Obsah (6)

§ 321§ 320§ 309§ 317§ 292§ 316

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-33

§ 321

lg 1 kutsub aktsiaseltsi nõukogu koosoleku kokku aktsiaseltsi nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu esimees on nõukogu koosoleku oma 25.01.2005 teatega kokku kutsunud 14.02.2005. Äriseadustik ja seltsi põhikiri ei näe ette võimalust, et nõukogu koosoleku kutsub kokku keegi teine peale ametiülesandeid täitva nõukogu esimehe ilma temalt vastavaid volitusi saamata. Nõukogu koosolekut kokku kutsudes on nõukogu liikmed M. R. ja T. V. rikkunud

§ 320sätteid ning seltsi põhikirja p 5.2.

Vaidlustatud nõukogu otsuse alusel esitatud nõukogu liikme T. V. avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale on seadusega (

§ 309lg 4) vastuolus.

Avaldusele on alla kirjutanud T. V., omamata selleks nõukogu esimehe A. L volitusi. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks seadusega vastuolus olevad AS Olerex Vara 01.02.2005 nõukogu koosoleku otsused ning tuvastada seltsi nõukogu liikme T. V. poolt 02.02.2005 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud avalduse vastuolu seadusega. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt tulenes vajadus kutsuda kokku AS Olerex Vara nõukogu koosolek ja teha muudatused aktsiaseltsi juhtimises objektiivsetest asjaoludest. AS-l Olerex Vara on neli aktsionäri: A.M., A. L., T. V. ja M. R., kellest igaühele kuulub 25% aktsiatest. Sealjuures oli A. M. aktsiaseltsi juhataja ja A. L. nõukogu esimees, kes sisuliselt samuti juhtis igapäevast äritegevust. T. V. ja M. R. aktsiaseltsi igapäevases tegevuses ei osalenud. Nõukogu esimees A. L. ei ole pikemat aega kokku kutsunud ühtegi nõukogu koosolekut, kuigi seaduses on vastav kohustus. Samal ajal on A.M. ja A. L. aktsionärid ja nõukogu liikmed AS-s Saare Olerex, mis tegeleb kütuse jaemüügiga. Vajaduse kutsuda kokku nõukogu koosolek põhjustas asjaolu, et T. V. ja M. R. jõudis teave, et AS Saare Olerex on esitanud patendiametile taotlused registreerida enda nimele kolm kaubamärki, mis kattuvad ASle Olerex Vara kuuluvate kaubamärkidega ning selle takistuse kõrvaldamiseks on AS Olerex Vara juhataja A.M. andnud ka nõusoleku. Kuna sellise nõusoleku andmine on

§ 317

lg 1 tähenduses tehing, mis väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamidest, oleks juhataja saanud tegutseda vaid nõukogu nõusolekul, kuid sellist nõusolekut ei ole küsitud. Taotlused patendiametile on esitatud juba 30.03.

1. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise ajendas senise juhataja lojaalsuskohustuse rikkumine ning kostja oli veendunud, et ka endine nõukogu esimees A. L. oli asjast teadlik. 2 T. V. ja M. R. esitasid taotlused nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks 21.01.
2. Vastavalt

§ 321lg 1 tuleb nõukogu koosolekust teatada ette vähemalt üks päev.

Taotluses oli nõukogu kokkukutsumise ajaks märgitud 27.01.2005, mis oli piisav aeg, et nõukogu esimees oleks saanud ka tegelikult selleks ajaks koosoleku kokku kutsuda. Tegemist oli olukorraga, kus kahele nõukogu liikmele sai teatavaks juhataja ebalojaalne tegevus ja sellisel juhul ei ole võimalik otsuse tegemisega viivitada.

