TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-283/05 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2005 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

§ 14

lg-le 5 ja § 11 lg-le l on PRIA eelnimetatud sätteid sisustanud vääralt, kitsendades oma volituste ulatust. Nimelt on PRIA määratlenud kõrvaldamatuteks puudusteks asjaolud, mille kõrvaldamine oli objektiivselt võimalik. Käskkirja kohaselt jäeti Kaebajale üle 24 kuu vanuste veiste osas toetus määramata põhjusel, et taotluses märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitiste kohta on üle 30% suurem nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust. Vastava põhjenduse esitamisel lähtus PRIA Põllumajandusministri

1. juuli 2004.a. määrusega nr 130 kinnitatud ,,Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi Kord) § 14 lg-st
2. PRIA ei lugenud taotluses eksisteerivat ebatäpsust veiste arvu määramisel loomgrupiti ilmselgeks veaks

§ 9

lg 2 kohaselt.

§ 9

kohaselt vaatab PRIA esitatud taotluse ja muud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Juhul, kui taotluses esinevad ilmsed ebatäpsused, on PRIA Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2001.a. määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt kohustatud esineva puuduse igal ajal ära parandama.

§ 10

lg 5 kohaselt võetakse kohapealse kontrolli teostamisel arvesse

§ 3

lg-s 4 sätestatud nõuetele vastavate toetuse taotlemise tähtaja esimese päeva seisuga loomakasvatusehitises peetavate põllumajandusloomade arv ja vajaduse

l vanus. 30. detsembril 2004.a. läbiviidud kohapealse kontrolli tulemusena selgus, et OÜ Kupas loomakasvatusehitis oli registreeritud vastavalt kehtivale regulatsioonile ning selles peeti põllumajandusloomi taotluses märgitud koguarvu ulatuses.

kohaselt on makstava toetuse eesmärgiks sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimisega kaasnevate kulutuste osaline hüvitamine. Seejuures sõltub makstava toetuse suurus otseselt taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvulisest hulgast. Viimastest omab üksikasjalikku ülevaadet PRIA, kelle haldusalas on põllumajandusloomade registri pidamine.

§ 9

sätestab PRIA kohustuse kontrollida esitatud andmete õigust, st taotluses kajastatu vastavust tegelikele faktilistele asjaoludele. Viidatud toimingu teostamiseks võib PRIA teostada kontrolli nii andmebaaside, sh põllumajandusloomade registri kui ka kohapealse kontrolli alusel. Esitatud taotluses ilmnenud ebatäpsust pidi PRIA nägema koheselt taotluse esmase administratiivkontrolli käigus. Seonduvalt

§ 9

lg-s 2 sisalduva määratlusega ,,ilmne ebatäpsus", on Kaebaja seisukohal, et viimaseks tuleb lugeda isiku poolt taotluse ebaõige koostamine tulenevalt vastavate oskuste puudumisest, inimlikust eksitusest vms. PRIA kasutuses on andmebaas nimega ,,Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteem", mida lühendatult kutsutakse TAKS-ks. Sisestades taotleja andmed TAKS süsteemi, nähtub 3 viimasest koheselt muuhulgas nii taotlejale makstava toetuse detailandmed kui ka vastava toetusega seotud põllumajandusloomade hulk. Nimetatud põllumajandusloomade arv kajastub TAKS süsteemis põllumajandusloomade registrisse tehtavate kannete alusel. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte kohustab haldurorganit selgitama välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

l koguma selleks tõendeid omal algatusel. On arusaamatu, miks ei tuvastanud PRIA taotluse menetlemisel ja administratiivse kontrolli läbimisel avastatud puuduse alusel tegelikku OÜ-le Kupas kuuluvate põllumajandusloomade arvu. Võimaluse selleks andsid olemasolevad andmebaasid TAKS ja põllumajandusloomade register. Liiati on PRIA kui haldusorgan HMS § 40 lg l alusel kohustatud enne haldusakti andmist võimaldama menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivad vormis asja kohta oma arvamuse või vastuväited. Viidatud ärakuulamis- ja vastuväidete esitamise õiguse võimaldamine oleks antud juhul olnud obligatoorne. OÜ Kupas taotluses esinevad arvulised ebatäpsused on tingitud taotluse täitja inimlikust eksitusest. Peale ebatäpsuste avastamist reageeris taotleja viivitamatult ning taotles esinevate ebatäpsuste parandamist. Fakt, kas vastav tahe esitati haldusorganile taotluse, vaide vms vormis ei oma mingisugust õiguslikku tähendust, kuna viimane vastab HMS § 14 lg-s l sätestatud formaalsetele nõuetele. Seega on PRIA rikkunud otseselt nii HMS § 4 lg-s l, §-s 6 ja

