§-dele 18, 22, 23 ja 25, RLS §-le 1979, Keila valla ehitusmäärusele ning MTÜ X poolt 03.09.2003 esitatud taotlusele, ehitusplaneerimiskomisjoni 29.09.2003 seisukohale ja ehitusprojektile (toimiku lk. 47). Samal päeval vormistati OÜ-le X ka ehitusluba Lohusalu küla veetorustiku ehitamiseks (toimiku lk. 7). 14.06.2004 esitas kaebuse esitaja kaebuse ehitusloa (toimiku lk. 7) tühistamise nõudes (toimiku lk. 2-13). Kohus võttis 26.05.2004 määrusega (toimiku lk. 16) kaebuse menetlusse ning kaasas protsessi kolmanda isikuna MTÜ X, 02.07.2004 määrusega (toimiku lk. 24) peatas ehitusloa kehtivuse osas, mis puudutab Ristikivi kinnistuga seotud ehitustöid ja võimalikku kasutusluba. 07.09.2004 määrusega (toimiku lk. 73) leidis kohus, et kaebus on esitatud tähtaegselt. 22.09.2004 määrusega võttis asja arutamise üle kohtunik Tiina Pappel, kes jättis kaebuse seoses selle puudustega käiguta (toimiku lk. 83-84). 24.09.2004 täpsustas kaebuse esitaja kaebust, esitades kohtule taotluse Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korralduse nr. 1088 tühistamise nõudes ning alternatiivse taotluse eeltoodud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes (toimiku lk. 90-91). 04.11.2004 kohtuistungil otsustas kohus kaasata protsessi kolmanda isikuna T.N.’i (toimiku lk. 147). 10.01.2005 kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja oma kaebust, taotledes Keila Vallavalitsuse kohustamist ettekirjutuse tegemiseks T.N.’ile ebaseadusliku ehitise lammutamiseks juhul, kui kohus leiab, et MTÜ-le X väljastatud ehitusluba ei hõlma magistraaltrassist kuni T.N.’i kinnistu piirini kulgevat liitumistrassi (toimiku lk. 168-169). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
lg 1 p 5 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelvalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitis on ehitatud ilma ehitusloata.
Selle kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Seega on antud juhul võimalik tühistatava haldusakti tagasitäitmine HKMS § 26 lg 1 p 1 tähenduses. VASTUSTAJA SEISUKOHT
lg 1 p 5 ja
lg 2 kohustavad kohalikku omavalitsust tegema ilma ehitusloata püstitatud ehitise omanikule automaatselt ettekirjutuse sellise ehitise lammutamiseks.
lg 1 p 5 sätestab, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata. Esiteks jätab kaebaja tähelepanuta aga
Teiseks ei kehtesta
Nõuded ettekirjutuse sisule on sätestatud
lg 4.
lg 2 sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Käesolevas asjas ei saa kohus kohustada Keila VallavalitsusT tegema kolmandale isikule ettekirjutust ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud diskretsiooniotsust. Kohus saab kontrollida vaid täitevvõimu asutuse poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte aga asuda teostama kaalutlusõigust asutuse asemel tulenevalt HKMS § 19 lg 6. 4. Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korralduse nr. 1088 alusel MTÜ-le X väljastatud ehitusluba nr. KV2003-72EL ei hõlma ühendustrasside rajamist.
lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
lg 3 järgi peab ehitusprojekt olema selline, et oleks võimalik selle järgi ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ehitusloa taotlemisel esitatud projektis ei olnud ühendustorud ega ühenduskohad magistraaltorustiku joonisel tähistatud. Seega ei ole selle projekti alusel võimalik ühendustorusid rajada erinevalt
Järelikult ei saa ka nimetatud projekti alusel väljastatud ehitusloa alusel ühendustorusid rajada. Projekti seletuskirjas lk. 2 toodud lause („kruntidele viiakse krundi piirini veeühendus PELM toruga diameeter 32 x 2,9 PN10.“) on informatiivne ja kirjeldav lause ühendustorude rajamise projekti koostamiseks. T.N.ile ei ole väljastatud ehitusluba ühendustoru rajamiseks MTÜ X poolt rajatud magistraaltorusikuga. T.N.i kinnistul oli ühendus vana magistraalveetorustikuga. Keila Vallavalitsuse andmetel asendas T.N. olemasoleva ühenduse uue ühendustoruga ja ühendas selle uue magistraaltorustikuga. Nimetatud tegevuseks ei pea Ehitusseaduse kohaselt ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut taotlema. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU MTÜ X SEISUKOHT 4 1. Kaebuse esitaja oli eelnevalt teadlik veetrassi ehitamisest ning nõustus sellega täielikult. Samuti oli kaebuse esitaja teadlik ehitusloast. MTÜ X Tiit Mae isikus leppis enne ehitustegevuse algust kaebuse esitajaga kokku, kes lubas veetrassi rajada.
lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Seega on kaebajal seadusest tulenev tehnovõrgu talumise kohustus. Kuna kaebaja väidab, et tema ei ole veetoruga nõustunud, siis ei jää kolmandal isikul muud üle, kui esitada kaebaja vastu tsiviilhagi, milles palutakse kohustada teda taluma veetorustikku, kuna selle ehitamine mujale on võimatu. Veetorustiku olemasolu on hädavajalik Lohusalu külale. Veetorustiku kaudu saavad tasuta puhast joogivett kümme majapidamist.
lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või –rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Seega tuleb eeldada, et seoses veetrasside vedamisega läbi kaebuse esitaja kinnistu on kaebuse esitaja õigus oma kinnistut vallata ja kasutada kitsendatud seeläbi, et kaebuse esitaja peab tagama veetrasside teenindamiseks vajaliku juurdepääsu oma kinnistule, mis muudab ilmselt küsitavaks kaebuse esitaja kohtuistungil väljendatud soovi, ümbritseda oma kinnistu aiaga (toimiku lk. 177). 3. Keila Vallavalitsuse poolt antud korralduse seadustele vastavuse kontrollimine Vaidlustatud korralduse andmise ajal 02.10.2003 kehtis ehitusseadus (
).
lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Eeltoodud sätte teisest lausest tulenevalt ei pea kohalik omavalitsus ehitusloa andmisel reeglina kontrollima seda, kas maa, kuhu ehitis püstitatakse kuulub ehitusloa taotlejale või on ehitusloa taotlejal õiguslik alus vastavale maale ehitamiseks (näiteks on sõlmitud maa omanikuga kokkulepe ehitise püstitamiseks). Samas tehnovõrkude ning rajatiste ehitamise puhul eeltoodu ei kehti ning nende ehitamisel näeb
lg 5 ette täiendavad nõuded.
lõige 2 on käesoleval juhul üldsäte ning
lõiget 5 tuleb käsitleda kohaldamisele kuuluva erisättena.
lause sätestab: „Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või –rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või –rajatise teenindamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.“ Ka AÕSRakS § 152 lg 2 sätestab: „Alates
lausest tulenevat kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahelist asjaõiguslepingut ega ka notariaalselt kinnitatud kokkulepet; samuti - nagu ka kohtuistungil on selgunud – on suuliselt antud võimalikku lubadust või nõusolekut alati hiljem võimalik eitada, mis võrdub olukorraga, kus kaebuse esitaja nõusolekut veetrassi rajamiseks pole. 6 Kuivõrd Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul väljastanud kolmandale isikule tehnovõrgu rajamiseks ehitusloa
lauset järgimata, on selliselt väljastatud ehitusluba õigusvastane. 4. Kaebuse esitaja tühistamistaotluse lahendamine Kaebuse esitaja on taotlenud ehitusloa tühistamist või alternatiivse taotlusena selle õigusvastaseks tunnistamist. Kohus on seisukohal, et antud taotluse lahendamisel tuleb lähtuda sellest, kas ehitusloa õigusvastasus on kõrvaldatav või mitte. Kui ehitusloa õigusvastasus ei ole kõrvaldatav, on põhjendatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamine, et tagada veeühendust kasutavate isikute usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes ning majapidamiste veega varustamise jätkamine. Samas tekib kaebuse esitajal sellisel juhul õigus nõuda talle õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ehitusloa õigusvastasus kõrvaldatav, mistõttu haldusasjas on põhjendatud ehitusluba tühistada, andmaks kaebuse esitajale ning kolmandale isikule võimaluse sõlmida käesoleval juhul puuduv ning ehitusloa väljastamiseks nõutav asjaõigusleping või notariaalne kokkulepe või vajadusel pöörduda selle sõlmimiseks kohtusse, nagu kolmas isik on lubanud ka teha. Kaebuse esitaja kohtuistungil antud selgituste põhjal on kohus jõudnud veendumusele, et kaebuse esitaja ei vaidlusta põhimõtteliselt Lohusalu küla varustava vee magistraaltrassi vajalikkust. Sellest tulenevalt näeb kohus võimalust küla huve arvestavaks poolte kokkuleppeks ning uue ehitusloa väljastamise võimalust kolmandale isikule seadusest tulenevate tingimuste täitmise korral. Kaebuse esitaja peab sealjuures arvestama sellega, et
lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Nii on ka juba kolmas isik OÜ X käesolevas vaidluses etteruttavalt väitnud, et veetorustiku ehitamine mujale on võimatu. Ehitusloa õigusvastaseks tunnistamise korral jääks õigusvastane haldusakt küll kehtima, kuid välistaks samas võimaliku kaebuse esitaja ning kolmanda isiku kokkuleppe ning vastustaja poolt uue seadusega kooskõlas oleva ehitusloa väljastamise võimaluse, mis omakorda tooks ilmselt kaasa täiendava kohtuvaidluse kaebuse esitaja kahjunõuete näol, mis ei ole ühegi protsessiosalise huvides. Protsessiosaliste huvides oleks vaidlusalusele küsimusele seadusliku ning kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas on võimalik ehitusluba tühistada. 5. Ettekirjutuse tegemine Keila Vallavalitsusele haldusakti tagasitäitmiseks
lg 1 p 5 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata.
