← Eesti

3-05-933/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-933 Haldusasi E. S. kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimis- osakonna 09.11.2004 ehitusloa EL-812 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 08.12.2005 määrus haldusasjas nr 3191/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. S. erikaebus RESOLUTSIOON Rahuldada E. S. erikaebus ja tühistada Pärnu Haldus kohtu
  2. detsembri 2005 määrus haldusasjas nr 3-191/
  3. Saata asi edasiseks menetlemiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 05.11.2004 käskkirja nr 4-22.2-2/342 alusel väljastati 09.11.2004 M. M- ile ehitusluba nr EL-812 Pärnus Riia mnt ** asuva ehitise laiendamiseks. 13.06.2005 esitas E. S. Pärnu Linnavalitsusele avalduse, milles palus tühistada Riia mnt ** elamu juurdeehituseks ja laiendamiseks väljaantud ehitusloa. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond vastas 20.07.2005 kaebajale, et elamu juurdeehituse projekt vastab 26.08.2004 projekteerimistingitustele nr 54 ning ehitusprojekti maht majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse tingimustele. Projektile on lisatud naaberkinnistute omanike (sh kaebaja) nõusolekud. Kaebaja ei ole esitanud märkusi/eritingimusi. Lähtudes ehitusseaduse (EhS) § 28 lg 1 punktidest 1-7 ei ole ehitusloa tühistamiseks alust. 3-05-933 Ehitusloa tühistamiseks võib pöörduda seadustikus (HKMS) sätestatud korras. Pärnu Halduskohtusse halduskohtumenetluse
  5. E. S. taotles 09.08.2005 esitatud kaebuses 09.01.2004 ehitusloa nr EL-812 tühistamist. 1) Kaebuse väitel ei ole kaebajaga projekteerimistingimusi kooskõlastatud. Kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, tuleb ehitusluba EhS § 28 p 3 alusel tunnistada kehtetuks. 2) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond ei vastanud kaebaja 13.06.2005 avaldusele Pärnu linna ehitusmääruses ettenähtud 30 päeva jooksul. 20.07.2005 saadud vastusest ilmnes, et tuleb pöörduda halduskohtu poole, sest linnavalitsus ei suuda kindlaks teha, kas kooskõlastusel on kaebaja või kellegi teise allkiri. 3) Planeeritava juurdeehituse kõrgus on ca 7 m. See asub kaebaja majast (aknast) 3 m kaugusel ja kinnistu piirist 1,5 m kaugusel. Selline ehitis piirab oluliselt valgust, eriti väheseks jääb loomuliku valguse osakaal esimese korruse tubades. Ehitis jääb segama ka õues liiklemist.
  6. Pärnu Halduskohtu 11.08.2005 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebaja pidi täpsustama, millal ja millistel asjaoludel ta sai vaidlustatud ehitusloast teada ning kui HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg on möödunud, esitama kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja märkima tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohaselt sai E. S. ehitusloast teada 13.06.2005, kui Riia mnt ** algasid ehitustööd ja kuna juurdeehitus asus kinnistu piirile lähemal kui 5 m, tegi ta Pärnu Linnavalitsusele avalduse ehitusloa tühistamiseks. Teise korruse ehitamine algas novembris
  7. Kuna see juurdeehitus asub kinnistu piirist kaugemal kui 5 m, siis selliseks ehitustegevuseks ei olnud kaebaja nõusolekut vaja ja seetõttu ei tundnud ta huvi ehitusloa vastu ega hakanud seda vaidlustama. Alles 22.07.2005 sai kaebaja teada, et Riia mnt ** ja Riia mnt ** omavad ühist ehitusluba. Vaidlustatud ehitusloast sai kaebaja teada 22.07.2005, varem teda ehitusloast ei ole teavitatud. Linnavalitsus põhjendas mitteteavitamist kõigi andmete olemasoluga internetis. Pärnu Linnavalitsus palus jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetada menetlus. Kuna M. M. hakkas novembris 2004 ehitusluba realiseerima, oleks kaebaja pidanud juba siis pöörduma vastavate isikute poole selgitamaks, kas ehitusluba võib rikkuda tema õigusi. Projekteerimistingimused on kooskõlastatud naaberkinnistute omanikega, sh kaebajaga. Kuna kaebaja poolt olid projekteerimistingimused allkirjastatud ja ehitusprojekt vastas tingimustele, ei peetud vajalikuks ehitusluba kaebajale teatavaks teha. Kolmas isik M. M. palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, leides, et kaebajale oli teada kogu ehituse käik ja ulatus ning ta oleks pidanud pärast ehitustööde alustamist novembris 2004 esitama oma vastuväited ehitusloale. 14.11.2005 esitas E. S. täiendava seisukoha kaebuse esitamise tähtaegsuse osas ja palus lugeda kaebuse tähtaegselt esitatuks, kuna Pärnu Linnavalitsus ei teavitanud teda ehitusloast. Kaebaja väitis jätkuvalt, et pole projekteerimistingimustele allkirja andnud ja taotleb käekirja ekspertiisi. Pealegi võis asendiplaanilt näha ehitusalust pinda, mitte korruselisust. Kaebaja õigusi rikub juurdeehituse II korrus. Novembris 2004 oli ehitustegevus seiskunud ja seetõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks selgitada, kas ehitustegevus rikub tema subjektiivseid õigusi.
