemid on võimalik ja tuleb lahendada eraõiguses sätestatud alustel ja korras, neid ei ole võimalik lahendada õigusvastase ettekirjutuse tegemisega

alusel. Lähtudes

rakendussätete § 72 lõigetes 2 ja 3 sätestatust on kohus seisukohal, et Sarapuu 18 ehitisel (üksikelamul) ei pea olema kasutusluba. Juhul, kui ehitise omanik soovib seda taotleda, tuleb kasutusluba välja anda mõõdistusprojekti alusel. Kuna kohtu hinnangul ei pea Sarapuu 18 ehitisel kasutusluba olema, siis vastavalt kaebaja taotlusele, puudub vajadus linnavalitsusele ettekirjutuse - väljastada kaebajale ehitise kasutusluba mõõdistusprojekti alusel - tegemiseks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 rahuldab kohus J.U. kaebuse ja tühistab Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 31. augusti 2004. a. ettekirjutuse nr 93. Mai Saunanen Kohtunik. 7 8