§ 292

lg 2 toodud aktsionäri hädaõigus koosolek kokku kutsuda laieneb ka nõukogu koosolekutele ning nõukogu liikmed saavad seda õigust kasutada samamoodi aktsionäridega. 14.02.2005 toimunud nõukogu koosolekul teatas nõukogu esimees A. L., et tema arvates ei saa koosolekut läbi viia, kuna selle päevakord oli juba ammendatud 01.02.2005 toimunud koosolekul, lisades, et 01.02.2005 koosoleku otsused on kohtus vaidlustatud ning enne kohtuvaidluse lõppu ei ole võimalik samu küsimusi uuesti arutada. Kuigi A. L. keeldus koosolekul osalemast, otsustasid ülejäänud nõukogu liikmed koosoleku ikkagi läbi viia, ja kuna nõukogu oli olukorras, kus 01.02.2005 toimunud koosolekul olid tehtud otsused sarnastes küsimustes, siis kiideti eraldi otsustega heaks kõik 01.02.2005 otsused. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis 14.10.2005 otsusega A. L. ja A. A.M. hagi AS Olerex Vara vastu AS Olerex Vara nõukogu koosoleku 01.02.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt asja materjalidest nähtub, et AS Olerex Vara nõukogu liikmed T. V..ja M. R. esitasid nõukogu esimehele A. L. nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluse 21.01.2005, milles taotlesid nõukogu koosoleku kokkukutsumist 27.01.2005 AS Olerex Vara asukohas. Taotluses oli esitatud ka koosoleku päevakord. Nõukogu esimees A. L. 27.01.2005 nõukogu koosolekut kokku ei kutsunud, vaid palus oma 25.01.2005 kirjaga nõukogu liikmetel täpsustada päevakorra punkte ja edastas omakorda 25.01.2005 nõukogu liikmetele T. V. ja M. R. teate nõukogu koosoleku toimumisest 14.02.2005 kell 16.00 AS Olerex Vara asukohas. 31.01.2005 edastasid T. V. ja M. R. A. L. teate nõukogu koosoleku toimumise kohta 01.02.2005 Tallinnas Lennuki
2. Asjas on leidnud tõendamist, et nõukogu liikmed tegid nõukogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku nõukogu koosolek, esimees seda koheselt ei teinud, vaid määras ise koosoleku kokkukutsumise tähtaja. Hagejapoolne

§ 321

tõlgendamine, mille kohaselt koosolekut võib kokku kutsuda ainult nõukogu esimees või nõukogu liige esimehe volituse alusel, ei ole kooskõlas seaduse mõttega.

§ 316

sätestab, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist. Seega on nõukogu kohustus tagada aktsiaseltsi juhtimine ning nõukogu liikmed peavad eelkõige arvestama aktsiaseltsi huvidega. Teiste nõukogu liikmete poolt koosoleku kokkukutsumise välistamine paneks nõukogu liikmed ebavõrdsesse olukorda ning takistaks oluliselt äriühingu juhtimist. Nõukogu esimehele A. L. teatati koosoleku toimumise aeg ja päevakord. Seega oli kohus seisukohal, et nõukogu liikmete tegevus nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks enne nõukogu esimehe poolt määratud koosoleku toimumist ei ole vastuolus äriseadustikus sätestatuga ega AS Olerex Vara põhikirjaga ning hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A. L. ja A. A.M. taotlevad apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagejate taotlus AS Olerex Vara nõukogu koosoleku 01.02.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldatakse. Kaebuse põhjendused: 1) Kohus on valesti kohaldanud seadust, leides, et

§ 321

lg 1 sätestatud aktsiaseltsi nõukogu 3 koosoleku kokkukutsumise kord ei ole nõukogu liikmetele siduv ja nõukogu liikmete tegevus koosoleku kokkukutsumiseks enne nõukogu esimehe poolt määratud koosoleku toimumist ei ole vastuolus äriseadustiku sätestatuga. Asjas ei ole tuvastatud, et AS Olerex Vara juhtimiseks oli vaja erandolukorras eirata

§ 321lg 1 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda.

