← Eesti

3-04-142/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2006, Tallinn Haldusa

) §-s 26 sätestatud maksusaladust, * ettevõtlusvabadust, õigust heale haldusele ja head nime (PS §-d 14, 17 ja 31). I. M. ja R.-L. P. väidetel rikkus vaidlustatud toiming nende head nime, ettevõtlusvabadust ja eiras süütuse presumptsiooni põhimõtet, luues avalikkuse jaoks neist kujutluse ja arvamuse kui kurjategijatest. 3. Tallinna Halduskohtu 11.11.2004 otsusega rahuldati kaebused ja MTA toiming, mis seisnes 31.05.2004 uudisteagentuuri BNS vahendusel avaldatud pressiteates * ning * seaduslike esindajate M. ja P. kohta teabe avalikustamises, tunnistati õigusvastaseks. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)Pressiteates on maksuhaldur avaldanud * enammakstud käibemaksu summa suuruse. Kuna puuduvad jõustunud kohtuotsused, mis kinnitaksid * nõude seaduslikkust või ebaseaduslikkust, siis on pressiteates avaldatud maksusumma näol tegemist maksusaladusega, mille avaldamiseks puudus * nõusolek.
  2. b)Avalikkus või ajakirjanikud ei ole tundnud huvi * -ga seotud maksuasja vastu, pressiteate avaldamisest kõnealusel juhul oli huvitatud ainult maksuamet ise. Avaldamise õiguspärasuse seisukohast ei ole oluline, kelle initsiatiivil maksuhaldur pressiteate avaldas. Maksuhalduril ei ole piiramatu õigus maksukohustuslast puudutavat teavet avaldada. Seega oli maksuhaldur kohustatud kaebajaid puudutavate andmete avaldamisel järgima

§-des 26 ja 27 sätestatut.

  1. c)Süüdistuse esitamise fakt oli uudne. Kõnealune pressiteade oli tendentslik ja võib I. M. ning R.-L. P. luua avaliku kujutluse ku i kuriteo toimepannud isikutest. Süüdistuse sisu nö tava- ehk rahvakeelde panemisega on avalikkuse jaoks kaebuse esitajatest loodud kujutlus kui kurjategijatest. Avaldades ajakirjanduses isikute nimesid, tekitatakse olukord, kus vastupidiselt kriminaalmenetluse õiglase kohtupidamise eesmärgile, kahjustatakse süüd tõendamata isikute mainet. Pressiteate avaldamiseks puudus kaebuse esitajate luba.
  2. d)Vaidlustatud toiming ei riku kaebuse esitajate ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus subjektiivse tõrjeõigusena seisneb õiguses riigi mittesekkumisele. Vaidlustatud toiminguga ei loo riik õiguslikke tagajärgi kaebuse esitajatele ega sekku nende ettevõtlusvabadusse – kaebuse esitajad võivad endiselt tegutseda ettevõtjana, kelle tegevus on lubatud ning kelle tegevusele ei ole vaidlustatud toiminguga seatud 2

(7)3-04-142 ühtegi täiendavat tingimust. Vaidlustatud toiminguga rikkus maksuhaldur PS §-s 14 sätestatud täitevvõimu kohustust tagada kaebuse esitajatele

§-st 26 tulenevad õigused, samuti riivab vaidlustatud toiming PS §-s 17 sätestatud isiku õigust heale nimele ehk mainele.

§ 26sätte rakendamisel ei ole maksuhaldurile antud kaalutlusõigust.

Küll on kaalutlusõigus antud

§-s 27, kuid vastustaja ei ole vaidlustatud toimingu tegemisel sellele sättele tuginenud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. MTA apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Samuti palutakse kohtukulud jätta kaebuse esitajate kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:

  1. a)Ühtegi maksuhalduri poolt viidatud allikat ei ole kohus oma otsuses analüüsinud. Läbi kohtulahendite ja eelnevalt ajakirjanduses avaldatud artiklite ning kaebuse esitaja poolt avaldatud pressiteadete, oli avalikkusele teatavaks saanud oluliselt detailsemalt ja suuremas mahus kogu väidetava enammakse tagastamisega, tagastamise peatamisega ja kriminaalmenetlusega seonduvad asjaolud, kui seda oli kajastatud vaidlustatud pressiteates. Enammakse puudumine on tuvastatud maksuhalduri haldusaktidega, mis on küll vaidlustatud, kuid läbinud apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kohtuliku kontrolli esimese astme halduskohtus. Summa suurust on käsitletud nii Riigikohtu lahendites kui ka varasemalt avaldatud artiklites. Valdav osa varasematest artiklitest olid maksuhalduri tegevust negatiivselt valgustavad ja oli kujunenud olukord, kus maksuhalduri tegevust ebaseaduslikuks hinnates tekitati avalikkuses maksuhaldurist ettekujutus kui pahatahtlikult ebaseaduslikku tegevust viljelevast riigiasutusest.
  2. b)Üksikute lauseosade kontekstiväline käsitlemine on eksitav ja loob pressiteatest ebaõige ettekujutuse. Pressiteates on üheselt välja toodud, et „Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri kinnitatud süüdistuse kohaselt… “ ja „süüdistuse kohaselt…“ Nimetatud laused hõlmavad kogu järgnevat informatsiooni, mistõttu ei saa kuidagi tõlgendada, et pressiteates oli viidatud sellele, et isikut oleks justkui käsitletud juba süüdimõistetuna. Ka ei saa siinkohal olla tegemist isikuandmetega manipuleerimisega, kuivõrd vaidluse sisu seosed isikutega ja isikute nimed olid nii või teisiti avalikkusele teada läbi ajakirjanduse. Asjaolu, et pressiesindaja oli kasutanud informatsiooni edasiandmisel nn tavakeelt, ei saa muuta avaldatud informatsiooni õigusi riivavaks. Uurija ja pressiesindaja vaheline kirjavahetus kinnitab, et pressiteate sisu oli kooskõlas süüdistuse tekstiga.
  3. c)Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2004 otsuse haldusasjas nr 2-3/227/2004 asjaolusid ei saa samastada käesoleva vaidluse asjaoludega – tuleb arvestada, et käesoleval juhul oli teave avalikkusele eelnevalt teada. Informatsiooni avaldamise küsimust reguleeris sel ajal kehtinud KrMK § 117 lg 1, mille kohaselt võis kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeid avaldada uurija loal ja uurija poolt võimalikuks peetavas ulatuses.
  4. d)Lisaks mitmetele pressiteadetele, intervjuudele jms andis I. M. veebruaris 2004 maksuhaldurile nõusoleku vastata telekanali „küsimustele * maksuasjade sh revisjoni käigu ja järelduste kohta“. Samasisulise nõusoleku andis ka Maksumaksjate Liit * volitatud esindajana. Uudne informatsioon selles pressiteates on, et isikutele on esitatud erinev süüdistus, mis on leidnud kinnitamist ka prokuröri poolt, st kriminaalasja eeluurimine on uurimisorgani poolt lõpule viidud. Muu, sh kriminaalasja menetlemise fakt, uuritava teo kirjeldus, maksuliik, summa suurus, isikute andmed ja nimed jne olid avalikkusele juba kättesaadavad eelnevalt läbi ajakirjanduse ja kohtumenetluse. Maksuhalduril lasus avalikkuse ees kohustus esimesel seaduslikul võimalusel anda avalikkusele teada oma tegevusest – kajastada objektiivselt toimuvat vastukaaluna kirjeldatud infohulgale. Seega oli tegemist olulisel määral avaliku huviga. Kaebuse esitaja tegevus on * -ga seotud asjaolude kajastamisel meedias olnud väga aktiivne, mis on tinginud isegi olukorra, et kõiki * poolt edastatud pressiteateid enam ei 3