§-s 9 kehtestatud nõudeid, jättes esitatud taotluses puuduste avastamisel viimastest OÜ-d Kupas teavitamata. Eeltooduga võttis PRIA kui haldusorgan OÜ-lt Kupas võimaluse ärakuulamisõiguse teostamiseks ning taotluses esinevate ebatäpsuste likvideerimiseks.

1. Olukorras, kus PRIA oli nii põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur) kui ka kohapealse kontrollakti alusel teadlik OÜ-le Kupas kuuluvast üle 24 kuu vanuste veiste arvust, oli selle loomagrupi osas toetuse määramata jätmine ilmselgelt ebaproportsionaalne. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Sama seaduse § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui selle andmisel on arvestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad halduse poolt rakendatavad vahendid olema vastavuses saavutatava eesmärgiga. Nii faktiline kui ka õiguslik asjaolu, mille tõttu keeldutakse taotlust rahuldamast, peab olema piisavalt ulatuslik ning oluline arvestades konkreetset asja. Väheolulised puudused ei ole aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks.
2. Kaebaja leidis, et PRIA käitumine tema kui taotluse esitaja suhtes on olnud pahatahtlik. Nimelt on haldusorgan, olles ise teadlik kaebaja poolt
3. oktoobril 2004.a. esitatud taotluses esinevast veast seoses veiste arvu määratlemisega loomgruppide vahel, hoidunud kaebaja teavitamisest nimetatud asjaolust kuni
4. aprillini 2005.a. PRIA omas tegelikku ülevaadet OÜ Kupas poolt peetavate veiste suhtes nii kaebaja poolt taotluse esitamise päeval (
5. oktoobril 2004.a.), põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur) tagastamisel OÜ Kupas poolt (
6. detsembril 2004.a.) kui ka kohapealse kontrolli teostamise hetkel (
7. detsembril 2004.a.). Tegelikkusele vastavad arvnäitajad tulenesid nii andmebaasist TAKS kui ka põllumajandusloomade registrist.

§ 3

lg 2 sätestab, milliste vanusegruppide lõikes põllumajandusloomade loomühikulist arvestust peetakse. Põllumajandusloomade registri pidamist

ldab PRIA.

§ 9

lg l sätestab sõnaselgelt PRIA kohustuse vaadata taotlus ja muud esitatud dokumendid läbi ning kohustab viimast kontrollima dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Seejuures on

§ 9

lg 2 4 alusel PRIA kohustatud Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt määrama taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. PRIA on rikkunud otseselt

§ 9

lg-t 2 mis kohustab viimast andma taotlejale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Olukorras, kus PRIA ametnik teostas

1. detsembril 2004.a. OÜ-s Kupas kohapealse kontrolli ei saa objektiivselt eksisteerida võimalust, et PRIA ei oleks omanud ülevaadet tegelikkuses OÜ Kupas poolt peetavate veiste ja nende vanusegruppidesse kuuluvuse osas. Arusaamatuks jääb PRIA väide, nagu oleks viimane taotluse menetlemisel seotud üksnes taotleja poolt esitatavates dokumentides kajastatud andmetega. PRIA-1 kui haldusfunktsiooni täitval organil on haldusmenetluse raames kohustus järgida kõiki haldusmenetluses kehtivaid printsiipe. Toodud seisukoha kinnitamiseks juhtis kaebaja kohtu tähelepanu Riigikohtu
2. veebruari 2005.a. kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-
3. Kaebaja märkis, et antud juhul ei saa PRIA käitumises rääkida ühestki haldusmenetluse kohustuse täitmisest OÜ Kupas suhtes, kuna taotluses esinenud puudust hoidis haldusorgan teadlikult kuni käskkirja vormistamiseni enda teada. Kaebajat ilmnenud puudusest ei teavitatud.
4. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et PRIA poolt esitatud seisukohad ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (edaspidi Arengukava) punkti 9.5 (nõuetega vastavusse viimise toetus) kohaselt on vastava meetme eesmärgiks viia loomakasvatuse

