Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile leidis kostja, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et võlgnevus on tekkinud sellest, et kauba tagastamisel arvestati selle maksumusest ebaõigesti maha 20% ning osa kauba tagasivõtmisest hageja keeldus, mistõttu on see senini kostja laos. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis 07.10.2005. a otsusega OÜ-lt *** välja *** AS-i kasuks võlgnevuse summas 34 705,51 krooni ja riigilõivu 2450 krooni. Kostja juhatuse liikme *** seletuste kohaselt seisab tagastamata kaup siiani kostja laos, sest hageja keeldus seda tagasi võtmast. Poolte vahel ei ole vaidlust koostöölepingu osas (tl 4), üleantud kauba koguses ega hinnas, vaid selles, kas kostja on kohustatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud koostöö kokkuleppest tasuma võlgnevuse summas 34 705,51 krooni vastavalt arvestuses toodule (tl 6). Kostja väitis kirjalikus vastuses, et nõue on ebaselge. Samas ei ole kostja seaduslik esindaja *** kohtuistungil oma seletuses sama väitnud, vaid on seletanud (tl 73), et võlgnevus tekkis nii, et algul anti kaup ja kui leping lõppes, siis võeti kaup 10-15% odavamalt tagasi, kui neile müüdi. Kostja esindaja *** kinnitas, et ta ei vaidlusta arveid. Kostja seaduslik esindaja leidis, et võlg on arvestuslik ja kunstlikult tekitatud. Hagi põhjendatust kinnitab asjaolu, et kohtuistungil 23.09.2005 on kostja esindaja pidanud võimalikuks kokkuleppe korral hüvitada hagejale 17 000 krooni. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt poolte koostöö kokkuleppele, milles pooled on kokku leppinud, et kostja võtab tagastatud kauba hinnast maha 20% ladustamis- ja tagastamiskulude katteks juhul, kui tagastus toimub enne 5 kuu möödumist krediteerimise algusest. Samuti on kokkuleppes märge, et hiljem kui 10.12.2001 kauba tagasivõtmist kostja ei garanteeri. Seega ei pidanud kohus vajalikuks teha kostja laos paikvaatlust, et selgitada kauba olemasolu. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja *** ütlused selle kohta, et tema käis 2001.a. kaupa tagasi viimas, kuid seda ei võetud vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt mingit dokumenti kauba viimise ja tagastamise kohta ei antud. Tunnistaja ütlused kauba saatmise kohta kostjale ei vasta TsMS § 93 toodud tõendi lubatavuse mõttele. Kauba saatmist saab tõendada vaid kirjalike saatedokumentidega, kus on ära toodud kauba nimetused, kogused, hinnad ja vastuvõtmisest keeldumise põhjused. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ *** esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 2
lg 1 kohaselt kohustub ostu-müügilepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse ning ostja kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on müüdud kauba kostjale üle andnud ja kostjal on jäänud osa kauba eest tasumata. Kostja nõutava võla suurusele vastu ei ole vaielnud, küll on ta aga väitnud, et ta ei olnud kohustatud kauba eest tasuma, sest hageja on rikkunud oma koostöölepingust tulenevat kohustust kaup tagasi võtta ning on ebaõigesti teinud tagastatud kauba maksumusest mahaarvestusi. Kauba tagasivõtmisel vabaneks kostja kauba eest tasumise kohustusest.
lg 3 kohaselt ei loeta võlgnikku viivitanuks, kui ta ei saanud kohustust täita kreeditori viivituse tõttu.
lg 1 kohaselt kreeditor loetakse viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku poolt pakutud nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest. Koostöölepingus on pooled kokku leppinud, et kostja võis ostetud kaupa tagastada kuni 10.12.2001. Tulenevalt asja arutamise ajal kehtinud TsMS § 91 lg-st 1 pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi kostja tõendama, et ta soovis enne 10.12.2001 müüdud kaupa tagastada, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast, ja seda, et hageja on tagastatud kauba maksumusest ebaõigesti maha arvestanud 20%. Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja juhatuse liikme *** seletusest tuleneb, et osa müüdud kaupa on senini kostja laos, kuid seletusest ei selgu, millal kostja soovis hagejale kaupa tagastada ja viimane keeldus seda vastu võtmast ja milline kaup on kostja laos. Samuti ei selgu tunnistaja *** ütlusest, millal kaupa tagastati ja millises osas hageja keeldus kaupa vastu võtmast. Kolleegium märgib, et tavapärases majanduskäibes vormistatakse kauba üleandmise kohta dokumendid ning samuti peab äriühing laovarude kohta arvestust. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mis eeltoodud asjaolusid tõendaks. Kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja paljasõnaliste ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt esiletoodud asjaolusid kreeditori viivituse kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud, kui suures summas ja millal on hageja teinud tagastatud kauba maksumusest mahaarvamisi. Tulenevalt
Kauba maksumus on tõendatud võla arvestusega (t. l. 6), arvetega (t. l. 31-49 ja 54) ja konto koondväljavõttega ( t. l. 5053). Kostja võla suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb tulenevalt
Maakohtu lõppjäreldus võla väljamõistmise kohta on õige. Ebaõige on apellandi seisukoht, et hagi esitamisele eelnenud poolte kirjavahetusest järeldub, et hageja keeldus oma kohustuste täitmisest. Kostja 28.02.2002 kirjast ei selgu, kas ja millal ning millises ulatuses on hageja tagastatud kauba vastuvõtmisest keeldunud. Õige on apellandi väide, et kohus on ebaõigesti kostja kahjuks käsitanud kostja esindaja esialgset nõustumust kohtuliku kokkuleppe sõlmimisega. Pooltevahelised läbirääkimised kokkuleppe osas ei ole kohtule aluseks nõude üle otsustamisel. Samuti on õige apellandi väide, et kohus on ebaõigesti lugenud tunnistaja *** ütlused mittekohaseks tõendiks. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 93 sätestas, et kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki tõendiga või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kauba tagastamist oli võimalik tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega ja maakohus on ebaõigesti lugenud tunnistaja ütlused mittekohaseks tõendiks. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.