KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1271 Tsiviilasi Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus M.eestkostja määramiseks, hooldusel viibimise pikendamiseks ja elukoha määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Jõgeva Maakohtu 22.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-138/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põltsamaa Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Põltsamaa Vallavalitsus Vastustaja A.L. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Jõgeva Maakohtu
- juuni 2005 otsus osas, millega jäeti Põltsamaa valla taotlus eestkostetava Margus i elukoha määramiseks rahuldamata. Jätta Põltsamaa valla taotlus eestkostetava Margus i elukoha määramiseks läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu
- juuni 2005 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maakohtule esitatud avalduses palus Põltsamaa Vallavalitsus määrata M. eestkostjaks tema ema A.L., määrata M. registrijärgseks elukohaks A.-L. elukoht ning pikendada M. Võisiku Hooldekodus tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel viibimise tähtaega üheks aastaks.
- M. i esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. MAAKOHTU LAHEND
- Jõgeva Maakohus määras 22.06.2005 otsusega M. eestkostjaks A.-L., paigutas M. i hoolekandeasutusse kuni üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, keelas M. kõikide tehingute tegemise ja tunnistas M. teovõimetuks valimisõiguse osas. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb M. eestkostja määramise vajalikkus esitatud eksperdiarvamusest, M. huvide kaitseks tuleb temale määrata eestkostja, kelleks on tema ema A.-L. Kohus otsustas M. paigutamise hoolekandeasutusse üldises korras SHS § 19 lg 1 p 1-3 alusel, kuna tegemist on isikuga, kes on vaimuhaige, hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik ning muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt SHS § 19 lg 3 saab isikut hoolekandeasutusse paigutada kuni üheks aastaks kohtuotsuse alusel, hiljem tuleb eestkosteasutusel aastaste perioodide kaupa taotleda kohtult isiku hoolekandeasutuses viibimise pikendamist. Elukoha kindlaksmääramiseks antud juhul ei ole kohtul alust. M. määratakse kohtuotsusega eestkostjaks tema ema A.-L. Seetõttu peab elukoha määratluse korraldama eestkostja. Kuna asjas ei ole vaidlust elukoha osas, puudub alus elukoha otsustamiseks. Samuti ei saa kohtuotsuse resolutsioon selles osas olla aluseks registrikandele. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 42 lg 22 kohaselt on piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks tema eestkostja elukoht. Eestkostetava faktiline viibimiskoht peab kohtuotsuste alusel olema hoolekandeasutuses. Eestkostjal on kohustus esitada kohalikule omavalitsusele vastav elukohateade. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Põltsamaa Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse muutmist osaliselt ning piiratud teovõimega isiku M. elukohaks tema eestkostja A.-L. elukoha X määramist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kantakse RRS § 42 lg 3 järgi piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress. TsÜS § 15 lg 3 järgi loetakse eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks eestkostja elukoht. Seega tuleb õigeks ja TsÜS § 15 lg 3 kooskõlas olevaks lugeda, et M. i elukohaks on tema eeskostja A.-L. i elukoht ja sellisena tuleks see registreerida ka 2 rahvastikuregistris. RRS § 45 lg 3 p 2 järgi ei ole isiku paigutamine hoolekandeasutusse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Isiku elukohamuutus tuleks fikseerida ka kohtuotsuse resolutiivosas, kuna tegemist on elukoha muutmisega, mille aluseks ei ole isiku enda avaldus.
- A.-L. peab apellatsioonkaebust õigeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus esitatud maakohtu otsuse selle osa peale, millega jäeti rahuldamata Põltsamaa valla taotlus eestkostetava M. elukoha määramiseks, ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse õigsust vaid selles osas.
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osas, millega jäeti Põltsamaa valla taotlus eestkostetava elukohta määramiseks rahuldamata, tühistada. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus muutmata jätta. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastavalt RRS §-ile 26 lg 1 p 19 on andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks jõustunud kohtuotsus. Sama paragrahvi lg 2 p 9 kohaselt on kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kohtuotsus andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks, kui sellega määratakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja. RRS § 42 lg 3 sätestab, et piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib vanem või eestkostja taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressina kõnesoleva seaduse §-is 40 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus määras vaidlustatud otsusega M. eeskostja, siis nimetatud otsus on RRS § 26 lg 2 p 9 kohaselt andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks. Arvestades eeltoodut ei kuulu kohtu pädevusse kindlaks määrata eestkostetava elukoht. Tulenevalt RRS sätetest määrab eestkostetava elukoha kindlaks eestkostja. Peale selle sätestatakse RRS § 45 lg 1 p-is 1, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta ka kohaliku omavalitsuse pädeva asutuse algatusel RRS §-is 43 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse nõue määrata eestkostetava elukohaks eestkostja elukoht ei kuulu kohtus olemuslikult läbivaatamisele ka hagita asjana. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 247 lõikes 2 sätestati ja käesoleval ajal kehtiva TsMS § 475 lõikes 2 sätestatakse, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Seadusega ei ole määratud, et eestkostetava elukoha määramise küsimus vaadatakse läbi kohtus hagita menetluse korras. Kuna kohus ei ole pädev lahendama Põltsamaa valla taotlust M. i kui piiratud teovõimega isiku elukoha määramiseks, siis tuleb avaldaja-apellandi see nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. 3 Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4 Egon Konsand