2-05-19523 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus me
§ 61
lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks.
§ 61
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
§ 61
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2004.a määrusele nr 374 on alates
- jaanuarist
- a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni.
§ 70
kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtusse on hagi esitatud 07. novembril 2005.a. Vastavalt
§ 70
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud O. sünnitunnistusega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi Y vastu elatise nõudes. Kohus mõistab hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, st. alates
- novembrist 2004.a. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Y välja elatise O. ülalpidamiseks alates
- novembrist 2004.a 2500 krooni kuus X kasuks kuni O. täisealiseks saamiseni Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viitamatult täitmisele. 2 KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((2500x12)=30 000) 2100 krooni riigituludesse. Kohtunik 3