Kohus oleks pidanud kohaldama ka

§ 321

lg 5, mis sätestab, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu tegevuse korraldamine on vastavalt

§ 320

nõukogu esimehe ülesanne, mistõttu ei ole õige tõlgendus, mille järgi iga nõukogu liige võib ilma volituseta asuda nõukogu tööd korraldama. 2) Kohus ei ole hinnanud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning see on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Kohus on jätnud objektiivselt hindamata hagiavaldusele lisadena nr 2, 4, 5 ja 6 lisatud tõendid, mis tõendavad muuhulgas seda, et nõukogu liikmed ei põhjendanud oma taotlusi aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu esimehe vabastamiseks, mistõttu nõukogu esimees esitas sellekohase järelepärimise 25.01.2005, millele ta vastust ei saanud. Nõukogu esimees tegi oma tööd ja lootes mõistliku tähtaja jooksul päringule vastust saada, kuulutas koosoleku välja vastavalt ettevõtte igapäevase juhtimise tavapärasele kavale ja oma töögraafiku võimalustele. Seadusest ei tulene nõukogu esimehe kohustus kutsuda nõukogu koosolek kokku kuupäevaliselt sellel päeval, millal nõukogu liikmed seda taotlevad. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja A. M.i ütlustele selle kohta, et kinnitust on leidnud nõukogu liikmete ja aktsionäride M. R. ja T. V. soov oma osa ettevõttest võõrandada ja tõenäoliselt seetõttu oli vajalik senise juhatuse asemel panna juhatajaks isik, kes hakkab kiiresti tegelema varade hindamise ja müügiga. A. M. ütluste kohaselt koostasid nõukogu liikmed tõenäoliselt oma koosoleku kokkukutsumise taotluse (tl 16) ja koosoleku kokkukutsumise teate (tl 19) korraga ühel päeval, sest mõlemad on dateeritud 21.01.

1. See ei näita koosolekut kokkukutsunud nõukogu liikmete heauskset käitumist. Samuti on kohus tähelepanuta jätnud hageja seletuse selle kohta, et hagile antud vastuses juhatusele ja nõukogu esimehele tehtud etteheited ei sisaldanud midagi uut nõukogu liikmete jaoks, kõigi kirjeldatud asjaoludega olid T. V. ja M. R. varem kursis, aga kuna nende asjaolude kohta puudusid kirjalikud nõukogu otsused, siis kasutati varem teadaolevaid fakte nüüd uues valguses rünnakuks juhatuse liikme ja nõukogu esimehe vastu. Kohus ei pidanud asjas vajalikuks kostja seaduslike esindajate seletuse ärakuulamist. Kohus ei ole vajalikus ulatuses välja selgitanud poolte seisukohti, seisukohtade põhistust ja tõendatust, ka sellega on kohus eksinud poolte võistlevuse ja kohtu erapooletuse põhimõtte vastu.
2. AS Olerex Vara taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväited: 1) Kohus ei ole materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Apellantide seisukoht on formaalne ning ei lähtu äriühingu huvidest. Iseenesest annab seadus nõukogu koosoleku kokkukutsumise õiguse nõukogu esimehele, kuid see ei ole mitte üksnes tema õigus, vaid ka kohustus. Antud juhul nõukogu esimees oma kohustust ei täitnud, vaid esitas selle asemel koosoleku kokkukutsumist taotlenud isikutele järelepärimisi, ning selles olukorras oli nõukogu koosoleku kokkukutsumine teiste nõukogu liikmete (kes on ka aktsionärid) poolt mõistlik. Arvestades nõukogu kokkukutsumisel kehtivaid äärmiselt lühikesi etteteatamistähtaegu (1 päev) ei saa olla lubatav olukord, kus nõukogu esimees hakkab tahtlikult venitama koosolekut kokku kutsumata, kusjuures põhjenduseks tuuakse temast endast lähtuv ebaselgus. Lisaks ka 01.01.2006 jõustuv

