) § 63 lg l punkti, millest juhindudes tehti otsus karistuse määramiseks; käskkirjas ei ole käskkirjale allakirjutanud ametiisiku nime; käskkirjas puuduvad kuupäev, selle ametiisiku nimi ja amet, kes käskkirjast teatas. Kohtusistungil jäi F. Titov kaebuse juurde, selgitades, et tunnistaja M. Kiuru ei võinud näha kõike seda, mida ta väidab oma seletuses. Kaebaja selgitas, et võis panna käe kaasvangi õlale ja talle midagi öelda, aga korraldusele kambrisse minna ta vastupanu ei osutanud. Ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud ja vaateakendesse ei vaadanud ja jalutusboksini ei jõudnudki. Kaebuse esitaja F. Titov palub kohtul tühistada Tartu Vangla direktori 23.
p-e l ja 2 ning Tartu Vangla kodukorra p-e 3.2; 7.1.1; 7.1.2; 7.1.6; 7.2.4 ja 13.4. Fjodor Titov on 24.12.2004.a tutvunud vangistusseaduse, Tartu Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirjaga, mille kohta on andnud vastava allkirja ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele (punkt 7.1.1), mitte segama vanglaametnikke ja -teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid isikuid (punkt 7.1.2), samuti olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavate isikutega viisakas (punkt 7.1.6) ning täitma vastuväideteta ja vaidlustamata vanglaametnike seaduslikke korraldusi (punkt 13.4). Punkt 7.2.4 2 keelab kinnipeetaval isikul kasutada vangla teenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid. Tartu Vangla kodukorra III peatükk reguleerib liikumist vangla territooriumil. Julgeolekukaalutlustel liiguvad kinnipeetavad isikud territooriumil koos saatjaga, hoides käsi selja taga (punkt 3.1), territooriumil liikumise ajal on kinnipeetaval isikul keelatud vestelda kõrvaliste isikutega (v.a saatmist teostava ametnikuga), samuti tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega (näiteks esemete mahaviskamine või ülesvõtmine, uksesilmade avamine, mistahes nupule või lülitile vajutamine jms) (punkt 3.2).
p l sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning punkt 2 mitte takistada vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Fjodor Titov rikkus oma süülise käitumisega kõiki eelnimetatud sätteid, mis on
nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla vangistusosakonna valvurite Martin Kiuru ja Kristlin Kaju 25.07.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Inspektor-kontaktisik Argo Lauk tegi ettepaneku paigutada F. Titov kartserisse 10 ööpäevaks. Fjodor Titov omab 39 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamus on noomitused, kahel korral on kohaldatud pikaajalise kokkusaamise keelamist. Kõnealuse rikkumise näol on tegu vangla julgeolekut ohustavate üleastumistega. Kuna F. Titov pani üleastumised toime teadlikult ning kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud F. Titovi õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks
lg l p 4 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Fjodor Titovi kaebus selle kohta, et vaidlusalune käskkiri on koostatud protsessuaalsete ja formaalsete vigadega, ei vasta tõele.
