p 2 alusel kuueks kuuks ametnike reservi ning 9.detsembri 2002 käskkirjaga arvati ta reservist välja seoses tähtaja möödumisega. Riigisekretäri 18.augusti 2003 käskkirjaga arvati A. J. alates 14.augustist 2003 taas ametnike reservi, 23.veebruari 2004 käskkirjaga pikendati reservis oleku aega 14.märtsini 2004 ning 29.märtsi 2004 käskkirjaga arvati A. J. reservist välja seoses reservis oleku tähtaja möödumisega. Riigisekretäri 18.juuni 2004 käskkirjaga arvati A. J. reservi alates 16.juunist 2004 ning 31.jaanuari 2005 käskkirjaga arvati ta reservist välja (arvates 16.detsembrist 2004) seoses reservis oleku tähtaja möödumisega. Riigisekretäri 14.aprilli 2005 käskkirjaga arvati A. J. alates 7.aprillist 2005 taas ametnike reservi. 2. A. J. esitas 28.augustil 2004 Tallinna Halduskohtule Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse tegevusetuse peale kaebuse, mida täiendas ja täpsustas vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrustele. Kaebuse esitaja palus teha vastustajatele ettekirjutused sooritamata toimingute sooritamiseks – kaebajale teenistusettepanekute tegemiseks, samuti kaebajale kogu ametnike reservis oleku (teenistusest sunnitult puudutud) aja eest (kuni kohtuotsuse jõustumiseni) tasu hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebajale ei ole ametnike reservis viibimise aja jooksul tehtud ühtegi teenistuspakkumist.
p 3 kohaselt on ametnike reservi üheks eesmärgiks kindlustada ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine ametnikuna. Kuna
10. peatüki sätete kohaselt arvab reservi ja peab arvestust reservi kohta Riigikantselei, lasub
2)
lg 1 sätestab, et ametnikku vajava ametiasutuse juht teatab vabast ametikohast riigisekretärile, märkides ära täidetava ametikoha nimetuse ja selle täitmiseks esitatavad nõuded. Viidatud normist tulenevalt on ametiasutuse juht kohustatud teavitama riigisekretäri vabast ametikohast. Ametiasutuse juhi teavitamiskohustus tuleneb ka
mõttest ning eelkõige
§-s 136 toodud ametnike reservi eesmärkidest – ühelt poolt kindlustada ametiasutustele ametnikukandidaatide leidmine ning teisalt kindlustada teenistuse leidmine endistele ametnikele. Kuna reservi eesmärkide sätestamisega on riigikantseleile pandud kohustused, mis on otseses sõltuvuses
lõikes 1 märgituga, ei saa väita, justkui oleks riigisekretärile vabadest ametikohtadest teatamine üks paljudest valikukanalitest ametikoha täitmise võimaluse leidmiseks.
lg 1 kohustuslik iseloom loob eeltingimused Riigikantseleile seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. 3) Kuna ametiasutuste juhid tegutsevad erinevate ministeeriumide valitsemisalades ning
lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud asutuste juhtide ring on konkretiseerimata (kaebajale teadmata), ei saa
Seetõttu tuleb kaebus esitada Vabariigi Valitsuse vastu. Vabariigi Valitsus, kellele alluvad ametiasutuste juhid ei ole teatanud riigisekretärile vakantsetest ametikohtadest, on käitunud õigusvastaselt, jättes
Antud tegevusetusest tingituna ei ole ka Riigikantselei saanud täita oma kohustust ja leida kaebajale teenistust avalikus sfääris, tehes vastavaid pakkumisi ning esitades kaebaja kandidatuuri ametiasutuste juhtidele. 4) Vastustajate sooritamata toimingute tagajärjena on kaebajal kogu reservis oleku aja jooksul puudunud võimalus ennast avalikus teenistuses teostada ning saada tehtud töö eest tasu.
Kaebajale kuulub hüvitamisele kogu reservis viibitud aja eest nö töötasu. Rahasumma kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta reservis oleku perioodidel kehtinud ja kehtiv kohtuniku ametipalk. 3. Vastustaja d vaidlesid kaebusele vastu. 1) Vastavalt
10. peatüki sätetele, mis käsitlevad ametnike reservi, ei ole Vabariigi Valitsus haldusorganiks, kes peaks sooritama ametnike reserviga seotud toiminguid. Vabariigi Valitsus ei saa asendada teisi haldusorganeid nende ülesannete täitmisel. Vabariigi Valitsus ei ole ametnike reserviga seonduvalt ühtegi toimingut sooritanud ega sooritamata jätnud, samuti haldusakti andnud ega andmata jätnud, mis oleks vaidlustatav HKMS korras. Kaebaja nõuded Vabariigi Valitsuse vastu on õigusliku aluseta. 2) Kaebaja tõlgendus, et Riigikantseleil lasub kohustus kindlustada ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine ametnikuna, on meelevaldne.
