2-03-472/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-03-472 Tsiviilasi OÜ *** hagi *** OÜ vastu 65 383,69 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-36/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik *** OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 10. jaanuar 2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised esindajad ja nende OÜ *** esindaja Annika Murulaid *** OÜ esindaja adv Kristina Uuetoa-Tepper Resolutsioon 1. Jätta Pärnu Maakohtu 13.09.2005 otsus muutmata.

2.*** OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 1. Pooled sõlmisid 01.11.2002 veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale transporditeenust viimase poolt etteantud mahus ja paikkonnas. Hageja vedas kostja tellimuse alusel igapäevaselt toidukaupu laiali kostja asukohast Tallinnas, Pärnu mnt ** Tallinnas asuvatesse Statoili bensiinijaamade müügipunktidesse ja teistesse toitlustusasutustesse. Lepingu p 3.5 järgi pidi tellija andma vedajale laadimisaegade tabeli ja pidi ära toodama lepingu lisas nr.2. Kostja pidi iga veotunni eest tasuma veotasu 153,40 krooni (lepingu p 5.1). Lepingu p 6.1 nägi ette, et vedaja koostab veoarved vastavalt veoringide tabelis etteantud veoringide maksumusele. Arveldusperiood oli iga jooksva kuu esimesest viieteistkümnenda ja kuueteistkümnendast kuni kuu viimase päevani.

Kostja pidi hagejale tasuma vastavalt tema poolt esitatud arvetele (punkt 3.4) 7 päeva jooksul arve esitamisest (punkt 6.2).

2 2. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale perioodil 15.05-31.05.2003 veoteenust 123,5 tunni ulatuses, mille kohta esitas 1. juunil arve summas 18 944 krooni.

Ajavahemikul 01.06-15.06.2003 osutas hageja kostjale veoteenust 122,5 tundi, mille kohta esitas 15. juunil arve summas 18 791,50 krooni. 15. juunist kuni 24. juunini 2003 osutas hageja kostjale veoteenust 82 tundi, esitades selle kohta 1. juulil arve summas 12 578, 80 krooni. Nimetatud arved on kostja poolt tasumata. Lepingu punkti 6.3 kohaselt on kostja kohustatud tähtajaks tasumata arvetelt tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1. juuni arvelt tuleb kostjal tasuda viivist 6725,12 krooni; 15. juuni arvelt 5261,76 krooni ja 1. juuli arvelt 3081,61 krooni. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 65 383,69 krooni, millest 50 386,69 krooni on veotasu ja 15 068,49 krooni viivis.

Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei osutanud kostjale veoteenust kostja poolt etteantud marsruudil ja vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Ka ei jõudnud kostja poolt hagejale veoks antud kaubad adressaadini. Hageja keeldus alusetult kostjale veoteenuse osutamisest ajavahemikul 25.06-25.07.2003. Hageja on kohustatud kostjale hüvitama rikutud kauba maksumuse, maksma lepingu rikkumise eest leppetrahvi ja hüvitama saamata jäänud tulu. Ebakvaliteetse teenuse tõttu on kostjal õigus selle hinda 30% võrra alandada. Kostja tegi hagejale 17.10.2003 avalduse hinna alandamise ja tasaarvestuse kohta. Kui hageja oleks veoteenust osutanud õigeaegselt ja nõuetekohaselt, oleks tal ajavahemiku eest 15.05-25.06 õigus saada veotasu 28 992,60 krooni. Tulenevalt olulistest puudustest teenuse osutamisel on kostjal õigus hinda 30% alandada ja tasuda tuleks teenuse eest maksimaalselt 20 294, 80 krooni. Samas on kostjal hageja vastu veolepingu rikkumisest tulenevad nõuded kogusummas 104 445,47 krooni (veo käigus kaduma läinud kauba maksumus 1214,15 krooni, rikutud kauba maksumus 1558,78 krooni, leppetrahv 15 765,54 krooni, veolepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu 35 000 krooni ja alusetult osutamata jäetud veoteenuse maksumus 50 907 krooni). Pärast tasaarvestust on kostjal hageja vastu nõue summas 84 150, 67 krooni.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 4. Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooled veolepingu p-s 3.5 nimetatud kauba laadimise kellaaegade tabelit allkirjastanud. Hageja osutas veoteenust vastavalt lepingule ja kostja tellimustele. Kostja ei maksnud teenuse eest perioodil 15.05-24.06.2003. Kostja esitatud sõiduplaanil puuduvad poolte allkirjad. Hageja vedajana ei nõudnud kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 775 sätestatud veokirja.

Tõendatud on kostja poolt VÕS § 785 lg 1 järgi juhiste andmine veoste toimumise kohta vedude alguse kellaaegade osas.

5.Pooled ei leppinud kokku laadimisaegades ega vormistanud lepingu p-s 3.5 viidatud lepingu lisa nr 2. Hageja esitatud tõenditest, kostjale esitatud arvetest ja nende laekumistest nähtub, et kostja on kuni 16.05.2003 tasunud hageja esitatud arved sama suurte töömahtude eest. Puuduvad tõendid, et hageja oleks perioodil 15.05-24.06.2003 vähem töötanud. Kui kostja leidis, et hageja ei täida lepingut korrektselt, tulnuks kostjal lepingu rikkumise asjaolud detailselt vormistada ja sellest vedajat informeerida. Kostja viitas hagejapoolsetele korduvatele lepingu rikkumistele, näitamata, mida ta oma õiguste kaitseks ette on võtnud. Kostja väited, et hageja ei teostanud vedusid ettenähtud marsruudil ja kellaaegadel, on otsitud, hoidumaks kõrvale temale osutatud teenuse eest 3 tasumisest. Kostja tõendid on ühepoolsed, pole võrreldavad ja on umbmäärased.

Kirjalikes tõendites osundatakse OÜ *** poolt pidevatele kaubaveo probleemidele.

Sarnaselt on kirjeldatud kaubavedu ka OÜ *** ja *** OÜ poolt. Ei ole välja toodud, millal ja kui palju hilineti, millal ja missugust kaupa oli puudu. Seega on osundatud tõendid umbmäärased ja neid ei saa arvesse võtta. Kostja esitas võrdluseks teise vedaja kaubaveo tabelid. Tabelis toodud kellaajad ei ole tõesed. Ei ole võimalik vedada viie minuti jooksul kolme erinevasse sihtkohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millisel konkreetsel päeval, kuhu ja kui palju hageja vedude teostamisel hilines.

6.Kostja ei toiminud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu kohaselt, kui esitas leppetrahvi nõude alles siis, kui tema vastu esitati hagi. Hagejapoolne lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Seega puudub kostjal õigus hinda alandada, nõuda leppetrahvi ja saamata jäänud tulu. Kostja tasaarvestuse nõue, mis tuleneb kauba riknemisest ja kaotsiminekust, on tõendamata. Esitatud ei ole tõendeid selle kohta, milline kaup, millal ja kuidas kadus või riknes. Ei ole teada, kuidas ja millisel viisil kaup üle anti ja kuidas puudujääk fikseeriti.

Tõendina on esitatud kostja töötaja poolt koostatud ühepoolne ja üldine õiend. Nimetatud tõend ja kostja esitatud pretensioon ei tõenda kauba kaotsiminekut. Kostjal puuduvad hageja vastu tasaarvestatavad nõuded.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 7. *** OÜ palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hageja ei esitanud kohtule igapäevaselt saadud juhiseid ja marsruudilehti või muid dokumente, millest oleks nähtunud, millist teenust vedaja poolt osutati. Pooled ei sõlminud veolepingu lisa nr 2, vaid kostja saatis iga päev täpse tabeli, milles olid näidatud laadimisajad ja klientide järjekord. Info edastati tabeli kujul, mille vormi esitas kostja ka kohtule. Nimetatud tabel kehtis kuni 25.05.2003 ja selles tehti vajadusel väiksemaid muudatusi. Alates 26.05.2003 teostas hageja ainult veoringe I ja III.

Kuivõrd kohus tuvastas, et tellija poolt anti juhised veo teostamiseks, oleks hageja pidanud tõendama, et ta täitis etteantud juhiseid täielikult. Hageja ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta tellija antud juhiseid täitis. Hageja ei tõendanud, milliseid juhiseid ta sai ja kuidas teostati faktiliselt vedusid. Seega on väär kohtu järeldus, et tõendatud on veoteenuste nõuetekohane osutamine. Hageja ei ole tõendanud nõuet veotasu saamiseks. Nõuet veotasule konkreetse perioodi eest ei tõenda ega põhjenda arved, mis esitati veo teostamise eest varasemal perioodil. Hagejal oli veoteenuse osutamisega probleeme juba lepingu sõlmimisest. Kostja ei pidanud nimetatud asjaolu tõendama, kuivõrd vaidlust ei olnud varasema perioodi üle. Asjaolu, et kostja ei kasutanud varasemalt oma õiguste kaitseks õiguskaitsevahendeid, ei saa ega või tõlgendada kostja kahjuks.

8.Väär on kohtu seisukoht, et veolepingu lisa nr 2 puudumine välistab võimaluse vaidlustada teostatud tööde mahtu. See ei ole kooskõlas VÕS §-ga 76. Kohus tuvastas, et tellija andis vedajale igapäevaselt juhiseid ja vedaja võttis need täitmiseks, seega veo teostamise korral neid juhiseid eirates on teenus osutatud mittenõuetekohaselt.

9.Põhjendamatu on kohtu väide, et perioodil 15.05-24.06.2003 ei osutatud vedaja poolt vähem teenust, kui varasemal perioodil. Nimetatut ei kinnita ükski asjas kogutud tõend.

Alates 26. maist 2003 vähenes sihtpunktide arv ja seeläbi ka veetava kauba kogus ning oleks pidanud vähenema ka veoaeg.

4 10. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks ümber lükanud kostja poolt hinna alandamisel ja tasaarvestuse tegemisel aluseks võetud asjaolud. Hageja ei tõendanud, et ta teostas vedusid vastavalt kostja ette antud juhistele ja et vedude teostamiseks kulutatud aeg oli vältimatult objektiivselt vajalik, et perioodil 01-29.05.2003 ei läinud veo teostamise käigus kaduma kaupa summas 1214,15 krooni ja 17.05.2003 ei rikkunud vedaja kaupa koguväärtuses 1558,78 krooni. Kohtul puudusid tõendid, millest oleks võinud järeldada, et tasaarvestuse aluseks esitatud nõuded on tõendamata. Kõik asjas esitatud tõendid kinnitavad kostja nõuete põhjendatust. Kohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 95 lg 1.

11.Arusaamatu on kohtu väide, et veoteenuse mittekohase täitmise tõendamiseks ei ole piisavad kirjalikud tõendid OÜ-lt ***, OÜ-lt *** ja ***OÜ-lt. Kolmandad isikud kinnitasid, et kaup hilines pidevalt. Lisaks oli OÜ Nime***jaoks probleem pidev kauba ja saatelehtede mittevastavus. *** OÜ-l oli kauba mittevastavuse osas probleeme juba 2002.a. Hageja ei tõendanud, et ta ei rikkunud nimetatud isikutele kaupade kohaletoimetamisel tellija poolt antud juhiseid ega esinenud kauba mittevastavusi saatelehtedele. Seega jääb arusaamatuks kohtu seisukoht tõendite võrreldamatusest.

12.Tõendamaks õigust hinna alandamisele ei pea olema tõendatud iga kuupäeva osas konkreetne kellaajaline hilinemine. Piisab sellest, kui leiab kinnitust lepingu rikkumine, millisest lähtuvalt tuleb hinnata kohase ja mittekohase täitmise suhet. Hageja pidi perioodil 15.05-25.06.2003 vastavalt veolepingule, kostja poolt ette antud marsruutidele ja kauba kätteandmise ning kohaletoimetamise kellaaegadele osutama veoteenust 189 tundi. Vastavalt veolepingu p-le 5.1 oleks teenuse õigeaegse ja nõuetekohase osutamise korral kohustunud kostja tasuma hagejale 28 992,60 krooni. Kuivõrd osutatud teenus ei olnud nõuetekohane, on kostjal õigus selle tasu alandamiseks VÕS § 112 lg 1 järgi 30% võrra. Kokku kuuluks hagejale teostatud veoteenuse eest perioodil 15.05-25.06.2003 tasumisele 20 294,80 krooni.

13.Kohus hindas tõenditena ebaõigesti AS *** sõidulehti. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, millisel marsruudil ta vedusid teostas ega ka kellaaegu iga sihtpunkti läbimise kohta. Seega puudus võimalus kontrollida, kas hageja kulutas ühest sihtpunktist teise jõudmiseks ebamõistlikult kaua aega või mitte. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ei tõendanud marsruudi järgimise kohustuse täitmist. Oleks hageja teostanud vedusid vastavalt etteantud marsruudile, oleks 6,5 tundi olnud enam kui piisav aeg. Hageja viis kaupa Tallinna piires kokku päevas keskmiselt 45 kliendile, kulutades selleks 7,5-10 tundi. Samas teine vedaja AS *** vedas kaupa 52 ja 53 kliendile, milleks kulus aega vastavalt 5,55 tundi ja 6,15 tundi. Kuna hageja väitis, et tema poolt ei suudetud jääda veoteenuse osutamisel eelnimetatud aja raamidesse, kinnitas hageja sellega enda poolt osutatud teenuse nõuetele mittevastavust. Hageja ei esitanud sisulisi vastuväiteid AS *** poolt veo teostamise kohta sõidulehtedel näidatud ajavahemiku jooksul. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta mingitest objektiivsetest asjaoludest tulenevalt oleks vajanud rohkem aega veo teostamiseks.

14.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostja tõendanud perioodil 01-29.05.2003 kauba kaotsiminekut. Kauba kaotsiminekut tõendab konkreetsete saateleht-arvete alusel koostatud õiend, mis on tehtud kaupade ostjatelt laekunud informatsiooni alusel. Hageja ei ole kauba kadumisele vastu vaielnud. Samuti kehtib ka 17.05.2003 AS-le *** viidud kauba rikkumise kohta, mille kohta esitati hagejale 23.05.2003 vastav pretensioon. Hageja ei ole tõendanud, et tema autojuht nimetatud kuupäeval kaupa ei rikkunud ega ole muul viisil esitatud nõudele vastu vaielnud.

5 15. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 159 lg 2. Kostja esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad, et hageja rikkus lepingujärgseid kohustusi. Kostja esitas leppetrahvi nõude viivitamatult pärast seda, kui selgus, et AS *** enam kostjalt kaupa ei telli. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja minetas leppetrahvi nõudeõiguse.

16.Hagejapoolse veolepingu mittekohase täitmisega on põhjustatud kostjale varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja aktiivse töö tulemusena ei loobunud ükski klient tema teenuste kasutamisest seoses hageja poolt veolepingujärgsete kohustuste pideva rikkumisega. Kauba õigeaegne ja puudusteta kohaletoimetamine oleks julgustanud kliente tellima rohkem toodangut ja positiivne info oleks juurde toonud ka uusi kliente.

Nimetatud asjaolu kinnitab ettevõtte käibe ja klientide arvu oluline kasv pärast vedaja vahetumist. Kui hageja oleks veolepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis oleks kostja saavutanud käibetõusu oluliselt varem kui juunis 2003.a. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale varalise kahju saamata jäänud tulu näol perioodil 01.04-31.05.2003 summas 35 000 krooni. Nimetatud nõudest tasaarvestas kostja 17.10.2003 1756,33 krooni käesolevas asjas hagetava nõudega. Ebaõige on järeldus, et kostjal puuduvad tasaarvestatavad nõuded hageja vastu.

Vastus apellatsioonkaebusele 17. OÜ *** vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 18. Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

19.VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veose) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale).

Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral on sätestatud VÕS §-s 101, mille lõike 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus muu hulgas nõuda kohustuse täitmist.

20.Pooled sõlmisid 01.11.2002 veolepingu ja vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja ei maksnud hagejale veotasu ajavahemikul 15.05-24.06.2003 teostatud vedude eest. Vaidlus on selle üle, kas hageja rikkus veolepingut, mis annaks kostjale aluse veotasu alandamiseks VÕS § 112 lg 1 alusel ning kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada VÕS § §-de 197 ja 198 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset veolepingu rikkumist ega tasaarvestatava nõude olemasolu. Sellest tulenevalt oli hagi rahuldamine õige.

21.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pooled ei koostanud lepingu lisana nr 2 lepingus ettenähtud laadimisaegade ja veoringide tabelit, kuid kostja andis hagejale veoste vedamiseks juhiseid. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, millised konkreetsed juhised ta hagejale 6 andis. Seetõttu ei ole kohtul võimalik nende täitmist kontrollida. Kostja esitatud nn näidistabel (t/lk 95) ei tõenda poolte kokkulepet veoaegade ja marsruudi osas. Hageja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist ja olemasolu omaks võtnud. Eeltoodud asjaoludel jääb paljasõnaliseks kostja väide hageja poolt kokkulepitud tingimuste rikkumise kohta ning puudub alus veotasu alandamiseks VÕS § 112 lg 1 järgi. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks hageja pidanud tõendama, millised olid kostja antud juhised ning kuidas hageja neid tegelikult täitis. Hinna alandamise aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on kostjal.

22.Ringkonnakohtu hinnangul võttis kohus otsuse tegemisel muu hulgas põhjendatult arvesse asjaolu, et kuni 16.05.2003 kostja hageja esitatud arvetel kajastatud vedude mahtusid ei vaidlustanud ja tasus arved, kuigi nõutud summad olid ligilähedaselt samas suuruses. (hageja veoringide kestuse arvestus t/lk 124, kostjale esitatud arved ja nende laekumine – t/lk 125, arved t/lk 126-126-139). Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil teostanud vedusid väiksemas mahus. Kohus leidis õigesti, et OÜ ***, OÜ *** ja *** OÜ seletuskirjad ei tõenda hageja poolt veoteenuse mittekohast täitmist. Nimetatud kohtule adresseeritud seletuskirju (t/lk 181-183) ei saa lugeda dokumentaalseteks tõenditeks TsMS § 117 lg 1 mõttes. Ka jättis kohus õigesti arvestama teise vedaja, AS *** veolehed (t/lk 113-118). Teise vedajaga sõlmitud veolepingu tingimused ja nende täitmine ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

23.Leppetrahvi tasaarvestuse nõude osas kohaldas maakohus õigesti VÕS § 159 lg-t 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Kostja esitas leppetrahvi nõude esmakordselt alles kohtumenetluse ajal tehtud tasaarvestuse avalduses.

24.Kui kostja esitab tasaarvestuse nõude, mis põhineb muu hulgas asjaoludel, et osa kaupa läks kaduma või rikuti hageja poolt, on kostja kohustus tõendada, millal, milline kaup ja mis asjaoludel kaotsi läks või hageja poolt rikuti. Antud juhul ei ole kostja seda teinud.

Kostja raamatupidamises koostatud kadunud kaupade arvestus (t/lk 96) ja üldsõnaline pretensioon hagejale (t/lk 97) seda iseenesest ei tõenda. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja pidanud tõendama, et kaup ei läinud kaduma ega riknenud veo ajal, on vastuolus TsMS § 91 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

25.Kostja ei tõendanud ka varalise kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol. Käibe suurenemine pärast pooltevahelise veolepingu lõpetamist ei ole seostatav hageja tegevusega. Kostja sellekohane seisukoht on hüpoteetiline. Kuna kostja ei ole tõendanud lepingu mittekohast täitmist hageja poolt ja kostjal puudub hageja vastu nõue, mida saaks tasaarvestada, kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele.

26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kostja apellatsioonimenetluse kohtukulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda. Hageja palus hüvitada apellatsioonimenetluse kohtukuluna õigusabikulud suurusega 5900 krooni. Nimetatud taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi on hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suurus piiratud. Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt 7 poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Nimetatud piirang hõlmab kõikides kohtuastmetes kantud õigusabikulusid kogumis. Hageja kasuks on õigusabikulud seadusega sätestatud piirmäära arvestades välja mõistetud maakohtu otsusega, mille ringkonnakohus jätab muutmata.

Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.