← Eesti

3-05-355/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-222/05 Otsuse kuupäev 05.07.2005 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Maimu Jaaksoo kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni

  1. märtsi 2005.a. otsuse ja
  2. märtsi 2005.a. otsusega täiendatud
  3. septembri 1993.a. otsuse nr 15-5053 A tühistamiseks. 27.06.2005 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Maimu Jaaksoo esindaja Ellen Kamm, Vastustaja - ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni esindaja Karin Künnapuu,
  4. isik Ülo Lang,
  5. isiku esindaja advokaat Nikolai Kõiv Jätta Maimu Jaaksoo kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22.septembri 1993 otsusega nr 15-5053 tunnistati Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtesõigustatud subjektiks Amalie Kunimägi. Seoses õigustatud subjekti surmaga 19.oktoobril 1993 päris nõudeõiguse Uus-Virite 25 tagastatava maa suhtes Maimu Jaaksoo. Viljandi Kinnistusameti otsusega 09.jaanuarist 1998 avati UusVirite maaüksuse kohta kinnistusregistriosa nr 3416, mille omanikuna kanti kinnistusraamatusse Maimu Jaaksoo. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  6. märtsi
  7. a. otsusega tunnistati Uus-Virite 25 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektiks täies ulatuses Ülo Lang ja muudeti
  8. septembri 1993 otsust nr. 15-
  9. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon luges 16.märtsi 2005 otsuse lahutamatuks osaks Tartu Ringkonnakohtu
  10. veebruari 2005 otsuse haldusasjas nr 2-3-21/
  11. Haldusasjas nr 3-199/04 Tartu Halduskohus Maimu Jaaksood kolmanda isikuna ei kaasanud. Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus Uus-Virite 25 talumaa suhtes toimunud kohtumenetlusest sai Maimu Jaaksoo teada, kui ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon saatis talle oma l
  12. märtsi 2005 otsuse koos Tartu Ringkonnakohtu otsuse koopiaga. Maimu Jaaksoo esitas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni l6.märtsi 2005 otsuse ja sellega muudetud
  13. septembri
  14. a. otsuse nr 5053A peale kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja taotlus ja kaebuse põhjendused Kaebuses palus selle esitaja tunnistada õigusvastaseks ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  15. märtsi 2005 otsus Ülo Lang`i tunnistamise kohta Karksi valla Uus-Virite 25 talumaa osas õigustatud subjektiks täies ulatuses ja
  16. märtsi 2005 otsusega täiendatud otsus 22.septembrist 1993 nr 15-5053A. Kohtuistungil täpsustas kaebaja oma nõuet ja palus eelnimetatud otsused tühistada. Kaebuse esitaja arvates on ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  17. märtsi
  18. a. otsus seadusevastane ja rikub tema õigusi seoses alljärgnevaga:
  19. Ü. Lang avalduses 09.aprillist 1990 on väljendatud tahe saada rahalist kompensatsiooni seoses alusetu represseerimisega (küüditamisega) elukohta mahajäänud vara - loomade, põlluinventari ja hoonete-eest . Avaldusest nähtuvalt elas Ü. Lang enne küüditamist ema ja vanaemaga Valgamaal Vaoküla vallas Uus-Viretil (vanas keelepruugis Alla-Voelgasse nr 27 talu). Nimetatud avaldus jäi Valga Rajooni RSN Täitevkomitee poolt rahuldamata, kuna ei leidunud arhiividokumente tema ema omandiõiguse kohta avalduses märgitud varale. Ülo Lang on esitanud ka Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra (edaspidi Kord) punkt 5 kohase avalduse oma isale Ernst Langile Valgamaal Vaoküla vallas (praegune Helme vald) asuva AlaVõlgese talu maa tagastamiseks. Valgamaal Helme vallas asuv Ala-Võlgese maaüksus on tagastatud ja kantud kinnistusraamatusse Ülo Lang nimele. Avalduse sisust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et Ülo Lang ongi tegelikult taotlenud 09.04.1990 avaldusega Valgamaal Vaoküla vallas asunud ja seoses küüditamisega mahajäänud Ala-Võlgese talu hoonete ja muu vara kompenseerimist ning hiliseima avaldusega Ala-Võlgese talu võõrandatud maa tagastamist, mille võõrandamisaegne omanik oli tema isa Ernst Lang, mitte aga Viljandimaal Karksi (end. Polli) vallas asunud ja väidetavalt emale kuulunud Uus - Virite 25 talu vara, s. h. maa tagastamist. Kuna isa Ernst Lang oli surnud 1946 aastal, pidas Ülo Lang ilmselt Ala-Võlgese talu emale kuuluvaks ja Uus - Vireti nimeliseks, seetõttu ei saanudki leiduda arhiividokumente tema ema omandiõiguse kohta sellele varale. See järeldus on kooskõlas ka Ü. Lang hilisemate avaldustega Viljandi maakonnakomisjonile.