10. peatükis on Riigikantselei õigused ja kohustused ametnike reservi pidamisel täpselt sätestatud.
ei sätesta Riigikantseleile ametnike reservi pidajana õigust ega kohustust teha reservis olevale ametnikule ametikohtade pakkumisi. Riigikantselei pädevuses ei ole kohustada ametiasutuse juhti reservist ametnike valimiseks taotlusi esitama. Ametnike reservi pidamine on ametiasutusele ametnikukandidaadi leidmisel ja reservi arvatud isikule teenistuse leidmisel abistava iseloomuga. Ametiasutuse juhil ei ole kohustust valida ametnik reservist. See on üks võimalus ametnikukandidaadi leidmiseks. Ametiasutuse juhil on diskretsiooniõigus otsustamisel, kas leida
lõikes 1 nimetamata vabale ametikohale ametnikke avaliku konkursi korras, edutamisega, nimetada ametnik talle teadaolevate võimalike kandidaatide hulgast, pöörduda taotlusega ametnike reservi poole vms.
Nõuetele vastavate kandidaatide hulgast valib sobiva ametniku asutuse juht ning
ei sea valiku tegemisel piiranguid. Kaebaja reservis viibimise aja jooksul ei esitatud asutuste poolt ametniku leidmiseks ühtegi taotlust, mis vastanuks kaebaja kvalifikatsioonile ja ootustele. Seetõttu ei olnud riigisekretäril võimalik
lõike 2 kohaselt teda ametnikukandidaadina asutustele va liku tegemiseks esitada. Kaebajale ametikohtade pakkumiseks Riigikantselei kohustamise nõue on õigusliku aluseta. 3)
ei näe ette hüvitist ametnike reservis viibimise aja eest. Kuna
-s on ametnike reserviga seotud toimingud sätestatud üheselt mõistetavalt, ei saanud kaebajal tekkida ekslikku arvamust ega õigustatud ootust, et reservis olek kindlustab talle uue ametikoha avalikus teenistuses ja kaebaja ei pea sel ajal aktiivselt töökohta otsima. Juba reservi arvamise teates soovitas Riigikantselei kaebajal registreerida end tööhõiveametis tööotsijana, nagu seda näeb ette
Samuti on kaebajale soovitatud jälgida avaliku konkursi kuulutusi Riigikantselei veebilehel ning osaleda avalikel konkurssidel. Reservis oleku aja teenistusest sunnitult puudutud ajaga võrdsustamise ja reservis viibitud aja eest töötasu hüvitamise nõue on alusetu. 4. Tallinna Halduskohtu 10.märtsi 2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Vaidlus käib selle üle, kas
p 3 ja § 137 lg 1 annavad reservi arvatud ametnikule õiguse nõuda Riigikantseleilt kui ametnike reservi arvestuse pidajalt teenistuspakkumiste tegemist ja kas pakkumiste tegematajätmist saab käsitleda Riigikantselei õigusvastase tegevusetusena. Vaidlus käib ka selle üle, kas
Riigisekretäri kohustused ametniku reservist ametisse nimetamise toimingute osas on vaid kaudse, abistava iseloomuga. Riigisekretäri kohustuslik tegevus saab alata alles pärast seda, kui ametnikku vajava ametiasutuse juht on teatanud vabast ametikohast. Pärast teatamistoimingut saadab riigisekretär ametnikku vajava ametiasutuse juhile kolme tööpäeva jooksul väljavõtte reservi nimekirjast nende isikute kohta, kes vastavad esitatud nõuetele, samuti ärakirja teenistuslehest. 3) Vastustaja selgituse kohaselt on kaebaja reservis oleku ajal tulnud vaid üks teade vabast ametikohast, milleks oli Rahandusameti juhataja ametikoht ja mis nõudis kaebajal puuduvat finantsalast haridust. Seega ei saanud Riigikantselei põhjendatult saata kaebaja nime ühegi ametiasutuse juhile ametisse nimetamise sobivuse otsustamiseks. 4) Sobivale kandidaadile teeb teenistuspakkumise ametiasutuse juht, mitte Riigikantselei. Riigikantselei kohustus teha kaebajale teenistuspakkumisi ei tulene ühestki
sättest. Riigikantselei peab vaid ametnike reservi arvestust ning ta pole pädev ega kohustatud organiseerima ametiasutuste vakantsete ametikohtade täitmist reservis ole vate ametnikega.