ldus vastavusse EL-i veepoliitikast tulenevate keskkonnanõuetega, kusjuures eelkõige taotletakse erinevates Euroopa õigusaktides loetletud saasteainetega reostamise vähendamist põllumajanduslikest punktreostusallikatest. Seejuures on meede kutsutud ellu vajadusest kiirendada EL-i veepoliitika nõuetest tulenevate standardite täitmist ning sõnnikuhoidmise keskkonnanõuetega vastavusse viimise ajutise finantskohustuse osalist hüvitamist. Sama alapunkti kohaselt makstakse nimetatud toetust taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvu alusel. Seega on viidatud meetme eesmärgiks eraldada rahalisi vahendeid vastavalt tegelikkuses taotlejale kuuluvate põllumajandusloomade arvule. Käesoleval juhul on PRIA lähtunud aga hoolimata tegelikest andmetest ülevaate omamisest taotluses kajastatud ebatäpsetest andmetest. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtude, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus (3-3-1-90-04). Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest põhjustest lähtudes hoidus PRIA taotluses esinevatest puudustest OÜ-d Kupas teavitamast kuni käskkirja tegemiseni.

1. Vähendades OÜ-le Kupas väljamakstava toetuse suurust ning jättes üle 24 kuu vanuste veiste alusel makstava toetuse eraldamata põhjusel, et kaebaja poolt esitatud taotlusse oli ekslikult märgitud ebaõige arvnäitaja loomagrupiti, rikkus PRIA otseselt kaebaja õigusi toetuse saamiseks. 5 Lisaks sellele ei informeerinud taotlust menetlev haldusorgan taotlejat viimases esinevatest puudustest, piirates sellega oluliselt OÜ Kupas seaduslikku õigust paranduste tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. PRIA eiras haldusmenetluse läbiviimisel haldusõiguse printsiipe ja HMSs sätestatud regulatsiooni, mis seisnes uurimisprintsiibi, diskretsiooniõiguse ja ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmises ning ebaproportsionaalse lõppotsustuse tegemises. Selle tulemina tekitati teadlikult olukord, mis võimaldas PRIA-1 formaalselt keelduda toetuse maksmist üle 24 kuu vanuste veiste osas. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited Vastustaja palus jätta OÜ Kupas kaebus PRIA peadirektori
2. aprilli
3. a käskkirja nr 1-3.131/2 tühistamise nõudes rahuldamata. PRIA oli seisukohal, et antud sõnnikuhoidlale esitavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse taotluse menetlemisel on Amet lähtunud asjakohastest haldusõiguse printsiipidest, asjakohastest määrustest ja seadustest. Kogu kaebuse raames räägib osaühing Kupas ilmsest ebatäpsusest, viidates Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artiklile 19 ja põllumajandusministri
4. juuli
5. a määruse nr 130 "Sõnnikuhoidlale esitavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (RTL 2004, 109,1749; 133, 2051) §-le 9 lg
6. PRIA ei käsitle aga OÜ Kupas taotluses leitud viga ilmse ebatäpsusena. Ilmne viga võib olla ainult selline viga, mis on kas arvutusviga või näiteks, kui erinevatel taotlusvormidel on näiteks erinevad loomade arvud või loomakasvatusehitise number on valesti märgitud jne. Antud juhul on aga taotlusel märgitud 30 looma vanemasse loomagruppi, mille toetusmäär on suurem. On põhjendamatu viidata ärakuulamisõigusele ja sellele, et PRIA ei ole välja selgitanud menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolusid. PRIA lähtub toetuse taotluse menetlemisel põllumajandusloomade registri andmetest, kohapealse kontrolli tulemustest ja esitatud taotlusest. 06.detsembril 2004 saatis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Osaühingule Kupas põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur), millest nähtus, et põllumajandusloomi üle 24 kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Inventuur saadetakse taotlejatele, et taotleja saaks kontrollida, kas loomaderegistri andmed on õiged ning vigade avastamisel oli taotlejal võimalus vastavalt põllumajandusministri