  8. Pärnu Halduskohtu 08.12.2005 määrusega lõpetati asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. 1) Asjas ei ole vaidlust selle üle, et juurdeehituse ehitamine algas novembris
  9. Kaebuse kohaselt oli kaebaja teadlik sellest, et ehitamiseks on vajalik ehitusloa. Seega pidi kaebaja saama ehitusloa olemasolust teada hiljemalt ehitustegevuse alustamisest novembris
  10. 2

(5)3-05-933 2) Kaebaja pidi ehitustööde alustamisest ise mõistliku aja jooksul astuma koheseid samme selleks, et välja selgitada kas juurdeehituse ehitamiseks väljaantud ehitusluba võib tema kui naaberkinnistu omaniku õigusi rikkuda või piirata. Asjaolu, et kaebaja ei pidanud novembris 2004 vajalikuks selgitada välja planeeritava juurdeehituse suurust ja mahtu, ei muuda ehitusloast teadasaamist ja tühistamiskaebuse esitamiseks antud tähtaja kulgemise algust. 3) Kohtupraktika kohaselt ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise korda, s h tähtaega. Kaebaja hakkas ehitise laiendamiseks väljaantud ehitusloa vastu huvi tundma 13.06.2005, seega 7 kuud pärast ehitustööde alustamist. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. E. S. erikaebuses paluti tühistada määrus ja saata asi menetlemiseks samale kohtule. 1) HKMS § 9 lg 1 seostab tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaja haldusakti teatavakstegemisega. Riia mnt ** kinnistu omanikele tehti ehitusluba teatavaks, kuid Riia mnt ** kinnistu omanikele (sh kaebajale) ehitusluba
  2. aastal teatavaks ei tehtud. Kohus leidis, et kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks tuleb kindlaks määrata päev, mil isik sai teada või pidi teada saama tema õigusi rikkuvast haldusaktist, osundamata sättele, millest see tuleneb. 2) Novembris 2004 algas juurdeehitus Riia mnt ** elamu tänavapoolest küljest II korrusel, millel kaebaja kinnistule mingit mõju ei ole. Seetõttu ei pidanud kaebaja siis ehitusloa vastu huvi tundma. Kaebaja ei saanud eeldada, et elamu ehitatakse ümber veel ühest kohast ja kahe korruse ulatuses, seda enam, et I korrusel asuvad eluruumid ei kuulu ehitusloa taotlejale M. Mile. Asendiplaanil ei ole näha kogu juurdeehituse mahtu, vaid ainult ehitusalune pind, mitte korruselisus. Kaebaja õigusi rikub just juurdeehituse II korrus, mis hakkab varjama valgust I korruse tubades. Neid juurdeehitusetöid alustati juunis 2005 ja siis pöördus kaebaja ehitusloa tühistamiseks linnavalitsuse poole, kes teatas 20.07.2005, et ehitusluba on väljastatud 09.11.2004 ja selle tühistamiseks pole alust. Seega on kaebus esitatud kohtule tähtaegselt.
  3. Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta erikaebus rahuldamata. Asendiplaanilt on näha kavandatava juurdeehitise suurus. Samuti ei saanud tekkida kahtlust, et juurdeehitus käib kogu Riia mnt ** hoone kohta, mitte hoone osa kohta. Projekteerimistingimused, mis on ka kaebaja poolt kooskõlastatud, annavad selge ülevaate kavandatavast ehitusest: korrus te arvuks on märgitud 2 ja lisas oleval asendiplaanil on näha ehitusalane pind. Seega pidi kaebaja projekteerimistingimuste kooskõlastamisel aru saama, milline ehitustegevus on naaberkinnistul kavandatud. Kaebaja pidanuks juba novembris 2004 pöörduma vastavate isikute poole, et selgitada, kas ehitustegevus võib rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Riigikohus on leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusele professionaalset abi. Kaebaja ei teinud seda.
  4. Kolmanda isiku kirjalikus vastuses paluti samuti jätta erikaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohus lähtus kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimisel HKMS § 9 lõikest 1, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. 3
(5)3-05-933 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lõikest 1 tuleneb põhimõte, et haldusakt tuleb teatavaks teha menetlusosalistele. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Tulenevalt osundatud sättest ning inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ja hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Seega sõltub tühistamiskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamine HKMS § 9 lg 1 alusel sellest, kas kaebaja tuli kaasata haldusakti andmise menetlusse ja teha talle vaidlustatud ehitusluba teatavaks või mitte.
