← Eesti

3-05-928/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-928 Haldusasi E. M. kaebus Pühalepa Vallavolikogu 20.09.2005 otsuse nr 232 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.12.2005 määrus nr 3-1326/05 Menetluse alus ringkonnakohtus E. M. erikaebus Resolutsioon Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2005 määrus nr 3-1326/
  2. Teha uus määrus, millega rahuldada E. M. esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Pühalepa Vallavolikogu 20.09.2005 otsuse nr 232 täitmine. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Pühalepa Vallavolikogu 20.09.2005 otsusega nr 232 tunnistati peremehetuteks ehitisteks Pühalepa vallas Heltermaa külas sadama vahetus läheduses asuvad ehitised – kolm kuuri (p 1) ja tehti Pühalepa Vallavalitsusele ülesandeks korraldada nende ehitiste registreerimine riiklikus ehitisregistris (p 2).
  4. E. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsus õigusvastane seetõttu, et nendest kolmest kuurist kaks kuuri (paadikuur koos kööktoaga ja kuurihoone) on kaebaja poolt 1978 ehitatud ning kaebaja on nimetatud ehitisi katkematult kasutanud kuni käesoleva ajani. Kaebaja esitas halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Pühalepa Vallavolikogu 20.09.2005 otsuse nr 232 täitmine, kuna otsuse täitmisega võivad kaasneda kaebajale olulist kahju põhjustavad pöördumatud tagajärjed ning haldusakti tagasitäitmine võib osutuda võimatuks. 1

(3)3-05-928
  1. Tallinna Halduskohtu 30.12.2005 määrusega haldusasjas nr 3-1326/05 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et taotleja ei ole selgitanud, kuidas saavad vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmisega kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud ning kohtuotsuse täitmine muutuks raskendatuks või võimatuks. Kohus tsiteeris määruse põhjendavas osas ka halduskohtumenetluse seadustiku esialgse õiguskaitse kohaldamist reguleerivaid sätteid ning esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtupraktikas kujunenud üldpõhimõtteid, märkides muuhulgas, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise küsimuse peab kohus lahendama võimalikult kiiresti ja paratamatult piiratud hulgal informatsiooni omades, vältimaks ohtu, et kaebuse esitaja õigused võivad saada pöördumatult rikutud juba enne kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi jõustumist. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. E. M. esitas hald uskohtu määruse peale erikaebuse, milles palus määrus tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Erikaebuse esitaja märgib, et tulenevalt sellest, et halduskohus võib kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta teha määruse ka omal algatusel, oleks kohus pidanud vaidlustatud otsuse sisust tulenevalt oskama hinnata selle otsuse täitmisega kaebaja jaoks kaasnevaid tagajärgi - omandiõiguse muutumine, mis annab uuele omanikule õiguse teostada kõnealuste ehitistega erinevaid toiminguid, sealhulgas neid lammutada, võõrandada. Kaebaja kasutab neid ehitisi sagedase elukohana ning nendes paikneb temale kuuluv vara – mööbel, tööriistad jm igapäevaseks eluks vajalikud asjad. Ehitiste võõrandamine või lammutamine põhjustaks kaebajale märkimisväärse kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Asjaõigusseaduse (AõS) § 96 lg 1 sätestab: „Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks.” Sama paragrahvi lg 3 sätestab: „Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.” Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AõSRS) § 13 lg 2 teine lause sätestab: „Ehitise kui vallasasja hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.” Riigikohus on 27.09.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-01 Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korra” alusel ehitise peremehetuk s tunnistamise kohta tehtava kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse õiguslikku tähendust tõlgendanud järgmiselt. Tulenevalt AõS § 96 lg-st 3 saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldustest tulenevalt, mitte aga omavalitsusüksuse otsuse tõttu ning kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu ta peremehetuks ka volikogu otsusest tulenevalt. Seega, kui isik jätab vaidlustamata volikogu otsuse, millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit tsiviilõiguslike kaitsevahenditega. Samas on ehitise peremehetuks tunnistamise näol tegemist haldusaktiga, millega pädev organ lahendab küsimuse, kas ehitist asutakse hõivama või mitte. Efektiivse õiguskaitse nõudega poleks kooskõlas lahendus, kus puudutatud isik peab ootama ära vara tegeliku hõivamise, kuigi õiguslik otsustus hõivamise kohta on juba tehtud.
  4. Asja hõivamine on üks asja üle omandi tekkimise viise ning asjaõiguslik toiming, mis muudab tsiviilõiguslikke suhteid. Kui ehitise peremehetuks tunnistamise kohta tehtava kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel viiakse ehitise hõivamine lõpule ning muudetakse 2
(3)3-05-928 tsiviilõigussuhteid, ei piisa end ehitise peremeheks pidava isiku kaebuse alusel kohaliku omavalitsuse vastava otsuse tühistamisest isiku omandiõiguse kaitseks. Seetõttu esineb vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud alus – kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse oht.
  1. Kuna ehitise hõivamine seisneb ehitise kohaliku omavalitsuse poolt oma valdusse võtmises, on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kiireloomuline vajadus, samas ei ole põhjust eeldada, et eksisteeriks kaalukas avalik või kolmanda isiku huvi, mis esialgse õiguskaitse kohaldamisega ja ehitise hõivamise pidurdumisega saaks pöördumatult kahjustatud. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks otsustada esialgse õiguskaitse taotlus ilma teiste protsessiosaliste seisukohta erikaebuse suhtes ootamata.
  2. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 122 lg-s 3 sätestatud kohtu võimalus esialgse õiguskaitse määrust protsessiosalise taotlusel või oma algatusel muuta on sätestatud eelkõige silmas pidades olukorda, kus kiireloomulisena näiv esialgse õiguskaitse taotlus on puuduliku informatsiooni tingimustes rahuldatud ning hiljem kogutud täiendava teabe taustal selgub, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega viivitamine võib kaebuse esitaja õigusi pöördumatult kahjustada, kuid samalaadne põhjus, mis tingiks esialgse õiguskaitse taotluse puuduliku teabe tingimustes kiireloomulist rahuldamata jätmist, üldreeglina puudub. Kui kohtu hinnangul ei viita taotlus ning muu teadaolev info esialgse õiguskaitse kiire kohaldamise vajalikkusele, on kohtul võimalik enne taotluse suhtes otsustuse tegemist kuulata ära ka teiste protsessiosaliste seisukohad või lasta taotlejal puudulikku taotlust täpsustada.
  3. Halduskohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Halduskohus, asudes seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei anna kohus hinnangut kaebuse põhjendustele ja eduväljavaadetele, leiab samas mõned laused hiljem, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse hindamisel on oluline kaaluda esitatud kaebuse eduväljavaateid.
  4. Kaebuse esitaja on vaidlustanud vallavolikogu otsuse õigsuse kahe ehitise osas otsuses käsitletud kolmest ehitisest, kuid vaidlustatud otsuse täitmise osalise peatamise määrust ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal sõnastada selliselt, et esialgse õiguskaitse määrusest selguks üheselt, millise kahe kuuri osas määruses märgitud kolmest on otsuse täitmine peatatud. Seetõttu peatab ringkonnakohus Pühalepa Vallavolikogu 20.09.2005 otsuse nr 232 täitmise tervikuna. Kohtumenetluse käigus täpsema teabe laekumise korral on HKMS § 122 lg 3 alusel võimalik esialgse õiguskaitse määrust muuta. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.