(7)3-04-142 avaldata ning teated ilmuvad vaid uudisteagentuuri BNS veebilehel alamrubriigis BNS Newswire, kus ilmuvad kõik valikuta uudisteagentuurile saadetud teated. Sellisest kaebuse esitaja käitumisest järeldub üheselt, et kaebuse esitaja huvi on vastupidine kaebuses väidetule – kaebuse esitaja on soovinud avalikkust võimalikult palju informeerida * ja tema maksumenetlusega seotud asjaoludest.
  1. e)Kaebuse kohaselt seisnes süütuse presumptsiooni rikkumine selles, et maksuhaldur väitis, nagu esitanuks I. M. ja R.-L. P. ise fiktiivseid dokumente, kuid tegelikkuses oli süüdistatavana vastutusele võtmise määruses välja toodud asjaolu, et väidetavad toimingud tehti nende juhtimisel ja korraldusel. Juhtimine ja korraldus aga eeldavad teatud vastutuse võtmist ja teadmist kõigi toimingute suhtes. Seega oli vaidlusaluse pressiteate näol tegemist avalikkusele suunatud teatega, mis tõi asjaolud välja nö tavakeeles, mitte juriidilistes terminites. Maksukuritegude puhul on tegu avaliku usalduse vastu suunatud kuritegudega ja vaieldamatult on ka huvi nende vastu suur ning maksuhalduril lasub ka kohustus anda teada oma tegevusest, et see oleks mingil määral läbinähtav. Ei saa lugeda normaalseks olukorda, kus igat maksukuriteoga seotud uurimist varjataks üldsuse eest. Antud juhul on küsimuse all eelkõige see, kas konkreetne, 31.05 pressiteade rikkus süütuse presumptsiooni. Süütuse presumptsiooni põhiolemuse klassikalistest käsitlustest lähtuvalt ei esine ühtegi süütuse presumptsiooni põhimõttega hõlmatud keelu rikkumist. Pressiteate näol oli tegemist rutiinse tööga, mille sarnaseid teevad paljud teisedki ametkonnad. Analoogse pressiteate avaldas mõni päev hiljem Politseiamet. Sisulist erinevust maksuhalduri ja politsei kõnealuse pressiteate vahel ei ole. Asjaolu, et keegi tundis ennast puudutatuna, pole süütuse presumptsiooni rikkumine, ja ilma sisulise põhjenduseta ning argumentatsioonita ei saa kedagi selles süüdistada. 5. *, I. M. ja R.-L. P. vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:
  2. a)Apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid ei kinnita väidet, et pressiteates avaldatud teave oli tervikuna avalikkusele kättesaadav läbi ajakirjanduse. Samuti ei vabasta mistahes teabe varasem käsitlemine ajakirjanduses maksuhaldurit kohustusest järgida seadust ja hea halduse põhimõtteid ning ei ole isikute õiguste rikkumist piisavalt õigustavaks motiiviks.
  3. b)Kaevatud haldustoiming ei ole proportsionaalne eesmärgi, lükata ümber ajakirjanduses ilmunud käsitlus maksuhaldurist kui seaduserikkujast, suhtes. Ka MTA loetletud kohtulahenditest on kohus mitmes lahendis tuvastanud MTA tegevuse õigusvastasuse. Ajakirjanduses maksuhaldurist tekitatud ettekujutus on tõene. Maksuhalduri halba mainet ei saa parandada vastustajate õigusi riivates pressiteates teabe avaldamisega. Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2004 otsuse nr 2-3/227/2004, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur avaldada teavet ka siis, kui selleks on uurija luba, seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas sõltumata MTA spekulatsioonidest. Väide, et vastustajad ei ole vaidlustanud teabe avaldamiseks uurija poolt loa andmise toimingut ja loa andmist, on asjassepuutumatu. Uurija e-kirjas ei ole antud luba teabe avaldamiseks.
  4. c)Kaebus esitati mitte pressiteate tegemise, vaid teabe avaldamise peale, mis ei ole haldustoimingu tähenduses sünonüümideks. Väide, et pressiteatega ei eiratud süütuse presumptsiooni seoses I. M. ja R.-L. P. teadlikult, ei ole asjassepuutuv, sest halduskohus tuvastas süütuse presumptsiooni rikkumise, kuid ei andnud hinnangut küsimuses, kas see rikkumine pandi toime teadlikult või mitte. Selline hinnang ei ole I. M. ja R.-L. P. põhiõiguste rikkumisel oluline. Teadlikkus seaduserikkumisel võib omada tähtsust MTA ametnike tegevuse süülisuse tuvastamisel, kuid mitte halduskohtumenetluses. Asjaolu, et teised riigiametid võivad selliste pressiteadete avaldamisega rikkuda isikute põhiseaduslikke õigusi, ei anna õigust MTA-le seadust rikkuda. 4
(7)3-04-142
  1. d)MTA kohtleb vastustajaid oluliselt erinevalt võrreldes teiste isikutega. Tallinna Halduskohtu 24.11.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1979/2004 tunnistati õigusvastaseks AS B. maksusaladuse avaldamine. MTA tunnistas selles osas kaebust. Seega on MTA muude isikute suhtes valmis oma rikkumisi tunnistama ja perspektiivitu vaidluse lõpetama.
  2. e)MTA ei ole kohtuotsuse vaidlustamisel oma seisukohti piisavalt põhjendatud ja asjakohaseid väiteid esitanud. 6. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on esiteks oluline välja selgitada, kas pressiteade sisaldas andmeid, mis ei olnud juba avalikud ning mida maksuhaldur avaldada ei tohi, teiseks, kui teavet võis avaldada, siis kas sellega kaasnev kaebajate õiguste riive oli proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes ning kolmandaks, kas pressiteates esitati teave viisil, mis ei too kaasa kaebuse esitajate süü kohta enneaegse hinnangu andmist. 8. Halduskohus leidis, et pressiteates sisaldus teave, mida maksuhaldur ei tohtinud avalikustada. Pressiteates on avaldatud * enammakstud käibemaksu summa suurus ja tagastusnõude ulatus. Halduskohtu hinnangul ei tohtinud tulenevalt asjaolust, et kohtumenetlus * nõude õiguspärasuse üle alles kestis, maksusummat avaldada ilma * nõusolekuta. Samuti leidis halduskohus, et pressiteate sõnakasutus kahjustab kaebuse esitajate mainet ning on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. 9. Erinevalt haldusmenetluses kehtivast üldisest põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetlus on avalik, kehtib maksumenetluses üldjuhul andmete avaldamise keeld. Maksusaladust reguleerib