-st ei nähtu Riigikantselei kohustust tagada reservis olevatele ametnikele ametikohad.
10. peatükk ei anna Riigikantseleile õigust nõuda riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt
§-st 147 tuleneva teatamiskohustuse täitmist. Riigikantselei ei ole järelevalveorganiks nimetatud kohustuse täitmise tagamisel. 5) Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka Riigikantseleilt ametnike reservis viibitud aja eest töötasu hüvitamise nõudes.
ühestki sättest ei tulene kaebajale õigust nõuda ametnike reservis viibitud aja eest töötasu. Kuni 1.jaanuarini 1996 kehtinud redaktsioonis andis
lg 1 reservi arvatud isikule õiguse saada reservis oleku iga kuu eest tasu Eestis kehtiva kuupalga alammäära ulatuses, kuid mitte kauem kui kuus kuud järjest. Seda tasu tuli hakata maksma alates päevast, mil lõppes isikule teenistusest vabastamisel hüvitatud periood. Alates 1.jaanuarist 1996 kehtiv redaktsioon näeb ette, et tööta jäänud ametnik, kaasa arvatud reservi arvatu, registreerib end töötu abiraha ning täiend- ja ümberõppe stipendiumi saamiseks elukohajärgses tööhõivetalituses. Sättega on ilmselt soovitud teadvustada ametnike reservis viibivale isikule seda, et reservis viibimine ei taga talle automaatselt ning tingimusteta uut ametikohta avalikus teenistuses, mistõttu ta peab ka ise astuma aktiivseid samme endale uue ameti- või töökoha leidmiseks.
10. peatüki sätete eesmärgiks võib küll olla ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna, kuid seadusandja ei ole seadnud eesmärgiks täita vakantseid ametikohti vaid ametnike reservis viibivate isikutega ega anda neile eeliseid ametikohtade täitmisel. Kaebaja reservi arvamise ajal kehtis
redaktsioonis, mis reservis oleku aja eest hüvitist ette ei näe. Seega pole alust kohustada Riigikantseleid kaebajale
alusel töötasu hüvitise väljamaksmiseks.
lg 1 sätestab tasu nõudmise alused ammendavalt ning kohus ei saa neid omavoliliselt laiendada. Tegemist ei ole ebaseadusliku teenistusest vabastamise juhtumiga. Puudub alus arvata, et kaebaja oleks ametnike reservis viibides võinud endale kindlustada ametikoha kohtunikuna, sest kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kaebaja on taotlenud teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu vastavalt kohtuniku ametipalgale alusetult ja põhjendamatult. 4
lg 1 paneb ametiasutusele kohustuse, mida ametiasutus ei ole järginud, saab ametiasutuse toimingut vaidlustada halduskohtus. Vabariigi Valitsus ei ole käsitatav ametiasutusena
mõistes. Seetõttu ei ole
Vabariigi Valitsus võib küll teenistusliku järelevalve korras kontrollida valitsusasutuste toimingute (sh ka tegevusetuse) seaduslikkust (
lg 1, § 94 lg 4), kuid nimetatud järelevalvepädevus ei anna alust käsitleda Vabariigi Valitsust valitsusasutuste tegevusetuse asjades vastustajana. 7) Kaebaja on soovinud kaasata Vabariigi Valitsust vastustajana. Tallinna Ringkonnakohus on samas asjas märkinud, et kaebajal on õigus valida, kelle vastu ta kaebuse esitab. Riigikohtu halduskolleegium on 22.detsembri 2000 määruses nr 3-3-1-56-00 leidnud : „Halduskohus ei saa ilma kaebaja nõusolekuta asendada kaebuses vastustajana märgitud isikut õige vastustajaga. Halduskohus peab aga poolena protsessi kaasama kõik isikud, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kui lisaks isikule, kes on kaebuses märgitud vastustajana, on kaebuses vaidlustatud veel kellegi tegevust, on kaebus esitatud mitme isiku või haldusorgani vastu. Viimaseid tuleb kõiki käsitleda vastustajatena.“ Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud ühegi konkreetse ametiasutuse tegevusetuse õigusvastasust ega taotlenud taolise tegevusetuse hindamist kohtu poolt. Seetõttu ei ole kohus pidanud vajalikuks kaasata haldusasja menetlusse vastustajana kõiki neid valitsusasutusi üle Eesti, kes on kaebaja reservis oleku perioodidel avaldanud ajalehtedes tööpakkumiskuulutusi. 8) Kohus nõustub vastustajatega selles, et
ei sätesta ametiasutuse juhile vastuvaidlematut kohustust teatada vabast ametikohast riigisekretärile. Selline
tõlgendus oleks vastuolus teiste
sätetega. Nii näiteks ei saa ametnike reservi kasutada konkursi korras täidetavate ametikohtade puhul.