  21. 1997 avalduses on märgitud, et talu nimi Uus-Viriti nr 25 asub Karksi (Polli vald) ning 10.09 2003 avalduses kinnitab Ü .Lang, et sai alles hiljuti teada, et Uus-Viriti talu asub Viljandimaal Karksi vallas. Samuti on Ü. Lang ise kinnitanud maakonnakomisjonile, et ei esitanud avaldust õigeaegselt, kuna ei teadnud Eesti Vabariigis toimuvast vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste vastuvõtmisest. 2 Seoses sellega puudub reaalselt ja sisuliselt ORAS § 16 lg l ja Korra punktis 4.1 sätestatud tähtajaks, s.o. 17.jaanuariks 1992 ega seadusega pikendatud tähtajaks, s.o.
  22. märtsiks 1993 Ü. Langi avaldus Viljandimaal Karksi vallas asuva Uus - Virite 25 talu maa tagastamise kohta. Kindlasti ei saa selliseks avalduseks lugeda 09.04.1990 avaldust üksnes asjaolu tõttu, et Ü. Lang on nimetanud avalduses Ala-Võlgese talu, milles ta elas enne küüditamist, ka Uus- Viretil elamiseks.
  23. Korra p.4.4 kohaselt taotleja, kes ei ole esitanud avaldust ülalmärgitud tähtajaks, loetakse vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks. Avalduste esitamise tähtaeg on seadusandja poolt kehtestatud teiste isikute õiguste kaitseks. Avalduste tähtaja kehtestamine annab kõigile endistele omanikele või nende õigusjärglastele ühesuguse ja võrdse võimaluse taotleda vara tagastamist või kompenseerimist. Selle mittejärgimine maakonnakomisjoni poolt on vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Nõuetele mittevastava avalduseta (09.04.1990 avaldus) ehk tähtajaks esitamata avalduse alusel (10.09.2003 avaldus) otsuse tegemine vara tagastamiseks kujutab endast käesolevas asjas maakonnakomisjoni poolt menetlusnormide rikkumist, sest avalduste esitamise tähtaja eesmärk oli välistada vara tagastamist või kompenseerimist juhtudel, kui õigustatud subjekt ei esitanud avaldust tähtaegselt. Omandireform ei saa olla tähtajatu protsess, vaid lõpeb eesmärgi saavutamisega - vara tagastamise või kompenseerimisega tähtajaks avalduse esitanud õigustatud subjektile. Uus-Virite 25 talu maa suhtes oli see eesmärk juba saavutatud Amalie Kunimägi tunnistamisega õigustatud subjektiks.
