Seaduses puudub delegatsiooninorm, mis annaks Tartu Vangla direktorile pädevust kohtuistungite ajaks ajutiselt Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele vastuvõtuosakonna reziimi kehtestada ja õigusi kitsendada. Kaebaja on seisukohal, et kinnipeetavate õigused ja vabadused on reguleeritud Vangistusseadusega, direktori poolt kehtestatud nimetatud käskkiri on meelevaldne ja rikub kaebaja õigusi. Kaebaja taotleb tühistada nimetatud käskkiri ja tunnistada
ga vastuolus olevaks. Tartu Vangla esindajad on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning oluline tagamaks julgeolekut Tartu Vanglas. Asjaolu, et Romeo Kalda on varem kandnud karistust Tartu Vanglas, ei anna talle eelistusi teiste kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate ees. Kõiki kinnipeetavaid paigutatakse ühtsetel alustel ja seaduses ettenähtud viisil lähtuvalt
Antud juhul ei ole samastatav Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav ja Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetav. Vastustaja esindajad taotlevad jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kohtu seisukohad. Kohus on seisukohal, et Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr.1-3/33 16.03.2005 peale tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla direktori 16.03.2005 käskkiri nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“ , millega on kohaldatud Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi eelvangistushoones ja rakendatud samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele, on õiguspärane. Tartu Vangla direktor on kehtestanud nimetatud käskkirja juhindudes Vangistusseaduse § 12 lg 2 , justiitsministri 29.11.2000.a. määruse nr. 55 „Täitmisplaan“ § 4 lg 1 p. 6 ja justiitsministri määrusega nr. 87/06.12.2001 kinnitatud „Tartu Vangla põhimääruse“ § 3 lg 2 p. 7 sätetest. Vangistusseaduse § 12 sätestab vanglas eraldihoidmise printsiipi ning sama sätte lõike 2 kohaselt võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka sama paragrahvi lõikes l nimetamata tunnuste alusel ( VangS § 12 lg 1 kohaselt hoitakse vanglas eraldi: mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht). Tulenevalt Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p. 7 annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Haldusmenetluse seadustiku § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Antud juhul on vaidlustatud käskkiri haldusakt, mis on suunatud mitte konkreetselt Romeo Kaldale, vaid teatud isikute ringile - kinnipeetavatele, neile keda Tartu Vangla paigutab ajutiselt Tartu Vanglasse seoses kohtuistungite läbiviimisega Tartus. Antud juhul on paigutatud Romeo Kalda karistust kandma Pärnu Vanglast Tallinna Vanglasse ning etapeeritud Tartu Vanglasse seoses kohtuistungitega haldusasjades. Haldusakti üldteooria seisukohalt on üksikjuhtumi regulatsioon haldusaktil olemas ka siis, kui regulatsioon ei ole suunatud ühele isikule, vaid individuaalselt määratletud või määratletavatele isikute ringile. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjal puudub delegatsiooninorm ja käskkiri on antud pädevust ületades. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud
st tulenevat § 12, so. üldist võrdsuspõhiõigust.
kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse , muu õigusakti või toimingu
vastaseks tunnistamist.
ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt tunnistab kohus õigusakti
vastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab kohtuasja lahendamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on vastuolus
ga. Kohus peab lähtuma sellest, kas vastav õigusnorm kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte.
Sõnastus väljendab võrdsust õiguse kohaldamisel. Õiguse kohaldamise võrdsus nõuab, et kehtivaid seadusi rakendatakse erapooletult kõigile ühte moodi. PS § 12 lg 1 lause l teenib olulisel määral üksikisiku huve - mitte saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks. Seetõttu tuleneb sellest põhiõigus ja järelikult ka subjektiivne õigus. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on Romeo Kalda paigutatud Tartusse kohtuistungite ajaks ning talle on kohaldatud vanglasse paigutamisel eraldihoidmise printsiipi eelvangistushoones samadel alustel nagu teistele kinnipeetavatele, keda ajutiselt kohtuistungite tarvis paigutatakse Tartu Vanglasse, seega ei ole rikutud kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1ja § 26 lg 1 p. 6. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.