sätestab ametnikud, keda nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, ning võimaldab avaliku konkursi kuulutada välja ka muude ametikohtade täitmiseks. Ametiasutuse juhi valik ei piirdu vaid ametnike reservis olevate isikutega, vaid tal on õigus ise vabalt valikukriteeriumide üle otsustada. Seega saab ametnike reserv olla vaid üheks võimalikuks allikaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. A. J. apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada halduskohtule esitatud kaebus täies ulatuses. Samuti taotles apellant kaasata protsessi vastustajatena Põllumajandusministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Tervisekaitseinspektsioon, Kultuuriministeerium, Riigikogu Kantselei, Eesti Vabariigi õiguskantsler, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Siseministeerium. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja taotles 10.oktoobri 2004 vastuses lisaks Riigikantseleile ja Vabariigi Valitsusele neljateistkümne vastustaja kaasamist, kuid halduskohus jättis taotluse 27.detsembri 2004 määrusega rahuldamata. Meelevaldne ja põhjendamatu on kohtuotsuse väide, et kaebuse esitaja ei ole väitnud ühegi konkreetse ametiasutuse tegevusetuse õigusvastasust ega taotlenud taolise tegevusetuse hindamist kohtu poolt. Taotledes täiendavalt 14 vastustaja kaasamist, ei pidanud kaebaja kaebuses esitatud seisukohti ega taotlusi üle kordama. Taotlust täiendavate vastustajate kaasamiseks tuleb käsit leda kui kaebuse esitamist mitme haldusorgani vastu. Neljateistkümne vastustaja kaasamata jätmine on kohtumenetluse normi oluline rikkumine. 2) Kaebus on põhjendatult esitatud ka Vabariigi Valitsuse vastu. Vabariigi Valitsus on HKMS § 14 lg 2 mõttes pooleks antud asjas. Vabariigi Valitsus teostab avalikku võimu. 5
Vastustajad, jättes Riigikantseleile teatamata vakantsetest ametikohtadest, on käitunud õigusvastaselt, jättes sooritamata
Vastustajate poolt sooritamata jäetud toimingute tõttu on kaebaja kogu reservis viibimise aja jooksul olnud nö ooterežiimil, lootes heas usus teenistuspakkumisi ja oodates õiguspäraselt, et riigiasutused oma ülesandeid täidavad. Oleks absurdne väita, et kaebaja reservis oleku aja jooksul ei ole Eesti Vabariigis loodud ega vabanenud ühtegi kaebajale sobivat ametikohta, mida avaliku teenistuse seadusega kooskõlas saanuks kaebajale pakkuda. Vastustajate sooritamata toimingute tagajärjena on kaebajal kogu reservis oleku aja jooksul puudunud võimalus ennast avalikus teenistuses teostada ning tehtud töö eest tasu saada. Kuna kaebajale ei ole tehtud ühtegi teenistuspakkumist, tuleb kohaldada analoogiat ja rakendada
Hüvitamisele kuulub kogu reservis viibitud aja eest nö töötasu järgmiste perioodide eest: 1) 06.06.2002 – 05.12.2002; 2) 14.08.2003 – 14.03.2004; 3) alates 16.06.2004 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 4) Halduskohus leidis, et kaebaja on põhjendamatult ja alusetult taotlenud teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu vastavalt kohtuniku ametipalgale. Kohus pidanuks sel juhul välja selgitama vastustajate poolt pakkumata jäetud ametikohtade palgad ning vastavalt sellele arvutama väljamõistmisele kuuluva summa. Kui kohus ei pea kaebaja taotletud summa suurust ja alust põhjendatuks, on kohtul võimalus välja mõista väiksem hüvitis. 3.juuni 2005 avalduses täpsustas kaebaja reservis oleku aega: riigisekretäri 14.aprilli 2005 käskkirjaga arvati kaebaja reservi alates 7.aprillist 2005, mistõttu lisandub hüvitamisele kuuluvatele perioodidele ajavahemik 07.04.2005 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 6. Vastustajate kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustajad jäävad halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustuvad halduskohtu kõigi seisukohtadega. 2) Vastustajate kaasamata jätmist kui protsessitoimingut ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustada, kuna selle kohta on halduskohus teinud teise kohtulahendi – 27.detsembri 2004 määruse. 3) Õigusaktidega on määratletud, milliseid ülesandeid täidab Vabariigi Valitsus kollegiaalse organina vahetult ja milliseid teostab valitsus asutuste kaudu. Põhjendatud pole seisukoht, nagu võiks kõigi valitsusasutuste seadusele mittevastavate õigusaktide või sooritamata toimingute suhtes esitada kaebuse Vabariigi Valitsuse vastu. Vastustajad jäävad seisukoha juurde, et Vabariigi Valitsust ei saa käsitleda ametiasutusena
mõttes, kes oleks pidanud sooritama ametnike reserviga seonduvalt toiminguid või andma haldusakte, mis oleks vaidlustatavad HKMS korras. 4) Apellatsioonkaebuses möönab kaebaja, et Riigikantselei ei ole tema suhtes toiminguid sooritamata jätnud ja esitatud nõudmised Riigikantselei suhtes ei ole põhjendatud. 5) Vaidluses selle üle, kas
lg 1 seab ametiasutusele vastuvaidlematu teatamiskohustuse, samuti hüvitise nõude osas, ei pea vastustajad vajalikuks halduskohtus esitatud seisukohti korrata. 7. HKMS § 37 lg 1 alusel lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses. Menetlusosalised on ringkonnakohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 6
10. peatüki sätetele, sh
Halduskohus ei ole materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
10.peatükis on reservi arvatud ametniku õigused ja kohustused selgelt reguleeritud.