1.peatüki 4.jagu. Maksusaladuse mõiste tuleneb

§-st 26. Maksusaladus on igasugune maksukohustuslast puudutav teave, mis maksuhaldurile, tema ametnikele ja teistele teenistujatele on teenistuskohustuste täitmise käigus teatavaks saanud ja mida nad vastavalt seadusele on kohustatud teistele isikutele mitte avaldama. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või

§-des 27 – 30 nimetatud juhtudel.

§-de 28 – 30 alusel maksuhaldurilt teavet saanud asutuste ametnikud ja teised avalikud teenistujad on omakorda kohustatud hoidma saladuses nimetatud paragrahvide alusel neile maksukohustuslase kohta edastatud teavet. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega.

  1. Apellandi väitel ei saa käesolevas asjas olla tegemist maksusaladuse avaldamisega seetõttu, et maksusaladuse kohta ajakirjandusele edastatud informatsioon oli avalikkusele juba teada ning uudne oli üksnes süüdistuse esitamise fakt. Ringkonnakohus märgib, et pressiteatest nähtub, et * juhatuse liikmed esitasid maksuhaldurile käibedeklaratsioonid, näidates enammakstud käibemaksu kokku 10 452 708 kr ning taotlesid nimetatud summa tagastamist * -le. Samalaadse täpsusega on sama teave esitatud * või I. M. esitatud 09.03.2004 pressiteates „ * pöördus Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete poole“, 29.12.2003 pressiteates „AS * avaldus“, 14.11.2003 pressiteates „Lühiülevaade AS-i * pöördumises mainitud kohtuvaidluse käigust“, 29.03.2004 pressiteates „ * nõuab Eesti Vabariigi Valitsuselt isikute vabaduste ja õiguste efektiivse kaitse tagamist“.
  2. Riigikohtu 09.04.2003 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-19-03 nähtub, et Maksuamet on pöördunud MUK poole kriminaalmenetluse alustamiseks AS-ga * seotud isikute suhtes; et Maksuameti arvates on talle tahtlikult esitatud valeandmeid, sest AS-le * ei ole otsuses 5

(7)3-04-142 märgitud äriühingud kaupu müünud ega teenuseid osutanud, tegemist on fiktiivsete kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute ja arvetega, eesmärk oli saada kasu enammakstud käibemaksu tagasisaamisest. Samuti selgub lahendist Riigikohtu hinnang, et Maksuamet ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses esitanud andmeid käibemaksu tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist. Riigikohtu lahendist sai avalikkus teada küll fakti, et äriühinguga seotud isikute suhtes on käimas kriminaalmenetlus, kuid mitte kriminaalmenetluse käigus maksuhalduri hinnangul tuvastamist leidnud asjaolusid. Sarnane teave nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.2003 otsusest haldusasjas nr 3-31-39-
  2. * juhatuse liikmete nimede avalikustamine toimub äriregistri kaudu, mis on avalik andmekogu äriseadustiku § 28 lg 1 kohaselt. Seega * juhatuse liikmete nimed olid juba avalikud. Seega vastab apellandi nimetatud väide osaliselt tõele. Uudne on ringkonnakohtu hinnangul süüdistuse esitamise fakt ja esitatud süüdistuse sisu.
  3. Teave, mis vaidlustatud toiminguga avalikustati, puudutab * kui maksukohustuslase juhatuse liikmete tegevuse võimalikku ebaseaduslikkust. Andmete avalikustamine toimus seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega. Toimingu tegemise ajal kehtinud KrMK § 117 kohaselt võib eeluurimise andmeid avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et uurija luba teabe avalikustamiseks ei olnud. Uurija loale ei näinud KrMK § 117 ette kindlat vormi. Käesoleval juhul on uurija nõustunud tekstiga 31.05.2004 e-kirjas (hk tl 80-81).
  4. Asjaolu, et teave seondus kriminaalasjaga, informatsiooni anti uurija loal ja Maksuameti kui uurimisorgani poolt, ei muuda olematuks maksuhalduri ja tema ametnike kohustust hoiduda maksukohustuslast puudutava teabe avaldamisest.