lg 3 ning vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 3 nõuete kohaselt kirjutab distsiplinaarmenetluse protokollile alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja protokolli koostanud vanglaametnik, seadus ei sätesta protokolli tutvustamist kinnipeetavale allkirja vastu. Käskkirja motiveeriv osa lõpeb sõnadega: „...juhindudes ,,Vangistusseaduse" § 63 lg l p._ otsustan:...", seega on väär kaebaja väide, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole Tartu Vangla direktor juhindunud vangistusseaduse vastavast sättest. Asjaolu, et käskkirjal puudub allkirjastaja nimi, ei mõjuta käskkirja sisu ega muuda viimast seetõttu õigustühiseks. Käskkiri sisaldab kõiki asjaajamise korra ühtsete aluste § 14 lg-s 2 loetletud kohustuslikke rekvisiite, milleks on dokumendi väljaandja nimetus, kuupäev, tekst ja allkiri. Juhul, kui allkirjast ei ole võimalik välja lugeda allkirjastaja nime, tuleb allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi (§ 40 lg 4). Antud juhul on allkirjastajaks Tartu Vangla direktor Andrus Kõre, kelle allkirjast on võimalik selgelt välja lugeda, et tegu on Kõre-nimelise isikuga. Samuti võib lugeda üldtuntuks asjaolu, et Tartu Vangla direktori käskkirja allkirjastanud Kõrenimelise isiku näol on tegu Tartu Vangla direktoriga. Käskkirjast nähtub, et inspektor-kontaktisik Argo Lauk on 24.08.2005. a teinud käskkirja teatavaks Fjodor Titovile, mille kohta nii F. Titov kui A. Lauk on samal päeval andnud ka oma allkirjad. Samuti on F. Titov andnud allkirja selle kohta, et talle on väljastatud nimetatud dokumendist koopia. 3 Kohtuistungil jäi vastustaja kirjaliku seletuse juurde ja palub kaebus jätta rahuldamata. Tartu Vangla direktori 23.08. 2005 käskkiri nr 1-4/1048 on õiguspärane, F. Titovile süüks pandud rikkumine on leidnud tõendamist tunnistajate Kiuru ja Kaju ütlustega, karistus on proportsioonis rikkumise suurusega. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; p-i 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Analoogne nõue on sätestatud Tartu Vangla direktori 15.12.04 käskkirjaga nr 1-3/152 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi: kodukord) p-s 7.7.7, mille kohaselt kinnipeetav peab täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele, ja p-s 7.1.2, mille kohaselt kinnipeetav peab mitte segama vanglaametnikke ja –teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid isikuid. Samal eesmärgi on kinnipeetaval keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega kasutada ebatsensuurseid, solvavaid väljendeid. See keeld on sätestatud kodukorra p-s 7.1.6, mille kohaselt kinnipeetav isik on kohustatud olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavate isikutega viisakas. Kodukorra p-i 7.2.4 järgi kinnipeetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kodukorra p-i 13.4 kohaselt kinnipeetavad isikud peavad täitma vastuväideteta ja vaidlustamata vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kodukorra p-i 3.2 kohaselt, viibides väljaspool kambrit, kinnipeetaval isikul territooriumil liikumisel on keelatud igasugune vestlemine kõrvaliste isikutega (v.a saatmist teostava ametnikuga), uksesilmade avamine, ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine. Kaebuse täpsustuses (tl 10) kaebaja seletab, et ta minnes jalutama, tõstis häält ja rääkis oma kambrikaaslasega. Samuti kinnitas kaebaja kohtuistungil, et ta läks jalutama kambrikaaslasega, suhtles temaga, pani lihtsalt käe õlale talle (tl 43). Suhtles kambrikaaslasega, kes oli tema kõrval, see toimus E-hoone väljapääsu juures, kõvasti väljendas oma tundeid kambrikaaslasele (tl 44). Sai aru, et pidi jalutama boksis nr 20 või 21, Kiuru avas neid bokse (tl 43, 44). Seega kaebaja ise tunnistas kodukorra p-i 3.2 rikkumist, mille kohaselt on keelatud igasugune vestlemine