sätestatud ametnike reservi eesmärkidest, §-st 147 ega ka ühestki teisest
sättest või seaduse mõttest ei tulene ringkonnakohtu hinnangul reservi arvatud isiku subjektiivset avalikku õigust nõuda talle reservi arvestuse pidaja või ka muude haldusorganite või
tähenduses ametiasutuste poolt teenistuspakkumiste tegemist. Ringkonnakohus nõustub kohtu ja vastustajate seisukohaga, et
lg 1 ei kohusta ametiasutuste juhte teatama vabadest ametikohtadest riigisekretärile. Ametnike reservi poole pöördumine on vaid üks võimalik moodus sobiva ametnikukandidaadi leidmiseks. 9. Kaebaja hüvitise nõue tugineb seisukohale, et vastustajate õigusvastane tegevusetus – teenistuspakkumiste tegemata jätmine – on analoogiline olukorraga, kus asutuse juht takistab ebaseadusliku korraldusega (ebaseaduslik vallandamine jms) ametnikul teenistuskohustusi täita. Seetõttu tuleb kaebaja arvates reservis oleku aega käsitleda teenistusest sunnitult puudumisena. Seadusevastase tegevusetuse tõttu ei saanud kaebaja töötada avalikus teenistuses ega saada töö eest tasu (tl 24). Hüvitise väljamõistmise õigusliku alusena tuleb sellises olukorras rakendada analoogia alusel
Kuna kaebajale teenistuspakkumiste tegemata jätmine ei ole õigusvastane, kaebaja õigusi ei ole rikutud ning temalt ei ole võetud võimalust ennast avalikus teenistuses teostada ja saada tehtud töö eest tasu, pole kaebaja käsitlusest lähtudes ka põhjust kaaluda reservis viibimise aja teenistusest sunnitult puudutud ajaga võrdsustamist ning kohaldada analoogia alusel
Kohus on põhjendatult jätnud hüvitise maksmiseks kohustamise taotluse rahuldamata, sest seadus ei näe selleks ette ka muud, kaebaja poolt osutamata võimalust. Kuni
jõustumiseni 1.jaanuaril 1996 sisaldas seadus regulatsiooni (
), mis nägi ette reservis olijatele tasu maksmist Eestis kehtiva kuupalga alammäära ulatuses. Sellest võimalusest on seadusandja loobunud. 1.jaanuarist 1996 kehtinud redaktsioonis ja ka hetkel kehtivas redaktsioonis
eelnimetatud tasu maksmist ette ei näe ning seega puudub õiguslik alus reservis olijale tasu maksmiseks või selle väljamõistmiseks. Halduskohus on küll seadnud kahtluse alla kaebaja poolt näidatud hüvitise arvestamise aluse (kohtuniku ametipalk), kuid jätnud hüvitise maksmiseks kohustamise taotluse rahuldama selleks õigusliku aluse puudumise tõttu, leides, et reservis olijatele tasu maksmist
ette ei näe ning analoogia alusel
lg 1 subjektide iseseisvate vastustajatena kaasamise võimatusest ega vaidlusta kaebuses ühegi konkreetse
tähenduses ametiasutuse tegevust. Halduskohus ei pea kaasama vastustajatena menetlusse haldusorganeid, kelle tegevust ei ole kaebaja omal algatusel soovinud vaidlustada. 11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust. Kohtuotsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.