  24. Korra p.4.3 kohaselt ei pidanud taotleja, kes ORAS-e jõustumise hetkeks (20.06.1991) ENSV Ministrite Nõukogu 20.02.1989 määruse nr 81 või EV Valitsuse 27.05.1991 määruse nr 98 alusel oli esitanud avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks, esitama uut avaldust. Küll aga oli ta kohustatud esitama ORAS-est ja Korrast tulenevaid täiendavaid andmeid ja tõendeid. Kui taotlejal oli vastavalt ORAS - le õigus sellise vara tagastamiseks või kompenseerimiseks, mida tal ei olnud õigust taotleda nimetatud määruste järgi, tuli tal selle vara osas esitada uus avaldus. Kuna alles ORAS § 11 lg l sätestas õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi objektina, siis tuli maa tagastamiseks või kompenseerimiseks esitada uus avaldus. Seadusandja on selle nõude esitanud sõnaselgelt, seetõttu ei ole ÕVVTK maakonnakomisjonil ega kohtul õigust lugeda ülalnimetatud määruste alusel esitatud avaldustega hõlmatuks ka õigusvastaselt võõrandatud maad. Seetõttu oli ka Ü. Lang seadusega kohustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või kompenseerimiseks esitama Korra punktis 5 nimetatud lisa l kohase avalduse.
  25. Korra punktist 15.2 tulenevalt tuleb avalduse läbivaatamisel kindlaks teha, kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.t. endisele omanikule. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22.09.1993 otsusega nr 15-5053 loeti tõendatuks, et UusVirite 25 maa võõrandamisaegne omanik oli Hans Kunimägi, aluseks vastavalt MRS § 15 lg 4 Viljandimaa Karksi valla ,,Maksualuste maaüksuste nimekiri". 16.märtsi 2005 täiendatud otsusega loeti tõendatuks, et Uus-Virite 25 maa võõrandamisaegne omanik oli Salme-Marie Lang, aluseks Hans (Anton) Kunimägi 28.04.1938 testament . ORAS mõttest tuleneb, et õigustatud subjekti tuvastamisel tuleb lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest. See sõnaselgelt fikseerimata põhimõte on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 28.augusti 1991 määruses nr 161 punktides 15, 18 ja
  26. Maa natsionaliseerimise hetkel kehtis Eestis Balti Eraseadus (BES). BES § 812 sätestas, et kinnisvara omanikuks kuuluvuse järgi tunnistatakse ainult see, kes on kantud avalikesse kohturaamatutesse. 3 Uus-Virite 25 maaüksuse võõrandamisaegse omanikuna oli Viljandi Kinnistusametis kinnistu nr 705 all sisse kantud Hans Kunimägi. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pärast Hans Kunimägi surma 1938 aastal oleks tehtud kandeid kinnistusameti dokumentatsiooni maa omandiõiguse muutumise kohta. Komisjoni otsuses viidatud Hans Kunimägi testamenti pole vastavalt arhiiviteatisele leitud, teised Salme Langi kui väidetavat pärijat puudutavad arhiividokumendid ei oma asjas maa võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks õiguslikku tähtsust tulenevalt BES § -st
  27. Komisjon on ebaõigesti tuvastanud Uus-Virite 25 talu võõrandamisaegse omanikuna Salme Langi. BES § 812 kohaselt oli selleks Hans Kunimägi. Seetõttu oli endise omaniku Hans Kunimägi vennatütre Amalie Kunimägi tunnistamine Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektiks 22.09.1993 otsuse alusel õiguspärane, kuna tähtaegselt ei olnud keegi teine esitanud avaldust selle maa tagastamise või kompenseerimise osas ja puudub igasugune õiguslik alus selle muutmiseks.
  28. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon on teinud 16.märtsil 2005 kaks otsust. Ühes on komisjon leidnud, et Ü. Langi 22.09.2003 avaldus tuleb täis ulatuses rahuldada ja otsustas tunnistada Ülo Langi täies ulatuses õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talumaa osas. Teist,
  29. septembri 1993 otsust nr 15-5053A, on 16.03.2005 täiendatud ja selle p. 8 kohaselt on muudetud otsust p.1, 2, 3 ja 6 osas. Samas jääb selgusetuks 22.septembri 1993 otsuse nr 155053A algne sisu. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon on 16.märtsi 2005 otsusega tunnistanud Ülo Langi Karksi valla Uus-Virite 25 talumaa osas täies ulatuses õigustatud subjektiks j a samas on 22.09.1993 otsusega nr 15-5053 ka Amalie Kunimägi tunnistatud õigustatud subjektiks UusVirite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes ja tema pärijale on maa tagastatud ja kinnistatud.
  30. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. ÕVVTK maakonnakomisjon peab otsuse tegemisel kontrollima asjaolusid ja kohaldama seadust hoolikalt. Komisjoni poolt tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsusest tuleb omandireformi menetluse järgmistes staadiumites kinni pidada. Õigustatud subjektiks tunnistatud isik võib põhjendatult eeldada, et need küsimused on komisjoni poolt lahendatud lõplikult. Pärast tähtaja möödumist esitatud avalduse rahuldamine kujutas maakonnakomisjoni poolt olulist menetlusnormi rikkumist. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamine on adressaati soodustav haldusakt. Selle haldusakti tühistamine on adressaati koormav haldusakt ja selle andmiseks peab seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt olema õiguslik alus. Olukorras, kus isiku õigus soodustustele on kindlaks tehtud halduse üksikaktiga, tuleb isiku õiguspärast ootust ja usaldust kaitsta veelgi tugevamalt, sest üksikaktiga on riik väljendanud oma seisukohta konkreetses küsimuses, mitte üksnes abstraktselt. Seetõttu tuleb varasema haldusakti tühistamisel kaaluda haldusakti õigusvastasuse põhjusi ja õigusrikkumisega kahjustatud avalikku huvi ühelt poolt ning isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima, teiselt poolt. Ülo Lang´i avalduse rahuldamine kahjustab kaebuse esitaja õiguspärast ootust, mis on samuti Põhiseadusega kaitstav hüve. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse väidete juurde, et komisjonil ei olnud õigust menetleda ja rahuldada Ülo Langi poolt
  31. septembril
  32. a. esitatud avaldust, kuna see oli esitatud seaduses sätestatud tähtaegu rikkudes. Ringkonnakohus ja komisjon on Ülo Langi poolt
  33. aprillil
  34. a. Valga Maakonnavalitsusele esitatud avaldust vääralt tõlgendanud. Otsuse sisulise põhjendatuse kohta märkis kaebaja, et juhul, kui avaldus oleks esitatud tähtaegselt, ei oleks 4 Maimu Jaaksool sellist vastuseisu komisjoni otsusele ja seda otsust oleks saanud pidada seaduslikuks (tl 50). ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni seisukoht Vastustaja palus jätta Maimu Jaaksoo kaebuse rahuldamata. Maakonnakomisjon oli seisukohal, et 16.03.2005 otsused Ülo Langi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi. Vahetult õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel vara tagastamist ega kompenseerimist. Maakonnakomisjoni 16.03.2005 otsused määravad kindlaks, et Ülo Lang on õigustatud taotlema tema emale Salme Langile kuulunud Uus-Virite 25 talumaa tagastamist või kompenseerimist, kuid ei võta kaebajalt ära juba saadud talumaad ega kompensatsiooni. Vastustaja rõhutas, et Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsus on maakonnakomisjonile õiguslikult siduv, oli sellest juhindumine 16.03.2005 otsuste tegemisel oli ainuõige. Kaebuse kohaselt taotles Ülo Lang 09.04.1990 avaldusega isale kuulunud Ala-Võlgese, mitte aga emale kuulunud Uus-Virite 25 talu maa tagastamist. Nimetatud arvamus on vale kuna kaebaja enda poolt kohtule esitatud Valga RSN Täitevkomitee 01.02.1991 kiri nr 732 tõendab, et Ülo Lang taotles kahte talu - nii emale kui ka isale kuulunut. Kaebuse kohaselt ei esitanud Ülo Lang õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p