kõrvaliste isikutega ja ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine. Samuti on vaidlustatud käskkirjas nimetatud vangistusseaduse ja kodukorra sätete rikkumine tõendatud tunnistaja Martin Kiuru ütlustega (tl 45) alljärgnevalt. Nad lasid kinnipeetavaid jalutuskäigule. Kinnipeetaval on kohustus liikuda käed selja taga. F. Titov tuli jalutuskäigule, tõstis üles jalutusboksi vaateava luugi. Ta nägi, et F. Titov tõstis luuki. Ta arvab, et F. Titov tõstis luuki, et teiste kinnipeetavatega suhelda. Ta läks sinna, kuna F. Titov ei allunud ametniku korraldusele. Ta jõudis sinna, siis andis ise seadusliku korralduse tegevus lõpetada, ei mäleta, kas eesti või vene keeles. F. Titov tõstis üles ühe ukseava. Kui tema sinna jõudis, siis F. Titov oli luugi alla lasknud, žestikuleeris kätega, ebatsensuurseid sõnu lendas, viibis jalutusbokside vahekäigus. 4 Ta kuulis suhteliselt ebatsensuurseid sõnu vene keeles. Ta andis korduvalt rikkumine korraldusi lõpetada. Korraldusi oli mitmeid, viimane korraldus oli kambrisse tagasi pöörduda, põhjusel et kasutas ebatsensuurseid sõnu. Seega on tõendatud, et F. Titov rikkus
Samuti on vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud rikkumine tõendatud alljärgnevate dokumentidega: tõendiga selle kohta, et F. Titov on tutvunud Tartu Vangla kodukorraga ja vangla sisekorraeeskirjadega (tl 19); K. Kaju ja M. Kiuru ettekannetega (tl 20, 21) selle kohta, et 25.07.05 kl 15.30 ta jalutuskäigule minnes F. Titov karjus ja suhtles läbi vaateava teise kinnipeetavaga ja ei allunud korraldustele lõpetada see tegevus, sõimas ametnikke ebatsensuurselt ja tema suhtes peatati jalutuskäik; M. Kiuru ja K. Kaju õienditega (tl 22, 23), kus on analoogsed andmed juhtunu kohta; distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 24). Oma seletuskirjas F. Titov seletas 01.08.05, et ta vestles oma kambrikaaslasega, kõvasti rääkis ja raputas kambrikaaslast õlast. Tartu Vangla õiendist (tl 27) nähtub, et F. Titov on karistatud 39 korda. Tunnistaja M. Kiuru kinnitas kohtus (tl 45) vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud F. Titovi distsiplinaarrikkumist. Tema kui valvur lasi kinnipeetavaid jalutuskäigule ja kinnipeetaval on kohustus liikuda käed selja taga, kuid F. Titov jalutuskäigu ajal tõstis jalutusboksis vaateava luugi üles ja kui tema uksi avades kuulis sõnavahetust, siis ta suundus sinna. Ta nägi, kui F. Titov tõstis luuki ja soovis teiste kinnipeetavatega suhelda. Ta sai aru, et F. Titov ei allunud vanglaametniku K. Kaju korraldustele ja kui ta jõudis sinna, ise andis seadusliku korralduse tegevus lõpetada. F. Titov žestikuleeris kätega, sõimas ebatsensuurselt. Ta otsustas lõpetada F. Titovi jalutuskäigu. Kohtu arvates on täielikult tõendatud, et F. Titov rikkus vaidlustatud käskkirjas nimetatud vangistusseaduse ja kodukorra sätteid, käskkirjas kirjeldatud asjaolud leidsid tõendamist kohtuliku arutamise käigus. F. Titovi ütlused on paljasõnalised, ta kaitseb ennast, ja nagu ta on märkinud oma kaebuses (tl 2), ta vaidlustab käskkirja selleks, et saada soodustusi – lühiajalist väljasõitu ja ennetähtaegset vangistusest vabanemist taotleda. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 haldusaktile esitatud nõuetele. Distsiplinaarmenetluse läbiviibimisel pole rikkumisi, karistuse määr isiku suhtes, kes on karistatud 39 korda, on vastavuses sooritatud teoga. Kaebaja väide, et talle ei ole tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli selle allakirjutamiseks, ei ole asjakohane.
lg 3 kohaselt protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetlust läbiviiv vanglaametnik. Seega karistatav isik sellele allkirja ei anna. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 36 lg 1 p-st 6, kohus jätab F. Titovi kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.