lg 4 annab
lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule kolm võimalikku ettekirjutuse sisu varianti, milleks on kas: 1) tähelepanu juhtimine õigusrikkumisele; 2) nõude esitamine ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustamine tegema edasise ehitamise, projekteerimise, 7 ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtul kaebuse lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas ei ole kohtul võimalik HKMS § 26 lg 1 p-le 1 tuginedes teha vastustajale haldusakti tagasitäitmise korras ettekirjutust
lg-s 1 p-s 5 sätestatud ning
Vastustaja on õigesti märkinud ning motiveerinud seda, miks ehitusloa andmine ei ole tagasitäidetav. Kohtupoolse ettekirjutuse tegemine vastustajale võiks olla põhjendatud, kui kohus rahuldaks kaebuse esitaja kohustamisnõude, mida käesoleval juhul ei ole esitatud. Samas kui selline nõue ka oleks esitatud, siis puuduks kohtul alus selle rahuldamiseks, kuna kohustamisnõude rahuldamine eeldaks vastustaja poolset õigusvastast tegevust – kas eelnevat õigusvastast keeldumist
Kummastki ei saa aga käesoleva haldusasja raames juttugi olla, arvestades asjaolu, et kuni käesoleva otsuse tegemiseni oli ehitusluba jõus ja kehtiv. Samuti eeldab kohtupoolse ettekirjutuse tegemine seda, et kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõigus
eeltoodud sätete rakendamisel on redutseeritud nullini ehk puudub täielikult, mida ei saa nimetatud otsuse puhul väita. Vastustaja on oma seletuses õigesti leidnud, et kohus saab kontrollida täitevvõimu asutuse poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte aga asuda teostama kaalutlusõigust asutuse asemel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus haldusakti tagasitäitmise korras vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. 6. T.N.’i ühendustrassi seaduslikkus Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult juhul, kui kohus leiab, et MTÜ-le X 02.10.2003 väljastatud ehitusluba nr. KV2003-72EL ja selle aluseks olev Keila Vallavalitsuse 02.10.2003 korraldus nr. 1088 ei hõlma magistraaltrassist kuni T.N.i kinnistu piirini kulgevat liitumistrassi, kohustada Keila Vallavalitsust tegema kolmandale isikule (T.N.ile) ettekirjutust ebaseadusliku ehitise lammutamiseks, mis läbib kaebuse esitaja kinnistut. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühendustrassil pidi AÕS, samuti
alusel olema ehitusluba. Vastustaja on oma seletuses (toimiku lk. 149-150) kohtule selgitanud, et vaidlustatud korraldusega antud ehitusluba ei hõlma ühendustrasside rajamist ning kolmandale isikule T.N.’ile ei ole väljastatud ehitusluba ühendustoru rajamiseks MTÜ X poolt rajatud magistraalveetorustikuni. Küll aga vastustaja andmetel asendas T.N. olemasoleva ühenduse uue ühendustoruga ja ühendas selle uue magistraaltorustikuga. Vastustaja väitel ei pea nimetatud tegevuseks
kohaselt ehitusluba ega kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut taotlema. Kuivõrd vastustaja on kohtule selgitanud, et vaidlustatud ehitusluba ei hõlma ühendustrasside rajamist ning T.N.’ile ehitusluba ühendustoru rajamiseks väljastatud ei ole, tuleb vastava kohtule esitatud informatsiooni õigsust eeldada. Ka vaidlustatud korralduse p-st 1 nähtuvalt anti kolmandale isikule ehitusluba vaid Lohusalu küla magistraalveetorustiku püstitamiseks, aadressil Keila vald Lohusalu küla (toimiku lk. 47). 