  35. l sätestatud tähtajaks avaldust. Kaebaja jätab tähelepanuta, et Ülo Langi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ei ennistanud Tartu Ringkonnakohus avalduse esitamise tähtaega. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2005 otsuse põhjenduse kohaselt tuleb Ülo Langi 09.04.1990 avaldust tõlgendada heas usus, arvestades seal juures tema korduvaid pöördumisi vara koosseisu kindlakstegemiseks nii maakonnakomisjonide kui erinevate arhiivide poole, millest tuleneb, et Ülo Langi tahe oli saada kompensatsiooni kogu massirepressioonide käigus äravõetud Uus-Virite talu varade eest, seega tuleb lugeda 09.04.1990 taotlusega hõlmatuks ka talumaa. Kaebuse kohaselt on Uus-Virite 25 talu õigusvastase võõrandamise aegne omanik Hans Kunimägi. Kuna Hans Kunimägi suri 14.06.1938 ei saanud ta kuidagi olla talu omanik selle õigusvastase võõrandamise ajal (pärast surma). BES-i sätete kohaselt ei olnud kinnisvara omandajal mitte kohustust vaid õigus nõuda enda kohturaamatutesse kandmist omanikuna. Hans Kunimägi tahteks oli, et Uus-Virite 25 talu omanikuks saaks tema tütar Salme Lang. Kõik kogutud tõendid kogumis, millest maakonnakomisjon lähtus Ülo Langi õigustatud subjektiks tunnistamisel, tõendavad, et Salme Lang võttis pärandi vastu, kuid ajaliselt ei jõutud talu tema nimele kinnistada. Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et Uus-Virite 25 talu õigusvastase võõrandamise aegne omanik oli Hans Kunimägi, on omandireformi aluste seaduse §-st 8 lg 3 lähtudes õigustatud subjektiks tütrepoeg Ülo Lang, mitte aga vennatütar Amalie Kunimägi. Kaebaja on märkinud, et talle jääb arusaamatuks maakonnakomisjoni 22.09.1993 otsuse nr 155053 A (täiendatud otsus 16.03.2005) sisu. 22.09.1993 otsusega tunnistas maakonnakomisjon Uus-Virite 25 talumaa suhtes täies ulatuses 5 õigustatud subjektiks maaomaniku Hans Kunimägi vennatütre Amalie Kunimägi. 16.03.2005 muutis maakonnakomisjon 22.09.1993 tehtud otsust p-de 1, 2, 3 ja 6 osas ning luges Uus-Virite 25 talu õigusvastase võõrandamise aegseks omanikuks Salme Langi ja õigustatud subjektiks tema poja Ülo Langi. 22.09.1993 tehtud otsust oli võimalik omandireformi aluste seadusandlusega vastavusse viia selle muutmisega, mitte ühe ja sama kinnistu osas erinevate otsuste vastuvõtmisega. Vaatamata sellele, et maakonnakomisjon kontrollis 22.09.1993 otsuse nr 15-5053 tegemisel kõiki asjaolusid, oli otsus Amalie Kunimägi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta õigusvastane juba selle tegemise ajal. Kuid faktid, et Hans Kunimägi ei olnud talu õigusvastase võõrandamise aegne omanik ning et 18.04.1938 tehtud testamendiga pärandas ta talu oma tütrele Salme Langile, ei olnud ega võinudki otsuse tegemise ajal maakonnakomisjonile teada olla, kui neid maakonnakomisjonile ei avaldatud. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik Ülo Lang palus jätta Maimu Jaaksoo kaebuse rahuldamata. Ülo Lang leidis, et ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 16.03.2005.a. otsus on seaduslik ja vastab kogutud tõenditele. ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjon lähtus oma otsuse tegemisel Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2005.a. jõustunud otsusest 2-3-21/
  36. Tartu Ringkonnakohtu otsus on täitmiseks kohustuslik. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Maimu Jaaksoo kaebuse rahuldamata. Maimu Jaaksoo taotles ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  37. märtsi
  38. a. otsuse ( numbrita otsus tl 8-9) ja
  39. märtsil
  40. a. otsusega täiendatud
  41. septembri
