← Eesti

2-05-17933/4

Tsiviilasi nr 2-05-17933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X e avaldus põlvnemise tuvastamiseks Wpärast tema surma Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja: X , esindaja adv Aivar Hint (postiaadress OÜ Tartu I Advokaadibüroo, Rüütli 19, Tartu) puudutatud isikud: - Q, esindaja Maiu Paluots - K - P Kohtuistungi toimumise aeg 30.01.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Tiiu Miller RESOLUTSIOON
  2. Tuvastada, et X põlvneb W .
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
  5. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
  6. Saata määrus pärast selle jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse menetlusosalised. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2). I AVALDUSE SISU X e sünniaktis puuduvad andmed isa kohta. X sündis 25.03.1968 Y ja W faktilisest kooselust aastatel 1966-
  7. Tartu Linna Rahvakohus mõistis 17.05.1971 otsusega välja W Y kasuks elatise laps X e ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, Eesti NSV Ülemkohus jättis otsuse 15.06.1971 määrusega muutmata. Wpidas ennast avaldaja isaks ning võttis osa tema kasvatamisest ja ülapidamisest nii kooselu ajal lapse emaga kui ka hiljem. W suri X palub tuvastada oma põlvnemise W, see on vajalik seadusejärgsel pärimisel (tl 5). II KOHTUISTUNG Avaldaja jäi avalduse juurde (tl 68). 30.11.2005 istungil kinnitas avaldaja, et suhtles W, kuid mitte aktiivselt. Avaldaja teadis, et dokumendid on korras, kuid siis selgus, et isa ei ole kirjas (tl 38). Puudutatud isik P ei vaielnud avaldusele vastu (tl 68). 30.11.2005 istungil kinnitas P, et X põlvneb W. Puudutatud isik ja W elasid koos
  8. a –
  9. a detsembrini, W sõjaväkke minekuni (tl 39). Puudutatud isik Q ja tema esindaja istungile ei ilmunud (tl 68). Q esindaja teatas kohtule, et Q ei sea ekspertiisiakti kahtluse alla, ning palus menetleda asja puudutatud isiku osavõtuta (tl 66). 30.11.2005 istungil seletas Q, et nägi avaldajat esimest korda 16-aastaselt, kui avaldaja käis W juures. Avaldaja on käinud W käest raha küsimas (tl 38). Puudutatud isik K oli asja arutamisest isiklikult allkirja vastu teadlik (tl 65), kuid istungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjust (tl 68). III KOHTU SEISUKOHT
  10. TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.
  11. X palub tuvastada põlvnemise W(tl 5, 68). Tartu Maavalitsuse tõendi ja sünniakti nr 482 kohaselt sündis X Tartus (tl 6, 17). Emana on sünniakti kantud Y ja isa kohta andmed puuduvad. Sünniaktis on märgitud isa nimeks X. Abielutunnistusest ilmneb, et Y võttis pärast abiellumist oma perekonnanimeks Y (tl 58). Põlva Maavalitsuse tõendist ja surmatunnistusest nähtuvalt suri W Võnnu vallas Tartumaal (tl 7, 30).
  12. Vastavalt PkS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.
  13. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 050441 kohaselt ei saa ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada W bioloogilist isadust X e suhtes ning tõenäosus, mille kohaselt Wsaab olla X e bioloogiline isa, on 99,998% (tl 50-52).
  14. Tunnistaja T ütluste kohaselt on P tema õde ja X õepoeg. W tundis ta
  15. a oma õe elukaaslasena, õde ja W elasid aadressil, Tartu. Teisi lähedasi meestuttavaid õel sel ajal ei olnud. W pidas end X e isaks. W hoidis last väga ja tegeles temaga (tl 40).
  16. Tartu Linna Rahvakohus mõistis 17.05.1971 otsusega tsiviilasjas nr 2-350
  17. a W Y kasuks välja alimendid X e ülalpidamiseks (tl 8-10) ning Eesti NSV Ülemkohus jättis 15.06.1971 määrusega tsiviilasjas nr 597/II
  18. a rahvakohtu otsuse muutmata (tl 11-12). Kohtud leidsid, et on tõendatud W poolt X e oma alalisele kasvatamisele ja ülalpidamisele võtmine.
  19. Arvestades eeltoodut, avaldaja ja puudutatud isiku P seletusi (tl 38-39) ning puudutatud isikute Q ja K (W õe lapsed, W II järjekorra seadusejärgsed pärijad (tl 26-35, 38-39)) vastuväidete puudumist (tl 66), peab kohus põhjendatuks tuvastada, et X põlvneb W.
  20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 12 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.