8 6.1 Järgnevalt uurib kohus, kas T.N.’i poolt uue ühendustrassi paigaldamist saab käsitleda vana ühendustrassi remondina või mitte. Vastustaja volitatud esindaja, Keila Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist Kalev Laast’i kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei saa torustiku väljavahetamist vana torustiku peale või kõrvale käsitleda uue ehitisena. Tegemist on remonttööga (toimiku lk. 176). Kolmanda isiku MTÜ X kohtule esitatud kirjaliku seletuse (toimiku lk. 135) kohaselt vahetas T.N. katkise veetoru terve vastu ning vana ja amortiseerunud veetorustiku asemel ühendas selle MTÜ X poolt rajatud veetorustikuga. T.N.’i kohtuistungil antud seletuse kohaselt tegi ta suulise järelepärimise Keila Vallavalitsusse, kust talle öeldi, et remonttöödeks ehitusluba vaja ei ole (toimiku lk. 177). Protsessiosaliste kohtuistungitel antud selgituste kohaselt jookseb mööda kaebuse esitaja kinnistut piirnevat teeserva ka vana veetrass, mida kaebuse esitaja tänaseni kasutab (toimiku lk. 146, 176)). Vana veetorustiku olemasolu nähtub ka OÜ Veka Inseneribüroo vastusest kolmanda isiku küsimustele (toimiku lk. 167). Eeltoodud vastusest nähtuvalt otsustati ehitada uus veetorustik ning vana veetorustikku mitte rekonstrueerida, kuna vana veetorustik ei kuulunud OÜ-le X. Ka uue veetorustiku projekti joonistest (toimiku lk. 130-131) ning protsessiosaliste selgitustest (toimiku lk. 176) nähtub, et vana veetorustik jäi uue veetorustiku ehitamisel maa sisse. Eelnevast lähtuvalt ei olnud uue vee magistraaltrassi puhul tegemist vana magistraaltrassi rekonstrueerimise ega remondi, vaid ehitamisega, milleks oli vaja ehitusluba. Kohus on seisukohal, et ka T.N.’i poolt uue ühendustrassi rajamist tuleb käsitleda sarnaselt eeltoodud käsitlusega uue ühendustrassi ehitamise, mitte vana ühendustrassi remondina. T.N.’i selgitustest (toimiku lk. 177) nähtuvalt kaevas ta uue ühendustrassi maasse ning ühendas uue vee magistraaltrassiga, kasutades selleks uut ühenduskohta. Vana ühendustrass jäi T.N.’i sõnade kohaselt maa sisse (toimiku lk. 176). Seega ei sõltu kolmanda isiku T.N.’i veevarustus enam vanast ühendus- ega magistraaltrassist. AÕSRakS § 152 lõike 1 kohaselt oli kaebuse esitaja kohustatud taluma tema kinnisasjale enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud veetorustikku, sõltumata sellest, kas tema kinnisasi oli vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Samuti pidi ta võimaldama eeltoodud sätte alusel veetorustiku remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Sama sätte kohaselt võib aga omanik nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel. Seega, kuivõrd T.N. ei kasuta enam vana ühendustrassi eesmärgipäraselt, on kaebuse esitajal õigus nõuda tehnorajatise kõrvaldamist. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et kui kaebuse esitaja on AÕSRakS § 152 lõike 1 alusel õigustatud nõudma vana ühendustrassi kõrvaldamist seoses selle eesmärgipärase kasutuse äralangemisega, ei saa käesoleval juhul rääkida ka vana ühendustrassi remondist, vaid uue ühendustrassi rajamisest. 6.2 Järgnevalt uurib kohus, kas T.N.’il oli vaja ehitusluba ühendustrassi rajamiseks.
lg 2 kohaselt ei ole ehitusprojekt nõutav väikeehitise ehitamiseks, välja arvatud juhul, kui
§-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele (
lg 1 kohaselt on kirjalik nõusolek vajalik ehitise tehnosüsteemide muutmiseks, samuti väikeehitise ehitamiseks, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2) eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba (
lg 3 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest 9 lähtuvalt nõuda ehitusprojekti).