7. juuli
8. a määruse nr 130 "Sõnnikuhoidlale esitavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" §-le 8 lg l esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapeale kontrollini või hiljemalt kuni
9. jaanuarini
10. a. 23.detsembril 2004 saatis OÜ Kupas allkirjastatud inventuuri tagasi, milles kinnitas loomade arvu vastavust. 30.detsembril 2004 kontrollis PRIA OÜ-d Kupas kohapeal. Kontroll tuvastas samuti, et üle 24 kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Kontrollaruandele, kirjutas alla OÜ Kupas esindaja Tiiu Altmets, kinnitades, et on tutvunud kontrollaruandega. Väide, et kontrolli läbiviival PRIA inspektoril oli kaasas nii kaebaja taotlus kui ka sellega seotud dokumendid, mille alusel kontrolliti taotluses esitatud andmete tegelikkusele vastavust ning 6 ühtegi märkust seoses esinevate puuduste või ebatäpsustega PRIA inspektor ei täheldanud, on vale. Kontrolli teostaval inspektoril ei ole antud toetuse raames kunagi taotlust kaasas. Inspektor ei tohi ega saagi kohapeal kontrollida andmete tegelikkusele vastavust. Juba inventuuriga tutvudes oleks OÜ Kupas pidanud nägema viga taotluses. Vigade vältimiseks oli taotlejal võimalik loomade arvu ja vanusegruppide kindlakstegemiseks võtta enne taotlemist põllumajandusloomade registrist väljatrükk (inventuur). On vale väita, et toetuse taotluse täitmisel on viga tehtud vanusegruppide määramisel. OÜ Kupas on loomade vanusegrupid määranud juba põllumajandusloomade registrile andmeid esitades. Vale on kaebaja väide, et esitatud taotluses ilmnenud ebatäpsust pidi PRIA nägema koheselt taotluse esmase administratiivkontrolli käigus, kuna PRIA käsutuses on andmebaas nimega „ Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteem", mida lühendatult kutsutakse TAKSiks. Sisestades taotleja andmed TAKS süsteemi, nähtub viimasest koheselt muuhulgas nii taotlejatele makstava toetuse detailandmed kui ka vastava toetusega seotud põllumajandusloomade hulk. Nimetatud põllumajandusloomade arv kajastub TAKS süsteemis põllumajandusloomade registris tehtavate kannete alusel. Kaebaja teadmised TAKSist on pealiskaudsed. PRIAs on kasutusel AS Aprote poolt arendatav ,,Toetuste administreerimise ja kontrolli süsteem", lühendatult TAKS, mis on üles ehitatud vastavalt EK regulatsioonile 1663/95, EN juhendile AGRI/62635/2004-02-REV1-EN ja EK makseagentuuride IT-süsteemide juhendile 19.02.1998 VI/661/97REV.
11. Süsteem (rakendus) koosneb vormidest ja aruannetest, mis kasutavad andmebaasi poole pöördumiseks protseduure, funktsioone või trigger'eid. PRIAs on päristaotluste andmed andmebaasis PROD ja testandmed andmebaasis TEST, vastavalt schema TAKS all. Kasutaja kasutab andmete sisestamiseks rakendust, otse andmebaasi kirjutamist ei toimu. TAKSi sisestatakse andmed 2-kordselt, mis on vajalik selleks, et leida ja parandada võimalikult palju PRIA töötajate süül tehtavaid andmesisestusvigu. Sisestuste järjekord on rangelt paigas:
12. sisestusega ei saa alustada enne
13. sisestuse lõppu.
14. sisestuse ajal ei ole kasutajal võimalik näha, millised on esimese sisestaja sisestatud väärtused. Kui
15. sisestuse ajal sisestatavalt väljalt lahkuda ja sisestatud väärtus erinev 1.

väärtusest, siis värvitakse kõnealune väli kollaseks. See on mõeldud 2. sisestaja tähelepanu tõstmiseks. Kui kasutaja on siiski kindel, et ta ei ole sisestamisel viga teinud, siis võib ta enda tööd jätkata. Vastasel juhul tuleks viga ära parandada. Sisestamisprotsessi võib pooleli jätta, kuid andmed võetakse arvesse ainult siis, kui sisestuskorrad on kinnitatud. Programm kontrollib, et erinevate sisestuskordade kinnitajad ei oleks samad inimesed. Kui andmed on 2-kordselt sisestatud ja sisestuserinevusi ei ole, siis on kasutaja taotlus olekus ,,Sisestatud

, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning toetuse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta." 8 Seega ei ole PRIA seisukoht, et vigade avastamisel oli taotlejal võimalus esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni

1. jaanuarini
2. a., seadusevastane. See tuleneb määruse §-st 8 lg 1: "Taotleja või toetuse saaja teavitab kirjalikult PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga järgneva aasta
3. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni." Vastustaja leidis, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ei ole rikkunud OÜ Kupas õigusi ja haldusakt on välja antud põhjendatult ning kaalutletult. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab osaühingu Kupas kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
4. aprilli
5. a. käskkirja nr 1-3.13-1/2 osaühingut Kupas puudutavas osas ( käskkirja p 252) ja teeb HKMS § 26 lg 1 alusel ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil tuleb vaadata OÜ Kupas taotlus nr 23004570027 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. PRIA
6. aprilli
7. a. käskkirjaga nr 1-3.13-1/2 “Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitse nõuetega vastavusse viimise toetuse osaline määramine ja maksmine” otsustati toetust määrata ja maksta osaliselt ka osaühingule Kupas. Vaidlustatud käskkirja p 252 kohaselt on otsustatud üle 24 kuu vanuste veiste eest toetust mitte määrata. Nimetatud loomagrupi eest ei määratud toetust, kuna taotlusel märgitud põllumajandusloomade arv loomakasvatusehitise kohta on üle 30% suurem nõuetekohaste põllumajandusloomade arvust. Üle 24 kuu vanuste veiste eest toetuse määramata jätmisel on PRIA lähtunud Põllumajandusministri
8. juuli 2004.a. määrusega nr 130 kinnitatud ,,Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi Kord) § 14 lg-st
9. Kaebuse esitaja väitel on erinevus taotlusel märgitud ja tegelikult olemasolevate loomade arvus loomagrupiti tingitud inimlikust eksitusest ja seda tuleb lugeda taotlusel esinevaks ilmseks ebatäpsuseks

§ 9lg 2 tähenduses.

Seega tulnuks PRIA-l vastavalt

§-le 9 lg 2 määrata taotlejale tähtaeg ebatäpsuse kõrvaldamiseks. PRIA arvates ei ole esitatud taotlusel loomade arvu loomagrupiti valesti märkimine käsitletav

§ 9lg-s 2 nimetatud ilmse ebatäpsusena.

PRIA halduspraktikas käsitletakse seda nn “sanktsioneeritava” veana, st veana, mis annab aluse toetuse vähendamiseks või määramata jätmiseks. PRIA arvates võib ilmne viga olla kas arvutusviga või näiteks see, kui erinevatel taotlusvormidel on erinevad loomade arvud või loomakasvatusehitise number on valesti märgitud jne. Antud juhul on aga taotlusel märgitud 30 looma vanemasse loomagruppi, mille toetusmäär on suurem. Kohus ei nõustu PRIA eeltoodud arvamusega. PRIA ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust, miks ei võiks ekslikke andmed taotlusel käsitleda ilmse ebatäpsusena ja seega kõrvaldatava puudusena. Põhjendatud ei ole ka PRIA seisukoht, nagu puuduks haldusorganil õigus menetluse kestel viidata veale, mis puudutab toetuse summat. Haldusorgan ei saa kõrvaldada taotluse puudusi omaalgatuslikult, kuid taotluse puudustele taotleja tähelepanu juhtimata jätmine ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. 9 Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 5 lg 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan peab haldusmenetluse eesmärgipärase tulemi saavutamiseks võimaldama menetlusosalisel (antud juhul toetuse taotlejal) taotluses või muudes menetlusdokumentides esinevaid puudusi kõrvaldada. Sellise kohustuse sätestab haldusorganile HMS § 15 lg 2. Sama põhimõte tuleneb ka Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artiklist 19, mis sätestab, et ilma, et see piiraks artiklite 11-18 kohaldamist, võib abitaotlust parandada igal ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu.