§ 321

lg 3 muudatus näeb ette võimaluse koosoleku kokkukutsumist taotleval isikul kutsuda koosolek ise kokku, kui nõukogu esimees ei kutsu seda kokku kahe nädala jooksul. Samas sisulist õigusmuudatust äriseadustiku selline muutmine kaasa 4 ei too ning hädakokkukutsumisõigus on koosoleku kokkukutsumise taotlejatel ka seni olnud. Menetluses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis takistas nõukogu koosoleku kokkukutsumist taotluses nimetatud ajal. Lisaks ei ole apellandid esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, millega on nõukogu koosolekute korraldamine nende tegelikke õigusi rikkunud. 2) Kohus ei ole jätnud apellantide viidatud tõendeid hindamata, vaid apellandid soovivad nende tõenditega tõendada õiguslikke asjaolusid. Kas järelepärimise esitamine oli või ei olnud vajalik, ei saa tõusetuda tõendusliku küsimusena, kuna koosoleku kokkukutsumise taotluses oli selgelt väljendatud teave, mis tuleb nõukogu liikmetele koosoleku kokkukutsumisel avalikustada (

§ 321lg 1).

Seega saab küsimus olla vaid selles, kas koosoleku kokkukutsumise taotluses oli märgitud koosoleku päevakord, kohus on selle asjaolu tuvastanud, apellandid ei ole antud asjaolu vaidlustanud ning seega oli taotlus igati seaduslik. A. M. viidatud ütluste näol on tegemist A. M. kahtlustega, mis ei vasta tõendi kriteeriumile. Iseenesest ei ole kunagi varjatud fakti, et T. V. ja M. R. soovivad oma osalust võõrandada. Samas ei tähenda see, et aktsionärid peaksid rahulikult pealt vaatama, kuidas aktsiaseltsi suhtes tehakse ebamajanduslikke ja ebalojaalseid otsuseid. Asjasse ei puutu hageja väited selle kohta, nagu oleksid T. V. ja M. R. olnud oma tegevuses pahatahtlikud; need väited on valed, samuti ei ole neid võimalik lugeda tõendiks, kuna väljendavad mitte fakti, vaid hageja seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Menetlusosalistel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

1. 21.01.2005 esitasid nõukogu liikmed T. V. ja M. R. nõukogu esimehele A. L. taotluse, milles palusid kokku kutsuda nõukogu koosolek 27.01.2005 ning teatasid, et kui nõukogu esimees seda ei tee kutsuvad nad ise nõukogu koosoleku kokku (tl 16).
2. 21.01.2005 teatasid nõukogu liikmed T. V. ja M. R. nõukogu esimehele nõukogu koosolek toimub 01.02.
3. A. L., et
4. 25.01.2005 pöördus nõukogu esimees A. L. taotluse esitanud nõukogu liikmete poole selgituse saamiseks, mis põhjustel nad taotluse esitasid.
5. 25.01.2005 teatas nõukogu esimees A. L. nõukogu liikmetele, et nõukogu koosolek toimub 14.02.
7. 01.02.2005 toimus nõukogu koosolek, millest võtsid osa T. V. ja M. R.
8. 14.02.2005 toimus nõukogu koosolek, millest võtsid osa T. V. ja M. R.. Nimetatud koosolekul kiideti heaks 01.02.2005 nõukogu koosolekul vastuvõetud otsused.
9. 14.02.2005 toimunud nõukogu koosoleku otsust ei ole vaidlustatud. TsÜS § 113 kohaselt kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisti. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidlustatud nõukogu otsus on nõukogu 14.02.2005.a koosolekul heakskiidetud ning nimetatud nõukogu otsust ei ole vaidlustatud, siis puudub apellandil õiguslik huvi 01.02.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus ei pea käesolevas otsuses vajalikuks eeltoodud põhjusel – puudub õiguslik huvi – anda hinnangut vaidlustatud nõukogu koosoleku toimumise asjaoludele. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus, et hagi 01.02.2005 nõukogu koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, on õige. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi