) § 84 p 3 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo - vääritu teo. Vääritu tegu seisnes selles, et Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Kohtla-Järve arestimaja spetsialist Andrei Borissenko viibis 30.07.2005 teenistuses alkoholijoobe seisundis, millega rikkus süüliselt Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 10.03.2004 käskkirjaga nr. 19 kinnitatud ning Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 24.03.2005 käskkirjaga nr. 56 muudetud Ida Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja § 14 lg-t 4 ja § 29 lg 2 p-i 2 ning avaliku teenistuse eetikakoodeksi p 16 ja p 18 nõudeid. Distsiplinaarjuurdluse läbiviibimise ajal oli Andrei Borissenko`ga teenistussuhe peatatud
06.09.2005 käisid Ida Politseiprefektuuri personali- ja politseikontrollitalituse politseivaneminspektor Olga Kruzberg ning sama talituse politseijuhtivinspektorid Karl Põder ja Veiko Kõre Andrei Borissenko elukohas xxxxx, xxxxxxx, et tutvustada talle Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.09.2005 käskkirja nr.873p, kuid politseiametnikel ei õnnestunud Andrei Borissenko`ga kohtuda. Peale uksele koputamist vastas politseitöötajatele läbi ukse vene keelt 2
lg-st 1 tuleneb üheselt, et ametnikku ei või ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel sama seaduse § 108 p-des 2-10 sätestatud alusel, teenistusest vabastada koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal.
, sätestades teenistusest vabastamise aja piirangud, näeb distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu teenistusest vabastamise korral lg-s 3 ette piirangu vaid seoses teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks valitud ametniku teenistusest vabastamisega. Ülejäänud ametnikele sel alusel teenistusest vabastamise osas seadus ajalisi piiranguid ei sätesta. Vastustaja kinnitab, et kaebaja ei ole valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni ega teenistujaid esindavaks isikuks. Ida Politseiprefektuur viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 02.05.2005 otsuse nr. 3-31-10/05 p-le 19, millest nähtub järgnev:
lg 3, mis sätestab, et ametnik vabastatakse karistusena distsiplinaarsüüteo eest arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast, seob vabastamise aja teenistusest vabastamise käskkirja teatavakstegemisega. Ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavakstegemises või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. KOHTU PÕHJENDUSED Andrei Borissenko palub tühistada Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.09.2005 käskkiri nr. 873p, mille alusel ta vabastati teenistusest Ida Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna arestimajade talituse Kohtla-Järve arestimaja spetsialisti ametikohalt alates 18.10.2005. Kaebaja peab vaidlustatud käskkirja ebaseaduslikuks, kuna seda ei ole talle tutvustatud ning teenistusest vabastamise ajal oli ta töövõimetuslehel. Kaebusest ei nähtu, et Andrei Borissenko vaidlustaks Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.09.2005 käskkirja nr. 873p 3
Sama käskkirja punktiga 1 määrati Andrei Borisseko`le
p-s 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo (vääritu tegu) toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, arvates talle käskkirja teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.09.2005 käskkirjaga nr.873p tutvustati Andrei Borissenko`t 17.10.2005, mida tõendab käskkirja originaaleksemplaril 17.10.2005 tehtud märge „A.Borissenko keeldus käskkirja vastu võtmast allkirja vastu oma elukohas xxxxx, xxxxxxxx linn. Käskkirja teine originaaleksemplar on jäetud eelnimetatud aadressil“. Märkusele on alla on kirjutanud politseiametnikud Olga Kruzberg, Karl Põder ja Veiko Kõre (t.lk.14). Tunnistaja Ida Politseiprefektuuri personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põdra (Põder) poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et esimest korda käis ta kaebaja elukohas koos distsiplinaarjuurdluse läbiviija Ida Politseiprefektuuri personali- ja politseikontrollitalituse politseivaneminspektor Olga Kruzberg`i ja Ida Politseiprefektuuri personalija politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Veiko Kõre`ga 22.08.2005, et tutvustada Andrei Borissenko`le tema õigusi seoses tema suhtes algatatud distsiplinaarjuurdlusega, aga samuti selleks, et tutvustada talle distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja ja distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendit. Korteri ukse avas Andrei Borissenko. Olga Kruzberg, kes oskab vene keelt, esitles neid ja selgitas visiidi eesmärki. Kaebaja oli adekvaatne, sai kõigest aru ja ütles, et tema joovet ei ole tuvastatud. Samuti ütles Andrei Borissenko, et kuna ta on töövõimetuslehel, siis ta ei soovi nendega sel teemal rääkida. Olga Kruzberg luges vene keeles ette käskkirja sisu ja selgitas Andrei Borissenko`le tema õigusi. Andrei Borissenko ütles, et ta teab, et distsiplinaarjuurdlus on algatatud, kuid ei soovi midagi selgitada. Andrei Borissenko oli ärritatud ja ütles, et järgmine kord ta neid sisse ei lase. Järgmine kord, so 06.09.2005, mindi Andrei Borissenko elukohta selleks, et tutvustada talle distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja käskkirja tema distsiplinaarkorras karistamise kohta. Ust ei avatud. Läbi ukse palus meeshääl end