§ 9

lg 1 sätestab, et PRIA vaatab taotluse ja muud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 määrab PRIA Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebetäpsuste kõrvaldamata jätmise

l võib PRIA jätta taotluse rahuldamata. PRIA haldab riikliku põllumajandusloomade registrit, millest nähtub, kui suur on ühe loomakasvataja poolt registrisse kantud loomade hulk grupiti. Seega on haldusorgani käsutuses andmebaas, mis võimaldab vältida taotluses ekslike andmete esitamist kas kogemata või ka tahtlikult. Antud juhul olid registris tegelikkusele vastavad andmed ja nende andmete õigsust kinnitas ka

1. detsembril 2004 läbiviidud kohapealne kontroll ( kontrollaruanne tl 13-23). PRIA selgituse kohaselt on PRIA taotluste menetlemiseks juurutanud “Toetuste administreerimise ja kontrolli süsteemi” (lühendatult TAKS). TAKS-i sisestatakse andmed kahekordselt, mis on vajalik selleks, et leida ja parandada võimalikult palju PRIA töötajate süül tehtavaid andmesisestusvigu. Süsteemi kasutaja taotleja vigadega ei tegele (tl 68). Taotleja (taotluste) ebatäpsuste ja vigadega ei tegele ka taotluste vastuvõtjad kohtadel, kuigi PRIA esindaja möönis, et põhimõtteliselt oleks see võimalik. Kuigi TAKS süsteemi võivad andmeid sisestada ka PRIA piirkondlikud töötajad, puudub nendel võimalus avastada taotluse vastuvõtmisel taotluse andmete mittevastavust loomade registri andmetele. Taotluste vastuvõtjatele kohapeal ei ole antud volitust ja ligipääsu põllumajandusloomade registri andmetele. (tl 80 ja 85). Taoline olukord on viinud selleni, et puudused taotlustes tuvastatakse mitu kuud peale taotluse esitamist. Antud juhul oli taotlus esitatud
2. oktoobril
3. a. ning viga taotluses avastati väidetavalt alles
4. veebruaril 2005.a. ( tl 69). Asjaolu, et PRIA kasutab taotluste administreerimisel TAKS-i ei tähenda, et toetustaotluste menetlemisel ei tule järgida haldusmenetluse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduse sätteid. Toetustaotluste efektiivsele ja eesmärgipärasele menetlusele ei aita kohtu arvates kaasa ka see, et PRIA saadab taotlejatele väljavõtte põllumajandusloomade registri andmetest (inventuuri). Inventuur saadetakse selleks, et taotleja saaks kontrollida, kas loomaderegistri andmed on õiged. Inventuuri saatmist taotlejale ei saa käsitleda

§ 9lg 2 sätestatud PRIA-poolse kohustuse täitmisena.

PRIA ametnike veendumuse kohaselt oli inventuuri saanud taotlejal võimalus vigade avastamise

l esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni

1. jaanuarini
2. a. See tuleneb määruse §-st 8 lg 1, mille kohaselt taotleja või toetuse saaja 10 teavitab kirjalikult PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga järgneva aasta
3. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni. Põhjendatud on kaebuse esitaja väide, et

§-s 8 sätestatu ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv.

§ 8

lg 1 sätestab täiendavad tähtajad juhuks, kui taotleja teeb olulisi faktilisi muudatusi võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga. Kui faktiline olukord on muutumatu ja taotluse esitamisel on kajastatud reaalset olukorda ebaõigesti eksimuse tõttu, ei ole

§ 8kohaldatav.

Nagu eelnevalt märgitud on võimalik vältida ekslike andmete esitamist taotluses (kas kogemata või ka tahtlikult) juba menetluse algstaadiumis, st taotluse vastuvõtmisel. PRIA käsutuses on andmebaas (riiklik põllumajandusloomade registrer), millest nähtub, kui suur on ühe loomakasvataja poolt registrisse kantud loomade hulk grupiti. Seega on juba menetluse algstaadiumis võimalik kontrollida, mitmele ja millisesse loomagruppi kuuluvate loomade alusel on taotlejal tegelikkuses õigus toetust taotleda. Antud juhul olid registris tegelikkusele vastavad andmed. Asjaolu, et PRIA on piiranud oma töötajate (nt taotluse vastuvõtjate) juurdepääsu põllumajandusloomade registri andmetele on PRIA sisemise töökorralduse küsimus. Ameti siseselt kehtestatud reeglid ei õigusta aga haldusmenetluse põhimõtete ja sätete rikkumist menetluse läbiviimisel. Seonduvalt toetuste taotluste menetlusega PRIA-s on Riigikohtu halduskolleegium oma

