lg 1 p 2 alusel kohtunik kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
kohaselt halduskohtu pädevusse kuulub avalik -õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätesta tud juhtudel haldustoiminguks l oa andmine, seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. 1 Sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik -õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb e tte teistsuguse menetluskorra. Kohus selgitab, et
lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul õigus välja mõista hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtus saab V. Listov Riigivastutuse seaduse alusel avalik -õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult juhul kui V. Listovi kriminaalasjas on olemas jõustunud kohtulahend ja on tõendatud, et uurija oma õigusvastase tegevusega on tekitanud V. Listovile kahju. Käesoleva avaldusega ei ole V. Listov esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tema kriminaalasjas oleks jõustunud kohtulahend ja sellega oleks tõendatud, et uurija on avalik-õiguslikus suhtes tekitanud võetusega V. Listovile kahju. Kohus selgitab, lähtudes V. Listovi avalduse sisust, et juhul kui V. Listov soovib vaidlustada menetlustoimingud menetletava kriminaalasja raames , siis näeb Kriminaalmenetluse seadustik ette erikorra uurimisasut use ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamiseks. Kui V. Listov on eeluuritav, reguleerib kaebuse esitamist uurija ja prokuratuuri tegevuse peale KrMS § 228, mille lõige 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koost amist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et mene tlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimeta tud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määr use või menetlustoimingu peale. L õigetes 1 ja 2 ni metatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse. Juhul kui V. Listovi suhtes on tehtud kohtu alla andmise määrus ja ta on süüdistatav, siis kohtuliku uurimise käigus tehtud menetlustoiminguid (sh. läbiotsimine ja võetus ) saab ta vaidlustada koos kriminaalasjas tehtud otsusega, kohtuot suse peale ed asikaebamist reguleerib KrMs § 319,321,322. Juhul kui V. Lis tov leiab, et uurija toimingutel tema kriminaalasja uurimise raames võ ib olla kuriteo tunnused siis tal on võimalus taotleda kriminaalasja alustamist uurimistoimingud läbi viinud ametnike suhtes. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 kohaselt tuleb ku riteo teade esitada uurimisasutusele või prokurat uurile. Kriminaalasja alustamine ei ole halduskohtu pädevuses. Juhul kui V. Listov leiab, et te ma eeltoodud kaebus kuulub siiski
kohaselt halduskohtu pädevusse tuleb tal oma taotlus kooskõlla viia
–ga ja esitada kaebus
2 V. Listovi avaldus esitatud kujul ei ole halduskohtus menet letav ja ei kuulu haldusko htu pädevusse. Juhindudes
Li stovi kaebuse haldusasjas 3 -562/05 pädevuse puudumise tõttu, selgitades, et V. Listovil on õigus kriminaalasja raames kaebusega uurija toimingu peale pöörduda Kriminaalmenetluse seadusti kuga sätestatud korras prokuratuuri. Samuti on V. Listovil õi gus esitada avaldus Viljandi Politseiprefektuurile magnetoola „Aiva“ tagastamiseks juhul, kui ta leiab, et magnetoola kuulus V. Listovile ja magnetoola äravõtmine ning kod. Danilsonile tagastami ne oli ebaseaduslik.
lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Tamara Hristforova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.