  42. a. otsuse nr 15-5053A ( tl 10) tühistamist. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et Maimu Jaaksoo kaebus tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud aktid ei saa põhimõtteliselt rikkuda kaebaja õigusi. On õige, et ÕVVTK maakonnakomisjoni otsusega ei otsustata maa tagastamist või kompenseerimist. Samas määratakse ÕVVTK maakonnakomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse jaoks siduvalt isikute (subjektide) ring, kellele on õigus maa kas tagastada või kompenseerida. Antud juhul oli ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  43. septembri
  44. a. otsusega nr 15-5053 tehtud kindlaks, et UusVirite 25 talu maa omanikuks oli õigusvastase võõrandamise hetkel Hans Kunimägi ja tunnistatud õigustatud subjektiks tema vennatütar Amalie Kunimägi (tl 5). Amalie Kunimägi surma järel päris selle maa tagastamise nõudeõiguse Maimu Jaaksoo. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  45. septembri
  46. a. otsusest nr 15-5053 lähtuvalt tagastati maa Maimu Jaaksoole.
  47. märtsi
  48. a. otsusega muudeti
  49. septembri
  50. a. otsust nii võõrandamisaegse omaniku kui õigustatud subjekti osas. Ei ole alust väita, et nimetatud otsus ei puuduta Maimu Jaaksoo õigusi ja huve. Maimu Jaaksool on põhjendatult alust arvata, et sellest otsusest lähtuvalt võidakse ümber vaadata ka vallavalitsuse korraldused temale maa tagastamise kohta. Antud juhul jätab kohus Maimu Jaaksoo kaebuse rahuldamata mitte põhjusel, et vaidlustatud haldusaktid ei saagi kaebaja õigusi rikkuda, vaid põhjusel, et need haldusaktid on õiguspärased ning seetõttu tõepoolest ei riku kaebaja õigusi. 6 Kaebuse põhjendused puudutasid nii ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  51. märtsi
  52. a. otsuse vastuvõtmise menetluslikku külge kui ka otsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja seisukoha juurde, et Ringkonnakohus ja komisjon on Ülo Langi poolt
  53. aprillil
  54. a. Valga Maakonnavalitsusele esitatud avalduse sisu vääralt tõlgendanud. Samuti ei olnud komisjonil õigust menetleda Ülo Langi poolt
  55. septembril
  56. a. esitatud avaldust, kuna see oli esitatud omandireformi aluste seaduses sätestatud tähtaegu rikkudes. Otsuse sisulise põhjendatuse kohta märkis kaebaja, et juhul, kui avaldus oleks olnud esitatud tähtaegselt, ei avaldaks Maimu Jaaksoo komisjoni otsusele vastuseisu ja seda otsust oleks saanud pidada seaduslikuks (tl 50). Asja materjalidest nähtub, et
  57. septembril
  58. a. esitas Ülo Lang ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjonile avalduse tema tunnistamiseks õigustatud subjektiks Karksi valla Uus-Viriti 25 talu suhtes.
  59. veebruari
  60. a. otsusega rahuldas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon avalduse osaliselt. Ülo Lang tunnistati õigustatud subjektiks Uus-Virite 25 reaalse repressiooniohu tõttu majajäetud hoonete ja põllumajandusinventari osas, kuid jäeti rahuldamata tema taotlus avalduse esitamise tähtaja ennistamise kohta Uus - Virite 25 talumaa osas. Sellega seoses jäeti ka muutmata ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  61. septembri
  62. a. otsus nr 15-
  63. Komisjoni otsuse vaidlustas Ülo Lang Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu
  64. septembri
  65. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  66. veebruari
  67. a. otsusega halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse. Ringkonnakohus tühistas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  68. veebruari
  69. a. otsuse punktid 2 ja 3 ning kohustas Ülo Langi taotluse Uus-Virite 25 talu maade osas uuesti läbi vaatama. Otsuses leidis ringkonnakohus, et - Ü. Langi 09.04.
  70. a. avaldust tuleb tõlgendada heas usus, arvestades sealjuures Ü. Langi korduvaid pöördumisi vara koosseisu kindlakstegemiseks nii maakonnakomisjonide kui erinevate arhiivide poole, millest tuleneb, et Ü. Langi tahe oli saada kompensatsiooni kogu massirepressioonide käigus äravõetud Uus-Virite talu varade eest, seega tuleb lugeda
  73. a. avaldusega hõlmatuks ka talumaa. … - maakonnakomisjon on pädev arvestades Ü. Langi esitatud avaldust ja hiljem esitatud omandiõigust tõendavaid dokumente võtma vastu otsuse Ü. Langi tunnistamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks Uus-Virite 25 talu maade osas ( Rkk 16.02.
  74. a. otsus toimik 3-199/04 lk 87-89).
  75. märtsi 2005.a. otsuse tegemisel juhindus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon Ringkonnakohtu eelviidatud otsusest. Komisjoni otsusega tunnistati Ülo Lang õigustatud subjektiks Karksi valla Uus-Virite 25 talumaa osas. Komisjon on lugenud ringkonnakohtu otsuse oma otsuse lahutamatuks osaks (tl 8-9). Seoses Ülo Langi õigustatud subjektiks tunnistamisega muudeti omakorda komisjoni varasemat, so
  76. septembri
  77. a. otsust nr 15-5053 (otsuse uus nr 15-5053A). Õige on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsus on ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjonile õiguslikult siduv. HKMS § 91 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Ringkonnakohus on
  78. veebruari
  79. a. otsuses andnud maakonnakomisjonile otsese suunise Ülo Langi poolt
  82. a. Valga Maakonnavalitsusele esitatud avalduse tõlgendamiseks ja asunud seisukohale, et komisjon on pädev selle avalduse ja hiljem esitatud omandiõigust tõendavate dokumentide alusel võtma vastu otsuse Ülo Langi Uus-Virite 25 talumaa osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta. Seega ei saanud ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon 7 teha teistsugust otsust, kui ta
  83. märtsil
  84. a. tegi. Kuna kaebajat Tartu Halduskohtus haldusasja nr 3-199/04 menetlusse kolmanda isikuna ei kaasatud, on halduskohus kaebaja arvates käesoleva asja raames pädev ümber hindama Tartu Ringkonnakohtu
  85. veebruari
  86. a. kohtuotsuses Ülo Langi
  87. a. avalduse asjus võetud seisukohta (tl 47). Halduskohus selle arvamusega ei nõustu. Asjaolu, et kaebajat ei kaasatud protsessiosalisena kohtumenetlusse haldusasjas nr 3-199/04 (Rkk nr 2-3-21/2005), ei anna halduskohtule õigust kõrgemalseisva kohtu otsuse seisukohti ümber hinnata. Võimalikke kohtuvigu parandab Riigikohus. Vastavalt HKMS §-le 81 lg 2 võib jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist nõuda isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Kohtuvea parandamist kaebaja taotlenud ei ole. Kohus on seisukohal, et ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon on
  88. märtsi
  89. a. otsuse tegemisel põhjendatult juhindunud Tartu Ringkonnakohtu
  90. veebruari
  91. a. otsusest haldusasjas nr 2-3-21/2005 ning teinud sellest lähtuvalt õiguspärase otsuse. Sellest tulenevalt on omakorda õiguspärane ka
  92. märtsi 2005.a. otsusega muudetud ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
  93. septembri
  94. a. otsus nr 5053A . Eeltoodust lähtudes ning juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.