1. veebruari
2. a. otsuses haldusasjas 3-3-1-90-04 märkinud järgnevat: Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel (p 15). Kohtu hinnangul on ka käesoleval juhul jäetud toetus osaliselt määramata formaalsetel põhjustel. See ei ole kooskõlas maaelu arendamise toetuste eesmärkidega ja hea halduse põhimõtetega. Veel on Riigikohtu halduskolleegium oma eelviidatud otsuses rõhutanud, et vaatamata toetustaotluste menetluse erisustele peab vastav haldusmenetlus olema kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega (p 14). Haldusmenetluse üldpõhimõteteks, millest igasuguse haldusmenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda, on haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente. Nii märgib Riigikohus ka seda, et isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustuse järgimisele kuulub haldusorgani ülesannete hulka ka võimaluste loomine koostööks taotlejaga. Taotluse eesmärgipärase menetlemisega on aga igati kooskõlas, kui haldusorgan teavitab taotlejat ka menetluse käigus vastu võetavatest otsustustest. Seda iseäranis olukorras, kus neist võib tuleneda taotlejale ebasoodne lõpptulemus, kuid koostöös taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida (p 17). 11 Teostades OÜ Kupas taotluse osas administratiivset kontrolli jättis PRIA kui haldusmenetlust läbiviiv organ välja selgitamata kaebaja taotluse menetlemise seisukohalt olulised asjaolud, samuti ei teavitanud PRIA taotluse esitajat taotluse puudusest kuni käskkirja andmiseni
3. aprillil 2005.a. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et sellega on PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust anda menetlusosalisele võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Põhjendatud on ka kaebuse esitaja väide, et PRIA seisukohad ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Eesti maaelu arengukava 2004-2006 punkti 9.5 kohaselt on vastava meetme eesmärgiks viia loomakasvatuse

ldus vastavusse Euroopa Liidu veepoliitikast tulenevate keskkonnanõuetega, kusjuures eelkõige taotletakse erinevates Euroopa õigusaktides loetletud saasteainetega reostamise vähendamist põllumajanduslikest punktreostusallikatest. Seejuures on meede kutsutud ellu vajadusest kiirendada EL-i veepoliitika nõuetest tulenevate standardite täitmist ning sõnnikuhoidmise keskkonnanõuetega vastavusse viimise ajutise finantskohustuse osalist hüvitamist. Nimetatud toetust makstakse taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvu alusel. Seega on viidatud meetme eesmärgiks eraldada rahalisi vahendeid vastavalt tegelikkuses taotlejale kuuluvate põllumajandusloomade arvule. Käesoleval juhul on PRIA lähtunud aga hoolimata tegelikest andmetest ülevaate omamisest taotluses kajastatud ebatäpsetest andmetest. Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud järeldusele, et PRIA peadirektori 15. aprilli 2005. a. käskkirja nr 1-3.13-1/2 punkt 252 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastavalt HKMS §le 26 lg 1 teeb kohus haldusakti tagasitäitmiseks PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Kupas taotlus nr 23004570027 uuesti läbi lähtudes käesolevas kohtuotsuses toodud seisukohtadest seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kaebaja on taotlenud, et kohus määraks taotluse uueks läbivaatamiseks tähtaja 15 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus peab seda taotlust põhjendatuks. Kaebuse rahuldamise

l mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotles kohtukulude väljamõistmist. Kaebaja on maksnud käesolevas asjas riigilõivu 10 krooni (tl 2) ja kandnud õigusabikulud summas 17 723 krooni 60 senti (tl 81-84). Lähtudes asja keerukusest ja õigusteenuse osutamisele kulunud ajast loeb kohus õigusabikulutusi põhjendatuks. Kuna kaebuse esitaja on kohtukulud summas 17 733, 60 krooni kandnud, on tal kaebuse rahuldamise

l seadusest tulenev õigus nende kulude hüvitamisele. Mai Saunanen kohtunik 12