3 lg 8 alusel liiklusalaste rikkumiste eest
§-de 74 19 ja 7422 lg 2 järgi I. K. mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks.
22 lg 2 rikkumise eest kolmel korral ja
Muude toimepandud rikkumiste eest ei ole võimalik juhtimisõigust peatada. 3-04-299 Põhjusel, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud
lg 2 rikkumise eest alates teisest korrast, oli kaebuse esitajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal ainult kolm sellist rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamiseks (üks
nõuete rikkumine ja kaks § 7422 lg 2 nõuete rikkumist).
lg 8 kohaldamine nõuab neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seetõttu on ARK Tallinna büroo 27.09.2004 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. b) Kuna kaebus kuulub rahuldamisele tulenevalt haldusakti vastuolust
lõikega 8, siis ei ole vajalik anda õiguslikku hinnangut teistele kaebuse motiividele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. ARK apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi põhjendused on järgmised:
Kuigi
lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse.
Sarnasele seisukohale asus ka õiguskantsler oma 18.07.2005 kirjas nr 16-4/05003/
lg 8 ebaõige kohaldamise tõttu põhjendanud, esitades ka sätte tõlgenduse, mis vastab seadusele. Tõlgenduse valikut on kohus põhjendanud. Kohus on õigesti tõlgendanud
Õigusvastase haldusakti tühistab halduskohus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus on seega seaduslik. 8. Apellandi väitel toovad juhtimisõiguse peatamise 24 kuuks kaasa järgmised rikkumised: a) 02.05.2003
rikkumine (otsus jõustus 19.06.2003); b) 16.03.2004
lg 2 rikkumine (otsus jõustus 09.04.2004); c) 02.06.2004
lg 2 rikkumine (otsus jõustus 18.06.2004); d) 26.08.2004
lg 8 sätestas vaidlustatud haldusakti andmise ajal: „Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.” Kaebuse esitaja on pannud toime selliseid väärtegusid, millal oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral. Seega puudus alus juhtimisõiguse peatamiseks vaidlustatud otsuses ettenähtud viisil 24 kuuks.
lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldarv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et
3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm. Ebaõige on apellandi seisukoht, et arvesse saab võtta 16.03.2004 toimepandud
lg 2 rikkumise, mille kohta tehtud otsus jõustus 09.04.2004.
lg 2 kohaselt tuleb juhtimisõigus peatada
10. Esmakordset
22 lg 2 rikkumist, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. 11. Ringkonnakohus märgib, et samasugune tõlgendus on
lõikele 8 antud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/118/05, 25.04.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/562/05, 27.04.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/608/2005, 09.12.2005 otsuses nr 2-3/719/05 ja Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsuses haldusasjas nr 2-3105/2004. Õiguskantsleri kirjas apellandile väljendatus seisukoht, et Riigikohtu üldkogu pidas 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04
lõike 2 neljal korral rikkumise eest juhtimisõiguse peatamisel
Riigikohtu praktikas ei ole võetud seisukohta, mille kohaselt oleks ringkonnakohtute seisukohad ekslikud. Riigikohtu üldkogu viidatud lahendis ei ole Riigikohus selgitanud, et
lg 8 kohaldamine on võimalik ka juhul, kui üks neljast toimepandud rikkumisest on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.