KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
(4)3-06-118 toimingute, haldus- ja tsiviilmenetlus te õigusvastasuse, kuid nende protsesside „tagasipööramine“ võib osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kaebuse esitaja on taotlenud üksnes ettekirjutuse täitmise ja kehtivuse peatamist kohtumenetluse lõpuni, et kohtu abiga selgitada, kas 24.09.2005 toimunud õnnetuse näol oli tegemist tööõnnetusega ja kes oli A. T. tööandjaks. 2) Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks motiivil – kaebuse ilmselt vähene perspektiivikus – puudub seaduslik alus. Riigikohtu 04.12.2005 lahendis nr 3-3-1-85-04 on selgitatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus ning kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see kaasa tuua ka haldusakti tühistamise. Ettekirjutusega on rikutud OÜ R. I. õigust heale haldusele. A. T. ning OÜ R. I. vaheline õigussuhe on tunnistatud haldusorgani poolt töösuhteks, kuulamata ära poolte selgitusi ning võtmata arvesse järgmiseid olulisi asjaolusid. OÜ R. I. tellis klaasimisteenust AS-lt ***, kelle töötajaks on A. T., mitte ei sõlminud A. T-ga töölepingut. Klaasimisteenuse tellimiseks esitati suuline tellimus üksnes AS *** tööjuhile K. O-le ning seadus välistab töölepingu sõlmimise kolmanda isiku vahendusel. K. O. andis A. T- le tegelikkuses tööjuhiseid ning kaasas ta klaasimistööle. OÜ R. I. ja A. T. vahel puudus töösuhtele omane alluvussuhe. Alles pärast õnnetuse toimumist selgitas K. O., et AS *** ei kavatsegi kaebajale arvet esitada, ning palus raha klaaside paigaldamise eest vahetult maksta klaasimistöid teostanud tööbrigaadi liikmetele. Siis sai ka OÜ R. I. teada A. T. isikust. Ehitusobjekti peatöövõtja AS EE teadmisel teostas klaasimistöid AS *** ning A. T. lubati AS EE poolt õnnetuse toimumise päeval ehitusobjektile AS *** tööbrigaadi koosseisus. Kaebajale teadaolevalt ei ole A. T. ise end kunagi käsitlenud OÜ R. I. töötajana. Kaebuses on kaebaja seisukohti põhjendatud ning muuhulgas taotletud ka K. O. tunnistajana ülekuulamist, et tõendada töösuhte puudumist. Kohtu asjaoludesse süvenemata, kaebaja poolt esitatavaid tõendeid uurimata ning tunnistajaid üle kuulamata võetud seisukoht kaebuse perspektiivitusest on ennatlik ning vastuolus halduskohtumenetluse uurimisprintsiibiga.
- Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsioon palus jätta määruskaebus rahuldamata. Ettekirjutuse täitmine ei muudaks kohtuotsuse täitmist oluliselt raskemaks või võimatuks. Tööõnnetuse raportiga ei tuvastata tööõnnetuse süüdlast ja süüastet ning raporti koostamine ei too endaga kaasa automaatselt kohustuslikus korras kahjude kannatanule hüvitamise kohustust. Vaidluse korral lahendatakse kahju hüvitamine ja selgitatakse süüdlane tsiviilkohtumenetluse korras, milles sellel raportil ei ole teiste tõenditega võrreldes suuremat tõendusjõudu. Seega ei muuda raporti koostamine halduskohtu otsuse täitmist raskeks ega võimatuks isegi juhul, kui tööinspektori ettekirjutus raporti koostamise nõudes kehtetuks tunnistatakse. Ettekirjutuse täitmine ei too endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole võimalik. Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrusega nr 146 kinnitatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra” § 7 lg-st 5 tulenevalt peab siis, kui tööõnnetus toimub teise tööandja juurde suunatud töötajaga, tööõnnetust uurima ja raporti koostama selles töökohas tööd korraldanud tööandja. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu töötas õnnetusjuhtumi toimumise ajal kaebuse esitaja juures. Tööinspektorile esitas kaebuse esitaja omapoolselt allkirjastatud töölepingu projekti. Muid lepinguid, mis oleks kannatanu kaebuse esitaja juures töötamise aluseks, ei ole. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 kohaselt võrdsustatakse tegelikult tööle lubamine töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest, mistõttu on vastustaja tuginenud töölepingulise suhte olemasolule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ilmselgelt perspektiivitu on eeskätt kaebus, mis ei kuuluks rahuldamisele ka selle faktiväidete õigsust eeldades. Käesolevas asjas esitatud kaebus pole selline. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasus sõltub muuhulgas sellest, kas kaebuse esitaja oli A. T-ga õnnetusjuhtumi toimumise ajal viimase tööandja. Sellekohaste faktiliste asjaolude üle käib kaebusest nähtuvalt poolte vahel 3
(4)3-06-118 vaidlus. Kui halduskohus kaebuse „ilmselt vähese perspektiivikuse” all pidas silmas kaebuse ilmset perspektiivitust, siis see seisukoht on ennatlik ja põhjendamatu. Eeltoodu ei tähenda samas, et hinnang kaebuse rahuldamise tõenäosusele ei võiks muude asjaolude kõrval mõjutada esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumisel tehtavat otsustust.
- Ringkonnakohus ei pea samas põhjendatuks määruskaebuse väidet, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmisest tuleneksid kaebuse esitajale pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Sellist põhjuslikku seost ning võimalikke pöördumatuid tagajärgi ei ole määruskaebuses selgelt ja üksikasjalikult kirjeldatud. Viidatud on küll 24.09.2005 õnnetusjuhtumist ajendatud võimalikele kohtu- ja haldusmenetlustele, kuid vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ei võta kaebuse esitajalt võimalust neis menetlustes kaitsta oma õigusi, tuginedes seisukohale, et kaebuse esitaja ja A. T. vahel puudus töösuhe.
- Kaebuse esitajale võib vaidlustatud ettekirjutuse täitmine tuua küll kaasa ebamugavusi, kuid see ei ole piisav ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Ettekirjutuse viivitusteta täitmise poolt kõnelevaks kolmandate isikute ja avalikuks huviks on 24.09.2005 „E” kontorihoone ehitusobjektil toimunud tööõnnetuse uurimine. Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määruse nr 146 § 5 kohaselt on tööõnnetuse uurimise eesmärk: 1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused; 2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja 3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 4