§ 27

lg 1 p 10 alusel loetakse avalikeks andmeteks, mida maksuhalduril on lubatud avalikustada, andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud sätet mõista selliselt, et see hõlmab süüdistuse sisu, st andmeid süüteo kohta, mille toimepanemine ei ole tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Sellisele laiemale sätte tõlgendusele osundab asjaolu, et kriminaalmenetluse või väärteomenetluse läbiviimist võib takistada üksnes nende süütegude kohta andmete avaldamine, mille kohta jõustunud kohtuotsust ei ole tehtud. 15. Maksuvõla suurust võib maksuhaldur

§ 27lg 1 p 4 alusel avalikustada.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et avaldada saab maksuvõla suurust üksnes juhul, kui see on tuvastatud maksuotsusega, mida ei saa vaidlustada.

§ 27lg 1 p 4 ei sea maksuvõla avalikustamisele sellist piirangut.

Maksuvõlga saab tuvastada maksuotsusega, mis kehtib HKMS § 121 lg 1 kohaselt sõltumata selle vaidlustamisest kohtus, kui kohus ei ole akti kehtivust peatanud. 16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et teabe avalikustamine oli avalikes huvides. Avalikkusele oli meedia vahendusel antud maksuhalduri toimingutest ja haldusaktidest * kohta pidevalt teavet. Seda tõendavad asjas esitatud pressiteated, mille on koostanud * või selle juhatuse liikmed. Nimetatud teabe ja kohtupraktika põhjal on ilmunud erinevaid artikleid. Maksuhaldur on põhjendanud teabe avalikustamisest vajadusega kaitsta maksuhalduri usaldusväärsust, 6

(7)3-04-142 mis on ringkonnakohtu hinnangul oluline avalik huvi. Asjaolu, kuidas ajakirjandus pressiteadet kajastas, ei oma seejuures tähtsust. Apellandil oli õigus oma tegevust kajastada ning meedia tähelepanu sellisele teabele ei ole oluline.
  1. Kohus peab kaebuse esitajate õiguste piiramist võrreldes olulise avaliku huviga mõõdupäraseks. Pressiteates on süüdistuse sisu ja seniseid menetlustoiminguid kajastatud lühidalt, ilma detailseid andmeid üksikute väidetava kuriteo episoodide ja asjaolude ning maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete kohta toomata.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et vaidlustatud toiming rikkus kaebuse esitajate õigust süütuse presumptsioonile. Halduskohus tugines selles väites asjaolule, et üksikud pressiteate laused loovad mulje, nagu ei oleks tegelikkuses * -l käibemaksu tagasitaotlemiseks õigust ja nagu oleks dokumendid tegelikult sisaldanud valeandmeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigiasutused peaksid hoiduma avalikkusele suunatud üldarusaadavust nõudvate tekstide sõnastamist selliselt, et see moonutab tegelikkust. Ringkonnakohus nõustub aga apellandiga, et neid väljendusi ei saa välja võtta kontekstist. Tegelikkuse all peetakse pressiteadet tervikuna lugedes silmas esitatud süüdistatavana vastusele võtmise määruses sisalduvat seisukohta. Süütuse presumptsiooni põhimõte nõuab, et kriminaalmenetluse kajastamisel ei tohi riigiorganite poolt andmeid esitada isikut hukkamõistval viisil ja vaenulikult. Käesoleval juhul on pressiteates avaldatud teave objektiivselt, mitte vaenulikult, sest pressiteate esitaja ei ole andnud väidetavalt toimepandud süüteole omapoolset hinnangut, vaid piirdunud süüdistatavana vastutusele võtmise määrustes esitatud andmete lühikokkuvõttega. Ka ei saa pressiteadet pidada vaenulikuks toiminguks iseenesest, sest sellise teabe avalikustamist õigustas nii apellandi avalik usaldatavus kui ka põhiseadusest tulenev vajadus levitada avalikuks kasutamiseks mõeldud teavet, sh kriminaalmenetluse läbiviimise kohta.
  3. Eeltoodud kaalutlustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja jätab kaebused rahuldamata. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi kohtukulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.