  1. Nii kaebaja kui ka vastustaja on ühel meelel selles, et kaebaja näol on tegemist isikuga, keda oleks tulnud kaasata haldusakti andmise menetlusse ja teha talle vaidlustatud ehitusluba teatavaks. Kaebaja ja vastustaja on erinevatel seisukohtadel kaebaja haldusakti andmise menetlusse kaasamise küsimuses. Vastustaja väitel pidi kaebajal projekteerimistingimuste allkirjastamisel olema selge ülevaade kavandatavast ehitusest ja seetõttu ei peetud vajalikuks kaebajale ehitusluba teatavaks teha. Kaebaja kinnitab aga jätkuvalt, et talle pole projekteerimistingimusi tutvustatud ja ta ei ole neile alla kirjutanud.
  2. Et kaebaja oleks tulnud kaasata vaidlustatud ehitusloa andmise menetlusse ja talle kui menetlusosalisele oleks vaidlustatud haldusakt tulnud teatavaks teha, hakkaks tähtaeg kaebuse esitamiseks HKMS § 9 lg 1 alusel kulgema hetkest, mil vaidlustatud haldusakt kaebus e esitajatele teatavaks tehti. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2000 määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 p-s 9 pidanud õigeks ringkonnakohtu poolt HKMS § 9 lõikele 1 antud tõlgendust, et 30 päevane tähtaeg hakkab kulgema ka siis, kui isikul, kellele haldusorgan ei olnud kohustatud haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. Selline isik peab tema õigusi riivavast haldusaktist teada saades astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui sellised isikud saaksid nõuda akti tühistamist piiramata tähtaja jooksul, kahjustaks see õiguskindluse põhimõtet.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et naaberkinnistul novembris 2004 alanud ehitustegevus andis kaebajale piisavat informatsiooni sellest, et välja on antud ehitusluba naaberkinnistul asuva ehitise laiendamiseks ja kaebaja oleks pidanud ise mõistliku aja jooksul astuma koheseid samme selleks, et välja selgitada, kas juurdeehituse ehitamiseks väljaantud ehitusluba võib tema kui naaberkinnistu omaniku õigusi rikkuda või piirata. Pöördumine teabe saamiseks haldusakti eeldatavalt väljastanud asutuse või haldusakti sisaldava andmekogu poole oleksid olnud kohased sammud selleks, et haldusakt kaebajale teatavaks tehtaks. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et novembris 2004 alanud Riia mnt ** elamu juurdeehitus piirdub vaid tänavapoolse külje juurdeehitusega.
  4. Pöördudes alles juunis 2005 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poole, on kaebaja põhjendamatult kaua viivitanud. Ehitusloa tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebaja poolse põhjendamatu viivituse tõttu ei ole alust tähtaja ennistamiseks.
  5. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kaebaja on pöördunud halduskohtu poole 30 päeva jooksul arvates vastuse saamisest Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnalt, kus jäeti tema ehitusloa tühistamise avaldus rahuldamata. Kuna Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna vastuses anti hinnang kaebaja esitatud väidetele ja põhjendati täiendavalt, miks ehitusloa tühistamiseks puudub alus, tuleb asuda seisukohale, et haldusorgan on kaebaja avalduse alusel uuendanud haldusmenetluse (KOKS § 33 kohaselt pidigi uuendama), vaadanud kaebaja avalduse sisuliselt läbi ja jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Järelikult on Pärnu 4
(5)3-05-933 Linnavalitsuse planeerimisosakonna vastus kaebaja pöördumisele käsitletav oma varasema otsuse muutmisest keeldumise otsusena. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et halduskohus peab uurimisprintsiibist tulenevalt asja läbivaatamisel selgitama välja kaebaja tegeliku tahte, ei ole välistatud, et kaebaja tahteks võib olla käesolevas asjas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20.07.2005 otsuse peale kaebuse esitamine. Isegi kui kaebajal halduskohtusse pöördudes selline tahe puudus, pidi halduskohus kaebajale selgitama, et selle haldusakti vaidlustamine võib olla kõige efektiivsem viis kaebuse eesmärgi saavutamiseks.
  1. Juhul, kui halduskohus tuvastab, et kaebaja tegelikuks tahteks on tühistamiskaebuse esitamine Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20.07.2005 otsuse peale ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna kohustamine ehitusloa väljastamise otsust muutma, on tühistamis- ja kohustamiskaebus esitatud halduskohtule tähtaegselt. Sel juhul saab halduskohus asja sisulisel läbivaatamisel kontrollida, kas haldusorgani otsus, millega keelduti kaebaja taotluse rahuldamisest, on õiguspärane või mitte. Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et haldusorgan on vormistanud vastuse kirjana, mitte haldusaktidena. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et kaebaja taotluse rahuldamisest keelduti ebaõigesti, siis tuleb haldusorganit kohustada esialgset otsust (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 05.11.2004 käskkirja nr 4-22.2-2/342 alusel 09.11.2004 M. M-ile ehitusloa nr EL-812 väljastamist) HMS §-de 64-67 alusel uuesti läbi vaatama ja kaaluma selle muutmist.
  2. Neil põhjendustel tuleb erikaebus rahuldada, tühistada kaevatav halduskohtu määrus ja saata asi samale halduskohtule menetlemise jätkamiseks. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.