lg 1 tähenduses.
Toimikust ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjale taganemisavalduse. Hageja loobumine tehingust oli kostja jaoks ootamatu ja kahjustav. Kostja loeb, et ostumüügileping jäi sõlmimata hageja süül.
lg 1 kohaselt kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud poole süül jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. X ja Y on lihtkirjaliku tagatisrahalepingu sõlminud eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Kohtule on teadmata, kas eluruum Roosi 48-6 Tartus on korteriomand või vallasasi. Kuid nii või teisiti pidi eluruumi võõrandamine toimuma ainult notariaalselt tõestatud lepinguga, vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 13 lg 6 või Asjaõigusseaduse §-le 119 lg 1. Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta … kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
p 2 kohaselt on kõrvalkohususteks eelkõige käsiraha andmisest tulenevad kohustused. Nimetatud seadusesätetest tulenevalt peab eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks käsiraha tasumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalselt tõestatuna. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, tulenevalt TsÜS §-st 83 lg 1.
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustusetäitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas…. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude tõendanud. Kohtule on esitatud poolte lihtkirjalik kokkulepe 10 000 krooni üleandmise kohta kostjale. Kokkuleppe kohaselt tuli nimetatud summa arvestada lepingu müügihinna sisse. Eluruumi/korteriomandi müüki ei toimunud, seega ei saa 10 000 krooni tasumist arvestada müügihinna katteks. Kostja on hagejale tagastanud 5000 krooni, 5000 krooni on jäänud tagastamata. Kostjal puudub seadusest tulenev õigus pidada 5000 krooni endale kuuluvaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Käesoleva vaidluse puhul ei ole seadusega sätestatud erandit, seega kuulub kohaldamisele üldine põhimõte – alusetult saadu tuleb tagastada. Pooled ei ole kokkuleppes märkinud, millal on Y õigus jätta tasutud 10 000 krooni tervikuna või osaliselt endale. Kohus möönab, et vastava kokkuleppe olemasolul võiks õiguslik olukord olla teistsugune. Kuid 2 kuna tagatisraha kokkulepe ei ole seadusega nõutud vormis, siis ei laiene sellele ka seaduses sätestatud tagajärjed. Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on maksnud riigilõivu 420 krooni, milline summa tuleb kostjalt hagi täieliku rahuldamise tõttu hageja kasuks välja mõista. Hageja on tasunud õigusabi eest 500 krooni, vastavalt esitatud kviitungile. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostjalt välja mõista hagejale osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks kuni 5 % hagihinnast, so käesolevas asjas 250 krooni. Nimetatud ulatuses tuleb hageja õigusabi kulu kostjalt välja mõista. Ülejäänud osa õigusabi kuludest jääb hageja enda kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.