) § 23 alusel väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotluse kohaselt peeti 20.12.2005 kell 10.45 Tallinnas, Pärnu mnt * kinni ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiv Vene Föderatsiooni kodanik V. S.. V. S. teenis alates 1976 endise NSVL relvajõududes kaadrisõjaväelasena kuni erru minekuni 04.10.1994 ning tal oli Eestis viibimiseks tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 11.07.1996 11.07.
V. S. seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks puudub.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kui väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (
Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole võimalik V. S. väljasaatmist täide viia, mistõttu tuleb ta paigutada väljasaatmiskeskusesse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES V. S. apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil esitatud apellatsioonkaebuse täiendustes palutakse tühistada halduskohtu otsus, jätta rahuldamata KMA 20.12.2005 taotlus ning vabastada apellant väljasaatmiskeskusest. V. S. leiab, et tema suhtes on kohaldatav Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti territooriumil (Kokkulepe) ning tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Apellant elab Eestis peaaegu 30 aastat ja tal on Eestiga tihedad perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Eestis asub kogu apellandi vara. Apellandi Eestis elavatel abikaasal ja lastel on alaline elamisluba. Apellandi puhul tuleb arvesse võtta tema Eestis viibimise kestust, tema kaitsmist väärivaid sidemeid Eestiga ning tema Eestist väljasaatmise tagajärgi perekonnaliikmetele. KMA ega kohus pole arvestanud Eesti Vabariigi territooriumil kehtivate rahvusvahelise õiguse normidega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Eestis elab ka teisi apellandiga samas staatuses olevaid sõjaväepensionäre, kelle suhtes ei ole KMA riigist väljasaatmisele suunatud meetmeid tarvitusele võtnud. Seega on apellanti koheldud ebavõrdselt. KMA taotluse rahuldamiseks ei ole alust ka seetõttu, et käesoleval ajal on pooleli apellandile elamisloa andmisest keeldumise vaidlus ja jõustunud kohtuotsust selles asjas veel ei ole. Apellandile KMA poolt tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on kohtumäärusega peatatud. KMA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Esimese astme kohus on osundanud õigesti
lg 1 näeb ette, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Ettekirjutuse kohaselt oli apellant kohustatud Eestist lahkuma mitte hiljem kui 10.09.2003. Kuna apellant nimetatud ajaks Eestist ei lahkunud, asus KMA ettekirjutust täitma ning apellanti riigist välja saatma.
lg 1 näeb ette, et väljasaatmise aluse olemasolul peab piirivalveametnik, kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise; § 18 lg 1 sätestab, et väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates ning § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega väljasaatmiskeskusesse paigutamine peab tagama, et vajalike dokumentide olemasolul oleks võimalik isiku viivitamatult riigist väljasaatmine. Riik peab omama kontrolli riigis ebaseaduslikult viibivate ja väljasaatmisele kuuluvate isikute üle ning
lõikes 1 sätestatud väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kohane ja proportsionaalne vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Ekslik on apellandi seisukoht, et tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse täitmine on peatatud. Vastavalt HKMS § 121 lõikele 5 kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld, sh haldusakti täitmise peatamine, kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtumenetlus, kus lahkumisettekirjutuse täitmine peatati, on jõustunud kohtulahendiga lõppenud. Kuna apellandil ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, elamisluba ega ka muud Eestis viibimise seaduslikku alust, siis on halduskohus õigesti, arvestades
eelpoolviidatud sätteid, andnud loa V. S. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Asjaolu, et apellant on käesolevaks ajaks esitanud KMA- le uue taotluse elamisloa saamiseks, ei too samuti kaasa alust tunnistada tema paigutamine ajutiselt väljasaatmiskeskusesse seadusega vastuolus olevaks. Vastavalt VS § 51 lõikele 2 annab uue elamisloa taotluse esitamine õiguse viibida Eestis vaid siis, kui see taotlus on esitatud eelmise elamisloa kehtivuse ajal. Apellant esitas uue elamisloa taotluse pärast seda, kui talle oli juba tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutud ja tehtud ka ettekirjutus riigist lahkumiseks. Asjaolu, et Eestis on väidetavalt veel teisigi apellandiga sarnase staatusega välisriigi relvajõudude endisi kaadrisõjaväelasi, kelle suhtes ei ole võetud tarvitusele sunnivahendeid riigist väljasaatmiseks, ei kujuta endast võrdsusõiguse rikkumist. Isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda, et riik jätaks tema õigusvastase käitumise lõpetamise abinõud tarvitusele võtmata. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.