lg 1 p 2 on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse tähenduses. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 1 kohaselt määrab ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti (§ 3 lg 2). Eeltoodud sätete põhjal tuleb järeldada, et ehitusseadus ühendustrassi rajamiseks ehitusloa olemasolu ei nõua, kuid ehitusprojekti võib
lg-st 3 tulenevatel tingimustel diskretsiooniõiguse alusel nõuda kohalik omavalitsus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kohalik omavalitsus ehituslubade vajalikkust ühendustrasside rajamiseks ette ei näinud. Seda tõendavad järgmised olulised asjaolud:
lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2, 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Keila Vallavolikogu 20.12.2002 määrusega nr. 10 kehtestatud „Keila valla ehitusmääruse“ (edaspidi Ehitusmäärus) (toimiku lk. 123-128) punkti 30.1 kohaselt väikeehitise ehitamisel, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering ega ehitusprojekt kohustuslikud ja mille ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m2, on nõutav vallavalitsuse kirjalik ehitise asukoha ning 10 põhilahenduste kooskõlastus. Ehitusmääruse punkti 30.2 kohaselt väikeehitise ehitamisel, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering ega ehitusprojekt kohustuslikud ja mille ehitusalune pindala on 20-60 m2, on nõutav vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Kirjaliku nõusoleku vormistamiseks võib vallavalitsus (asutusena) nõuda ehitusprojekti. Seega tuleb järeldada, et kui ehitusseadus näeb ette vaid kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku vajaduse üle 20 m2 suuruse pindalaga ehitiste puhul ning kooskõlastuse nõuet üldse ette ei näe, siis Ehitusmääruse kohaselt on ka alla 20 m2 suuruse väikeehitise ehitamiseks vajalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole kooskõlastuse saamiseks. Ehitusmääruse punkti 30.4 kohaselt antakse väikeehitise ehitamise korral nõusolek, kooskõlastus, ehitusluba ja kasutusluba üksnes maaomanikule. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et T.N.’il vastav kooskõlastus puudub, kuna T.N. ei ole vastava kooskõlastuse saamiseks vallavalitsuse poole pöördunud. Samuti ei ole T.N. ühendustrassi poolt läbitava maa omanik. Siiski ei saa Ehitusmääruse punkti 30.4 tõlgendada selliselt, nagu ei oleks T.N.’il seega üldse õigus ühendustrassi rajamiseks. Kohus on seisukohal, et Ehitusmääruse punkt 30.4 tuleb lugeda täidetuks AÕSRakS § 152 lõike 2 täitmise korral. AÕSRakS § 152 lõike 2 kohaselt on alates
lõike 2 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kuivõrd T.N.’il puudus ühendustrassi rajamiseks Ehitusmääruse järgi vajalik Keila Vallavalitsuse kooskõlastus, tuleb lugeda ehitis ehitatuks ilma õigusliku aluseta. Samas ei pea kohus võimalikuks kohustada vastustajat tegema T.N.’ile ettekirjutust ebaseadusliku ehitise lammutamiseks, kuna tegemist on vastustaja diskretsiooniotsusega. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastustaja keeldumine või tegevusetus ettekirjutuse tegemisel olukorras, kus vastustaja on T.N.’i õigusliku aluseta ehitatud ehitisest teadlik. Käesolevas haldusasjas Keila Vallavalitsuse volitatud esindaja Kalev Laast’i selgitustest lähtuvalt ei ole Keila Vallavalitsus seni sisuliselt asja uurinud ega käinud kohapeal asjaga tutvumas, vaid on olnud kolmanda isiku T.N.’i selgituste põhjal seisukohal, et tegemist oli vana ühendustoru remondiga. Seetõttu võib väita, et kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole vastustaja keeldunud ettekirjutuse tegemisest. Kohus kordab kohtuotsuse p-s 5 toodut, mille kohaselt kohus saab kontrollida täitevvõimu asutuse poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte aga asuda teostama kaalutlusõigust asutuse asemel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebuse esitaja kohustamistaotlus rahuldamata. 8. Kohtukulude väljamõistmine HKMS § 93 lõike 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas esitanud kohtule sisuliselt kaks taotlust: tühistamistaotluse ja kohustamistaotluse, millest esimese kohus rahuldas. Taotlus ettekirjutuse tegemiseks haldusakti tagasitäitmise kohta käesoleval juhul arvesse ei lähe, kuna seda ei saa käsitleda iseseisva taotlusena HKMS § 6 lõike 2 mõistes. Seega tulevad kohtukulud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista pooles ulatuses. Kaebuse esitaja volitatud esindaja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja ning Hansapanga väljavõttega on tõendatud kaebuse esitaja poolt õigusabikulude, summas 3540.krooni tasumine Advokaadibüroo Tõnis Tamme arveldusarvele. Eeltoodust lähtuvalt tulevad vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukulud, summas 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni. /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Tiina Pappel Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.