3-1524/03 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 11.november 2005. a Tallinn 3-1524/03 R.K. taotlus Tallinna Vanglale kohtuo

§ 25

lg 2 ja § 98 lg 3) Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS Tallinna Vangla direktori 26.06.2003.a. käskkirjaga nr 182-k kohaldati R.K. suhtes alates 26.06.2003.a. vangistusseaduse ( VS) § 69 lg 2 punktides 1-4 ettenähtud täiendavaid julgeolekuabinõusid, Tallinna Vangla direktori 24.07.2003.a. käskkirjaga nr 250-k muudeti viidatud käskkirja sõnastust. Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1524/03 rahuldati osaliselt R.K. kaebus ja tühistati Tallinna Vangla direktori 26.06.2003.a. käskkiri nr 182k ja 24.07.2003.a. käskkiri nr 250-k, millega kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse § 69 lg 2 p-dega 1-4 ettenähtud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Halduskohtu otsuste tegemise ajaks ei olnud julgeolekuabinõude kohaldamine lõppenud. Nimetatud kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Vangla. Tallinna Halduskohtu 19.09.2003.a. määrusega pöörati kaebaja taotlusel 03.09.2003.a. kohtuotsus viivitamata täitmisele osas, mis puudutas isiklike riiete või esemete kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise keeldu. 1 Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2005.a. kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/33/05 muudeti Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsuse haldusasjas nr 3-1524/03 põhjendusi Tallinna Vangla direktori 26.06.2003.a. käskkirja nr 182-k ja 24.07.2003.a. käskkirja nr 250-k tühistamise osas , asendades need ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. 17.12.2004.a. esitas R.K. Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus täitmisele pöörata esialgse õiguskaitse määrus haldusasjas nr 3-1524/

1. Tallinna Halduskohtu 19.01.2005.a. määrusega( haldusasi nr 3-2648/04) jäeti taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et taotluse sisust nähtuvalt peab kaebaja ilmselt silmas 19.09.2003.a. kohtumäärust, millega pöörati 03.09.2003.a. kohtuotsus viivitamata täitmisele. Tulenevalt ringkonnakohtu 07.01.2005.a. otsusest, mis jõustus selle teatavakstegemisest, ei ole vangla enam seotud halduskohtu seisukohaga, et julgeolekuabinõude edasine kohaldamine kaebaja suhtes on lubamatu. Sellega muutus esimese astme kohtu otsuse toime ja halduskohtu 19.09.2003 määrus ei oma peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist enam asjas sisulist tähtsust. Sellest tulenevalt on ilmselt põhjendamatu kaebuse esitaja taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks nimetatud kohtumääruse täitmiseks. Samuti leidis kohus, et haldusasja nr 3-1524/03 menetluse käigus esitas kaebaja kahel korral taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millised taotlused kohus jättis rahuldamata. Seega kaebuse esitaja suhtes ei ole õiguskaitset kohaldatud ja sellest tulenevalt on taotlus esialgse õiguskaitse määruse täitmisele pööramiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 19.01.2005.a. määrusele esitas R.K. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2005.a. määrusega haldusasjas nr 23/557/2005 tagastati erikaebus selle esitajale läbivaatamatult, kuna vaidlustatud määruse näol ei ole tegemist määrusega, mille peale erikaebuse esitamise õigus oleks ette nähtud halduskohtumenetluse seadustikus. R.K. pöördus Tallinna Halduskohtu poole taotlusega määrata 19.09.2003.a. kohtumääruse täitmata jätmise eest Tallinna Vanglale rahatrahv. Esitatud taotluse lahendamiseks on kohus nõudnud vastustajalt täiendava seletuse esitamist,omapoolsed seisukohad on vastustaja seletuste kohta esitanud ka R.K.. Kohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde haldusasjade nr 3-1524/03 ja 3-2648/04 toimikud, samuti liita haldusasjast nr 3-96/05 käesoleva asja materjalide hulka väljavõte R.K. kaebusest haldusasjas nr 3-96/05 ( kaebuse 1.ja 7.leht) ning Tallinna Vangla direktori 16.12.2004.a. käskkiri nr
2. TAOTLUSE PÕHJENDUSED
3. Tallinna Vangla keeldus täitmast 19.09.2003.a. kohtumäärust haldusasjas nr 31524/
4. Taotluse väitel andis Tallinna Vangla 19.09.2003.a. küll käskkirja nr 300-k, millega tühistas varasemalt kaebajale keelatud isiklike riiete ja esemete kasutamise ja kehakultuuriga tegelemise. Samas aga ei täidetud reaalselt kaebaja suhtes kohtumäärust alates 19.09.2003 kuni 23.09.2003 Tartu Vanglasse etapeerimiseni ja kaebuse esitaja Tallinna Vanglasse tulekust alates 15.12.2004.a. kuni 23.12.2004.a. uuesti Tartu Vanglasse etapeerimiseni. Kaebuse esitaja palub võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-2648/04 materjalid ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2003.a. määrus nr 2-3/557/
5. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 Tallinna Vangla vaidleb taotlusele vastu .Põhjendamatu on väide, et Tallinna Vangla ei ole 19.09.2003.a. kohtumäärust täitnud. 19.09.2003.a. on Tallinna Vangla direktori poolt antud käskkiri nr 300-k, mis kajastab Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 182-k muutmist, mis puudutab isiklikke riideid ja esemeid ning kehakultuuriga tegelemist. Justiitsministeeriumi 12.07.2004.a. kirjast nr 4-1-08/2239 selgub, et Tallinna Vangla lubas R.K.l juba enne Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. määruse täitmisele pööramist kanda isiklikke riideid, kasutada isiklikke asju ja väljastas ka spordijalatsid kehakultuuriga tegelemiseks. R.K. on nimetatud kirjaga tutvunud. Halduskohtu 19.09.2003.a. määrus ei oma peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist asjas enam sisulist tähtsust. Sellest tulenevalt on taotlus, mis puudutab vastustaja kohustamist nimetatud kohtumääruse täitmiseks, põhjendamatu. Kirjaliku seletuse täpsustuses märgib vastustaja, et kohtu 19.09.2003.a. esialgse õiguskaitse määrus (ehkki kohtud on eelnevalt leidnud, et esialgset õiguskaitset kohaldatud R.K. suhtes ei ole ning tegemist on kohtuotsuse osaliselt viivitamata täitmisele pööramise määrusega, on Tallinna Vangla nimetanud 19.09.2003.a määrust esialgse õiguskaitse määruseks ), mille alusel Tallinna Vangla direktor andis 19.09.2003.a. käskkirja nr 300-k, kajastamaks käskkirja nr 182-k muutmist, on kohaldatav vaid perioodile 19.09.200-23.09.2003.a. Ajavahemikule 15.12.04-23.12.04, millal R.K. viibis Tallinna Vanglas, ei ole 19.09.2003.a. esialgse õiguskaitse määrus kohaldatav, kuna tegemist on uue situatsiooni ja uute asjaoludega ning direktori käskkiri nr 300-k oli lõpetanud kehtivuse. Samuti leiab vastustaja, et seletuste andmine 15.12.2004-23.12.2004 toimingute suhtes ei oma sisulist tähendust, kuna kaebaja on selle perioodi toimingute suhtes algatanud eraldi haldusasja nr 3-96/
6. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kirjalikult vastuväited Tallinna Vangla seletusele, leides, et 15.12.2004-23.12.2004.a., kui kaebaja viibis Tallinna Vanglas, oli ta 19.09.2003.a. määruse mõjujõu all ning kaebaja paigutati sel ajal üksikkambrisse just käskkirja nr 300-k alusel. Viide haldusasjale nr 3-96/05 ei ole kohane, sest vaidlust ei ole poolte vahel nimetatud ajal aset leidnud toimingutega kaebaja õiguste rikkumisest, vaid vaidlus on 19.09.2003.a. kohtumääruse täitmata jätmisest viivitamata täitmisele pööratud osas. Saades kohtumääruse oleks vangla pidanud andma kaebajale kambrisse isiklikud riided ja lubama kasutada isiklikke asju ning tagama kehakultuuriga tegelemise. Õige ei ole olukord, kus vangla direktor annab kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise kohtumääruse peale uue haldusakti. Samuti leiab kaebaja, et kohtumäärusega antud õigusi ja vabadusi peab saama kasutada vähemalt kohtu poolt sätestatud tähtaja jooksul . Vastustaja viide Justiitsministeeriumi kirjale on põhjendamatu. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2005.a. kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/33/05 muudeti Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsuse haldusasjas nr 3-1524/03 põhjendusi Tallinna Vangla direktori 26.06.2003.a. käskkirja nr 182-k ja 24.07.2003.a. käskkirja nr 250-k tühistamise osas , asendades need ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega. 3 Tallinna Vangla vaidlustatud käskkirjade tühistamise põhjuseks oli asjaolu, et nendes ei olnud kindlaks määratud julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaega, mistõttu nende käskkirjade kohaselt toimuks nende julgeolekuabinõude kohaldamine alaliselt, s.o.seni, kuni kehtivad nimetatud käskkirjad. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et selline julgeolekuabinõude kohaldamine ilma ajaliste piiranguteta on vastuolus nii vangistusseaduse § 69 lõikega 3 kui ka proportsionaalsuse põhimõttega ja et käskkirjad tuleb tühistada, kuid käskkirjade tühistamine ei tähenda, et julgeolekuabinõude edasine kohaldamine oleks lubamatu ( selles osas muutis ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi, kuna esimese astme kohtu põhjenduste kohaselt oli julgeolekuabinõusid kohaldatud piisava ajavahemiku – 2,5 kuu jooksul ja edasi ei tohiks neid kauem kohaldada). Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Õige on Tallinna Vangla seisukoht, et tulenevalt ringkonnakohtu 07.01.2005.a. otsusest muutus esimese astme kohtu otsuse toime ja halduskohtu 19.09.2003 määrus ei oma peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist enam asjas sisulist tähtsust. Põhimõtteliselt on eespooltoodust tulenevalt õige ka vastustaja seisukoht, et sellest tulenevalt on taotlus, mis puudutab vastustaja kohustamist nimetatud kohtumääruse täitmiseks, põhjendamatu. Vastustaja on aga jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja ei taotle käesoleval juhul mitte Tallinna Vangla kohustamist kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise kohtumääruse täitmiseks, vaid halduskohtu määruse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramist. Sellise taotluse esitamine ja taotluse rahuldamiseks asjas tähendust omavate asjaolude tuvastamine ei sõltu sellest, et halduskohtu 19.09.2003 määrus ei oma peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist enam asjas sisulist tähtsust .
7. R.K. leiab kohtule esitatud taotluses kohtuotsuse (viivitamatu) täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks, et Tallinna Vangla ei ole täitnud kohtuotsust selle viivitamata täitmisele pööratud osas 19.09.2003 kuni 23.09.2003, mil kaebaja etapeeriti Tartu Vanglasse ja ajavahemikul 15.12.2004-23.
8. 2004, kui kaebuse esitaja oli seoses Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemisega toodud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Ekslik on kaebaja käsitlus 19.09.2003.a. määrusest kui esialgse õiguskaitse määrusest ja tuginemine esialgset õiguskaitset reguleerivatele halduskohtumenetluse seadustiku sätetele. Kaebaja viidatud kohtuasjas 3-1524/03 ei ole kohus esialgset õiguskaitset , mida reguleerivad Halduskohtumenetluse seadustiku § 12.1 ja § 12.2, kohaldanud. Väärad on samal põhjusel ka vastustaja viited 19.09.2003.a. kohtumäärusele kui esialgse õiguskaitse määrusele. Kõnealuse määrusega , mille halduskohus tegi 19.09.2003.a., pööras kohus viivitamatule täitmisele 03.09.2003.a. kohtuotsuse osas, mis puudutab isiklike riiete või esemete kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise keeldu.

§ 98lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsuse tegemise ajal sätestas

§ 96

lg 1 , et esimese astme kohtu lahend jõustub pärast apellatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist, sama paragrahvi lg 4 nägi ette, et ringkonnakohtu otsus või määrus jõustub otsuse või määruse avalikult teatavakstegemise päevast. 01.07.2004.a. jõustunud „Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadusega” tehti muu hulgas muudatusi halduskohtumenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Seega alates 01.07.2004.a.sätestab 4

§ 96

lg 4 , et ringkonnakohtu otsus või määrus jõustub pärast kassatsioon- või erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Samast ajast täiendati

§ 96

lõikega 61, mille kohaselt juhul, kui Riigikohtu otsuse või määrusega on jäetud ringkonnakohtu otsus või määrus muutmata, jõustub ringkonnakohtu otsus või määrus Riigikohtu otsuse või määruse jõustumise päevast. Vaidlust ei ole selles, et taotluses toodud ajaperioodideks ei olnud ringkonnakohus veel teinud otsust Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsusele haldusasjas nr 3-1524/03 esitatud apellatsioonkaebuse alusel ning et Tallinna Halduskohtu otsus ei olnud jõustunud, rääkimata ringkonnakohtu otsusest, mis tehti alles 07.01.2005.a. Kohtuotsus täidetakse viivitamatult seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele. Käesoleval juhul pöörati kohtuotsus osaliselt viivitamata täitmisele 19.09.2003.a.kohtumäärusega.

§ 98

lg 3 võimaldab kohtul määrata kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Nimetatud säte on kohaldatav ka käesolevale juhule, kus enne kohtuotsuse jõustumist pöörati kohtumäärusega kohtuotsus osaliselt viivitamatult täitmisele. Seaduses nimetatud kohtuotsuse ettekirjutus, mille täitmata või järgimata jätmise eest saab selle sätte alusel rahatrahvi määrata, hõlmab nii toimingut, mille sooritamiseks menetlusosalist kohustati, kui ka tähtaega selle toimingu sooritamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 03.04.2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-22-03 leidnud, et kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmine tähendab nii juhtumit, kus protsessiosaline ei ole üldse kohtu ettekirjutust täitma asunud ( tegevusetus), kui ka juhtumit, kus protsessiosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult täitnud(viivitus). 3.Tallinna Halduskohtus vaidlustatud käskkirjaga nr 182-k kohaldati kaebuse esitaja suhtes alates 26.06.2003.a. täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine. Tallinna Halduskohus tühistas kõnealuse käskkirja tervikuna. Kuna halduskohtu otsus ei olnud viivitamata täitmisele pööramise määruse tegemise ajaks jõustunud, olid nimetatud määruse tegemise ajal Tallinna Vangla direktori 26.06.2003.a. käskkiri nr 182-k ja 24.07.2003.a. käskkiri nr 250-k endiselt seadusjõus . Tallinna Vangla antud selgituste kohaselt saadeti 19.09.2003.a. kohtumäärus kohtuotsuse osaliselt viivitamatult täitmisele pööramiseks Tallinna Vanglasse faxiga samal päeval 19.09.2003.a. kell 14.

1. Tallinna Vangla direktor andis kohtumääruse täitmiseks käskkirja nr 300-k, millega muutis osaliselt 26.06.2003.a. käskkirja nr 182-k , kohaldades R.K. suhtes alates 20.09.2003.a. täiendavate julgeolekuabinõudena VS § 69 lg 1 järgi vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning sama paragrahvi lg 4 järgi eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. Tallinna Vangla on kohtumääruse täitmiseks põhjendatult andnud haldusakti- käskkirja nr 300-k, millega on määruse andmisele järgnevast päevast, s.o.alates 20.09.2003.a. lugenud käskkirjaga nr 182-k kaebuse esitaja suhtes kohaldatud täiendavatest julgeolekuabinõudest alates 26.06.2003.a. kehtivaks vaid need, mille suhtes kohtuotsust viivitamata täitmisele pööratud ei ole. Seega Tallinna Vangla loobus viidatud käskkirjaga ( 300-k) kaebaja suhtes piirangute kohaldamisest, mis seisnes isiklike riiete või esemete kasutamise keelus ning kehakultuuriga tegelemise keelus. 5 Kui kinnipeetava suhtes kehtestatud keelud, mis seisnesid piirangute kohaldamises isiklike riiete või esemete kasutamisel ning kehakultuuriga tegelemisel enam ei kehti, tuleb seda mõista nii, et kaebajal oli õigus tulenevalt vangistusseadusest ja kooskõlas Tallinna Vanglas kehtiva korraga ( aluseks Vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukord) saada kasutamiseks isiklikke asju ja esemeid. Asja materjalidest ei nähtu, et R.K. oleks temale antud õigusi soovinud selleks ettenähtud korras kasutada. Nähtuvalt R.K. poolt kohtule täiendavalt esitatud Tallinna Vangla 16.09.2003.a. aktist esemete võetuse kohta ja kaebaja seletusest on see kaebaja palvel koostatud nimetatud kuupäeva seisuga laos olevatest kaebaja isiklikest asjadest. Vaidlustatud käskkirjadega oli kaebajal keelatud isiklike esemete kasutamine. Vangistusseadusest ja selle alusel ja täitmiseks antud haldusaktidest tulenevalt on määratud kinnipeetava juures olla võivad asjad nii esemeliselt kui hulgaliselt, samuti tuleneb viidatud õigusaktidest, et kinnipeetava juures mitte olevad asjad on laos. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu oleks määrusega kohustatud vanglat väljastama laost ilma kaebaja sellekohase taotluseta mingid esemed, mis tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega tema juurest ära võeti ja ettenähtud korras lattu hoiule anti. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja” § 61 reguleerib vanglas lubatud asjade hoidmist. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 toodud piirangut. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekirja hoitakse laos. Viidatud paragrahvi lg 4 sätestab, et asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukord reguleerib detailsemalt vanglas lubatud asjadega toimimise korda . Ülalviidatud haldusaktidest tulenevalt toimub asjade üleandmine lattu ja laost väljaandmine ettenähtud dokumentide alusel lao valvuri poolt, kes teostab ka vastavad sissekanded kambrikaardile. Nimetatud kaardile kantakse kambrisse kaasavõetavad asjad e.kambris seoses laost väljastamisega olevad asjad, sissekande õigsust kinnitab kinnipeetav isik oma allkirjaga. Kui kinnipeetav vajab laos hoiul olevaid lubatud asju, kirjutab ta avalduse. Osakonna inspektor edastab avalduse nõusoleku korral lao valvurile, kes toob asjad kambrisse viseeritud avalduse alusel, tehes sissekande tema kambrikaardile muudatuste loetelusse. Esemed antakse kambrist lattu samas korras. Lao valvur võtab asjad hoiule, tehes sissekande kambrikaardile. Kohus leiab, et Tallinna Vangla täitis kohtumäärusest tuleneva kohustuse, mis seisnes viivitamatult piirangute kehtetuks tunnistamises isiklike riiete või esemete kasutamise keelus ning kehakultuuriga tegelemise keelus. Ka ei ole kõnealusel perioodil kohaldatud kaebuse esitaja suhtes uue haldusakti alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Siinjuures peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ka 19.09.2003.a. määrusele osas, milles kohus selgitas kaebuse esitajale, et kuigi toimub kohtuotsuse osaliselt viivitamata täitmisele pööramine, peab vastustaja sellega seotud kaebuse esitaja õigusi tagama üksnes niivõrd, kuivõrd see tuleneb VS-st või vangla sisekorraeeskirjadest ning kuivõrd seda võimaldavad Tallinna Vangla tingimused. 6 4.Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et ajaperioodile 15.12.2004-23.12.2004, millal R.K. viibis Tallinna Vanglas, ei ole Tallinna Halduskohtu 19.09.2003.a. määrus Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a. otsuse haldusasjas nr 3-1524/03 viivitamatult täitmisele pööramiseks osas, mis puudutab isiklike riiete või esemete kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise keeldu täitmisest enam kohaldatav, sest tegemist oli uue situatsiooni ja uute asjaoludega ning direktori käskkiri nr 300-d oli lõpetanud kehtivuse. Ülalviidatud kohtuasjas vaidlustatud Tallinna Vangla direktori käskkirjad ning kohtumääruse alusel ja kohtuotsuse osaliseks täitmiseks antud käskkiri nr 300-k puudutasid kinnipeetav R.K. suhtes Tallinna Vangla vangistusosakonnas karistuse kandmisel viibimisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. 23.09.2003.a. viidi kaebuse esitaja karistuse kandmiseks üle Tartu Vanglasse. Asjaolu, et seoses kohtuistungiga toodi kaebuse esitaja kohtuistungi toimumise ajaks (15.12.200423.12.2004) Tallinna Vanglasse, ei tähenda, et sellega oleks kaebuse esitaja muutunud Tallinna Vangla vangistusosakonnas karistuse kandmisel viibijaks ning et automaatselt kohaldus kaebaja viidatud kohtumääruses toodu. Kaebuse esitaja oli 23.09.2003.a. viidud karistuse kandmiseks üle teise vanglasse. Seega need toimingud, mis kaebuse esitaja suhtes tehti tema kohtuistungi toimumise ajaks Tallinna Vanglasse paigutamisel, on tehtud juba teistsuguses situatsioonis võrreldes julgeolekuabinõude kohaldamise ajaga., Seetõttu on põhjendatud vastustaja seisukoht uuest olukorrast ja uutest asjaoludest. Ülaltoodust tulenevalt on nimetatud osas R.K. esitatud taotlus põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Samuti ilmneb asjas antud kirjalikest seletustest ja haldusasja nr 3-96/05 materjalidest, et ülalviidatud perioodi Tallinna Vangla toimingute suhtes on R.K. algatanud eraldi haldusasja nr 3-96/05, taotledes toimingute, mille hulgas on kaebuses märgitud muu hulgas kaebajale isiklike riiete, esemete ja toiduainete kasutamise keelamist vanglasse saabumisel 15.12.2004, vangla riiete kandmiseks kohustamist, kehakultuuriga tegelemise mittelubamise õigusvastaseks tunnistamist. Eespooltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja leidnud, et taotluses rahatrahvi määramiseks kirjeldatud Tallinna Vangla tegevuses, mis leidis aset alates 15.12.2004.-23.12.2004.a. ,on tegemist R.K. õigusi rikkuvate uute iseseisvate toimingutega, mille peale ta on esitanud halduskohtule eraldi kaebuse haldusasjas nr 3-96/
2. Kohus peab lisaks eespooltoodule vajalikuks märkida, et viimatinimetatud kohtutoimikust nähtuvalt on Tallinna Vangla direktor andnud 16.12.2004.a. käskkirja nr 71, millega kohaldatakse Tallinna Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi julgeolekuosakonna määratud kambrites vangistusosakonna korpuses, samuti vangistusõigusest tulenevaid piiranguid, mis on ette nähtud vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Ka neil põhjustel jääb esitatud taotlus rahuldamata. Lea Kuuse kohtunik 7 8