← Eesti

2-05-19395/2

Obsah (6)§ 415§ 416§ 142§ 420§ 407§ 64

Tsiviilasi nr 2-05-19395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2006.a Tartu Kohtumaja Tsivi

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Tagaseljaotsuse ärakiri saata 5 päeva jooksul otsuse tegemisest teadmiseks mõlemale poolele. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt sai 05.09.2005.a. OÜ Algen osanik AS Japs, kellele kuulub OÜ Algen osa nimiväärtusega 180 000 krooni (50% osakapitalist), OÜ Algen juhatuse liikme X (talle kuulub samuti 50% OÜ Algen osakapitalist) allkirjaga teate OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Teate kohaselt pidi toimuma 13.09.2005.a. algusega kell 10.00 OÜ Algen osanike erakorraline üldkoosolek osaühingu registrijärgses asukohas Kolkja alevikus, Peipsiääre vallas, Tartumaal järgmise päevakorraga: osaühingu juhatuse koosseis, võimalikud muudatused osaühingu juhatuse koosseisus. 12.09.2005.a. teatas AS Japs oma kirjaga nii OÜ-le Algan kui ka X, et AS-il Japs ei ole võimalik osaleda OÜ Algen osanike koosolekul 13.09.2005.a. ning palus osanike uue koosoleku kokkukutsumisel muuhulgas järgida Äriseadustiku § 172 lg 1 ja OÜ Algen põhikirja punktis 6.3 sätestatut, mille kohaselt tuleb osanikele teatada ette koosoleku toimumisest vähemalt 3 nädalat. 15.09.2005.a. sai AS Japs X allkirjaga teate OÜ Algen osanike uue üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, mille kohaselt pidi see aset leidma 16.09.2005.a. kell 10.00 OÜ registrijärgses asukohas sama päevakorraga nagu eelmiseski teates. 15.09.2005.a. teatas AS Japs oma kirjaga nii OÜ-le Algen kui ka X, et kuivõrd 13.09.2005.a. erakorraline koosolek kutsuti kokku OÜ Algen põhikirja punktis 6.3 sätestatud osanike koosoleku korda rikkudes, siis ei ole rakendatav ÄS § 171 lg 6 sätestatud regulatsioon ning AS ei pea võimalikuks liiglühikese, seaduse ja põhikirja nõudeid rikkuva etteteatamistähtaja tõttu osaleda osanike koosolekul 16.09.2005.a. ning nõuab osanike koosoleku kokkukutsumisel ÄS § 171 lg 5, § 172 lg 1, § 304 lg 6 ning põhikirja punkti 6.3 täpset järgimist ning osanike koosoleku protokolli notariaalset tõestamist. 19.09.2005.a. sai AS Japs posti teel juhatuse liikme X allkirjaga teate OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, mille kohaselt pidi see toimuma 12.10.2005.a. kell 10.00 registrijärgses asukohas, järgmise päevakorraga:

  1. osaühingu juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete valimine;
  2. ajaloolise kalapüügiõigusega ja sellest tulenevate kalapüügilubadega seonduvad küsimused. Selles teates märkis X muuhulgas: Kuivõrd OÜ Japs on väljendanud tahet, et koosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, siis viibib nimetatud koosolekul ka notar, kes tõestab koosoleku protokolli. 12.10.2005.a. sõitis AS Japs juhatuse liige X OÜ Algen registrijärgsesse asukohta, et koosolekust osa võtta, kuid sellele ei ilmunud OÜ Algen teine osanik X ega notar ning koosolekut neil põhjustel ei peetud. 14.10.2005.a. saatis OÜ Algen teine juhatuse liige X ÄS § 171 lg 3 alusel OÜ Algen osanikele sh X teate osanike uue koosoleku toimumise kohta 17.10.2005.a. algusega kell 17.00 Pärnu notar Marje Jürioja büroos asukohaga Pärnu linnas Ringi 4, sama päevakorraga, mis 19.09.2005.a. X allkirjaga teates. 2 17.10.2005.a. hommikul saatis X AS-ile Japs oma 16.10.2005.a. kirja, milles teatas, et sai 14.10.2005.a. kätte ülalmärgitud teate kus lisas: “Vastavalt osanike soovile peab koosoleku protokolli tõestama notar“. Kirjas leidis X asjakohast õiguslikku põhistust esitamata, et osanike koosoleku toimumisega Pärnus rikutakse koosoleku läbiviimise korda. 01.11.2005.a. sai AS Japs juhuslikult Tartu Maakohtu Registriosakonnast üllatusliku OÜ Algen osanike koosoleku protokolli, koosolekul osalenud osanike nimekirja ja avalduse koopiad. Protokollist nähtub, et väidetavalt on X pidanud OÜ Algen registrijärgses asukohas 16.09.2005.a. justkui maha OÜ Algen osanike koosoleku ning otsustanud sellel koosolekul tagasi kutsuda OÜ Algen juhatuse liikme X. Eeltoodu kontekstis on kaheldav 16.09.2005.a. OÜ Algen osanike koosoleku tegelik toimumine. Eeltoodust tulenevalt palub hageja 16.10.2005.a. kuupäevaga dateeritud OÜ Algen osanike koosoleku otsuse kutsuda OÜ Algen kahest juhatuse liikmest tagasi X kehtetuks tunnistamist. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostja seaduslikule esindajale juhatuse liige X on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid isiklikult kätte saadud, mida kinnitab kostja allkiri allkirjalehel 11.novembrist 2005.a (tl 28). Vaidlusaluse 16.09.2005.a. osanike koosoleku otsusega juhatuse liikme positsioonilt tagasi kutsutud juhatuse liige X (tl 22) on kohtule 20.01.2006.a. esitanud kirjaliku vastuse (tl 30), milles tunnistab hagi. Kuivõrd osanike otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, puudub Xkui tagasi kutsutud juhatuse liikmel volitus hagi OÜ Algen vastu õigeks võtta, mistõttu jätab kohus nimetatud kirja tähelepanuta.

§ 407

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hagi on põhjendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega: - koopia OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku 13.09.2005.a. kokkukutsumise teatest (tl 11); Koopia AS Japs 12.09.2005.a. kirjast OÜ-le Algen ja X (tl 12); Koopia OÜ Algen põhikirjast (tl 13); koopia OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku 16.09.2005.a. kokkukutsumise teatest (tl 14); Koopia AS Japs 15.09.2005.a. kirjast OÜ-le Algen ja X (tl 15-16); koopia OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku 12.10.2005.a. kokkukutsumise teatest (tl 18); koopia OÜ Algen osanike erakorralise üldkoosoleku 17.10.2005.a. kokkukutsumise teatest (tl 19); Koopia X 16.10.2005.a. kirjast AS-le Japs (tl 21); Koopia Tartu Maakohtu Registriosakonnast saadud 16.10.2005.a. koosoleku protokollist, osalenud osanike nimekirjast (tl 22-23); Koopia Tartu Maakohtu Registriosakonnast saadud OÜ Algen avaldusest (tl 24); 3 - Riigilõivu tasumist tõendav dokument (tl 5). Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tunnistab ÄS § 170 lg 2, § 172 lg 1, § 178 lg 1, § 304 lg 6, TsÜS § 38 lg 1 alusel tervikuna kehtetuks 16.09.2005.a. toimunud OÜ Algen osanike koosoleku otsuse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne

jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud

-s sätestatu alusel. Seni kehtinud

§ 64

kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus selle kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista Riigilõivuseaduse § 37 lg-st 3 tulenevalt riigilõivu summas 60 krooni. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.