mitte häirida. Hääle järgi oli võimalik järeldada, et see oli Andrei Borissenko. Eelpoolnimetatud materjalid saadeti kaebajale posti teel, kuid need tagastati AS-i Eesti Post poolt Ida Politseiprefektuurile, sest kaebaja ei võtnud neid vastu. Kolmas kord sõitsid Olga Kruzberg, Veiko Kõre ja Karl Põder Andrei Borissenko juurde 17.10.2005. Maja õues oli vanem naisterahvas ja kuna politseiametnikud arvasid, et neid korterisse sisse ei lasta, siis pöördusid nad abi saamiseks tolle naisterahva poole. Vanem naisterahvas ei teadnud, kas kaebaja on kodus ja osutas ühele teisele naisterahvale, kes, nagu hiljem selgus, hooldab kaebaja vanaema. Hooldaja ütles, et ta on teel Andrei Borissenko vanaema juurde ning koos mindi Andrei Borissenko ukse taha. Ukse avas vanem naisterahvas (kaebaja vanaema). Olga Kruzberg selgitas vene keeles, kes nad on. Kui nad kolmekesi sisenesid korterisse, siis väljus kaebaja ilmselt WC-st või vannitoast ja neid nähes hakkas kätega vehkima, öeldes, et ei taha meiega rääkida ja palus meil lahkuda. Politseiametnikud tahtsid Andrei Borissenko`le teenistusest vabastamise käskkirja üle anda, kuid ta ütles, et ei ole nõus kuhugi alla kirjutama. Samuti keelas ta ka vanaemal seda teha. Olga Kruzberg pani distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja käskkirja koridori kapi peale. Eelnevalt tegid Olga Kruzberg, Veiko Kõre ja Karl Põder käskkirja originaaleksemplarile märkuse selle kohta, et kaebaja keeldus käskkirjale alla 4
lg 3 sätestab, et ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lg 1 alusel
§-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast, siis kaebaja on vabastatud teenistusest arvates 18.10.2005. Antud juhul on Ida Politseiprefektuur teinud kõik endast oleneva, et tutvustada Andrei Borissenko`t distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja, distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ning teenistusest vabastamise käskkirjaga. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.09.2005 käskkiri nr. 873p „Politseiteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest“ vastab
§-s 132 sätestatud teenistusest vabastamise vormistamisele esitatud nõuetele. Käskkirja andmise aluseks on Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 02.08.2005 käskkirjaga nr. 435t algatatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. 30.08.2005 koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et 30.07.2005 kell 00.10 kõrvaldati Ida Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna arestimajade talituse Kohtla-Järve arestimaja spetsialist Andrei Borissenko teenistusest, kuna tal esinesid alkoholijoobe tunnused ja suust tuli alkoholi lõhna. Kohtla-Järve konstaablipunktis tuvastati Andrei Borissenko`l joobeseisund indikaatorvahendiga LION S-L2 nr. 3 (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus üle 0,24 mg/l). Andrei Borissenko keeldus joobeseisundi tuvastamise protokollile allkirja andmast ning nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid SA-s Ahtme Haigla keeldus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Alates 01.08.2005 kuni 15.08.2005 viibis Andrei Borissenko korralisel puhkusel. 15.08.2005 teatas ta Ida Politseiprefektuurile, et jäi töövõimetuslehele. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et Andrei Borissenko poolt toime pandud süüline käitumine on vastuolus üldtunnustaud kõlblusnormidega ning diskrediteerib nii Ida Politseiprefektuuri autoriteeti kui ka ametnikku ennast, luues negatiivse ettekujutuse riigiteenistujast. Samuti on leitud, et oma käitumisega eiras Andrei Borissenko
-e lisas 1 sätestatud avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-i 16 nõudeid, mis sätestab, et avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötajate vastu ja p-i 18 nõudeid, mille kohaselt ametnik on väärikas, vastustundlik ja kohusetundlik. Kooskõlas Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 10.03.2004 käskkirjaga nr. 19 kinnitatud ning politseiprefekti 24.03.2005 käskkirjaga nr. 56 muudetud Ida Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja § 29 (vääritu tegu ) lg-e 1 kohaselt loetakse väärituks teoks, mille eest võib ametnikku vabastada, süülist tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust ning sama korra § 29 lg 2 p-i 2 kohaselt loetakse väärituks teoks teenistuses viibimine joobeseisundis. Kooskõlas
lg 1 p-ga 5 on ametnikele määratavaks distsiplinaarkaristuseks ka teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et vääritu teo (
p 3) eest võib ametnikku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Vaidlustatud käskkirja andmise õiguslike alustena on märgitud
Seega sisaldab vaidlustatud käskkiri nii õiguslikku kui ka faktilist alust. Andrei Borissenko on asunud väärale seisukohale, leides, et teda ei oleks tohtinud teenistusest vabastada ajutise töövõimetuse ajal.
Teenistusest vabastamise aja piirang lg 1 sätestab, et ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käesoleva seaduse paragrahvis 108 p-des 6
alusel ning
§-st 133 ei tulene põhjendusi, mis välistaksid tema teenistusest vabastamise distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest ajutise töövõimetuse ajal. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni ega teenistujaid esindavaks isikuks, mistõttu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.