, kuid selle õiguse kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk kaalutud. Seaduse mõtte kohaselt võib maksuhaldur teavet avaldada igaühele, mis tähendab, et igaüks võib seda teavet küsida ja maksuhaldur peab otsustama, kas konkreetse küsija huvi on kaalukam maksumaksja huvist oma mainet mitte kahjustada. 3. MTA kohaldab ebaõigesti
lõiget 1.
Juba PS §-st 9 nähtub, et seadusandja eristab mõisteid „kõik“ ja „igaüks“ ning et on olemas „kõigi õigused“ ja „igaühe õigused“, mis ei ole identsed mõisted.
lõike 1 puhul on tegemist igaühe õigusega taotleda maksuhaldurilt teavet teise isiku maksuvõla kohta, st. igaühel on õigus teabe saamiseks esitada taotlus. Taotluse lahendamisel peab maksuhaldur lähtuma taotluse motiveeritusest ja diskretsioonireeglitest – st. kaaluma, kas taotlus rahuldada või mitte. 4. Isiku mainet kahjustava teabe avaldamisel tuleb igal üksikjuhul eraldi kaaluda, kas see aitab kaasa mingite avalike eesmärkide saavutamisele ning tuleb kaaluda avalikku huvi isiku erahuviga. Võlglaste avalikustamine ei pruugi maksude laekumist kuidagi parandada. Raskes majanduslikus olukorras või pankrotis võlgnikul ei pruugi ka kõige intensiivsema avaliku surve korral olla võimalik võlga tasuda, pigem võib maine kahjustamine tema maksevõimet veelgi vähendada. Õige põhimõte on: maksuvõlglase kohta info avaldamine on lubatud seal, kus maksuvõla osas ei toimu vaidlust ja kus teisiti ei ole võimalik maksuvõlglast oma kohustust täitma sundida. Vastustaja seisukoht 1.
-30 nimetatud juhtudel on maksusaladuse avaldamine lubatud ilma maksukohustuslase kirjaliku nõusolekuta.
§-s 27 loetletud andmed ei ole käsitletavad maksusaladusena. Maksu määramise korral maksuhalduri poolt on
lg-st 2 tulenevalt maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Sealjuures tehakse maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. X maksuvõla juures on märge „vaie“, mis viitab asjaolule, et haldusakt, millega maksuvõla aluseks olev summa on määratud, on vaidlustatud. 2. Vastavalt Maksukohustuslaste registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 12 lg 4 p-le 3 on registrisse kantavateks andmeteks muuhulgas juriidilise isiku maksuvõlgade ning enammakstud maksusummade suurus. Põhimääruse § 28 lubab maksuhalduril
§-s 27 nimetatud andmeid avaldada veebilehel või teha isikutele ning asutustele kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kaudu.
§-st 27 ning „„Maksukohustuslaste registri“ asutamise ja registri pidamise põhimäärusest“ tulenevalt õigus kaebuse esitaja huvisid kaalumata X maksuvõlga MTA interneti koduleheküljel avaldada või on tegemist kaalutlusotsust sisaldava toiminguga. Viimasel juhul on kaebuse esitaja arvates rikutud kaalutlusreegleid. Seega peab kohus leidma vastuse esmalt küsimusele, kas kaebuse esitaja maksuvõla Maksu- ja Tolliameti interneti koduleheküljel avaldamisel oleks MTA pidanud kaaluma kaebuse esitaja huve. Kui vastus küsimusele on jaatav, tuleb kohtul otsustada, kas kaebuse esitaja huve ka tegelikult kaaluti. 2. Asjassepuutuvad õigusaktid
lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade ning enammakstud maksusummade suuruse.
lg 2 kohaselt maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud. Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr. 240 kehtestatud „„Maksukohustuslaste registri“ asutamise ja registri pidamise põhimääruse“ (edaspidi Põhimäärus) § 28 kohaselt võib
§-s 27 nimetatud avalikke andmeid maksuhaldur väljastada kirjalikult esitatud järelepärimise alusel, samuti telefoni- või elektroonilisel teel tehtud järelepärimise alusel, avaldada veebilehel või teha isikutele ning asutustele kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kaudu. 3. MTA kaalutlusõigus X maksuvõla MTA kodulehel avaldamise otsuse tegemisel 3 3.1 Esmalt uurib kohus, kas
Nagu nähtub
§-st 27, on maksuvõlgade puhul tegemist avalike andmetega, mida maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele. Kohus on seisukohal, et
sätestab MTA pädevuse, mitte võimaluse kaaluda andmete avaldamise ja mitteavaldamise vahel. Kaalumise välistab sõnaühend „maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta /…/ igaühele“. Nimetatud sõnaühendist nähtub, et andmete avaldamiseks ei ole vajalik andmete avaldamisest puudutatud maksukohustuslase seisukoha ärakuulamine ning sellega arvestamine. Kui asuda vastupidisele seisukohale ning järeldada, et MTA peab andmete avaldamist kaaluma, peaks MTA kaalumisel arvesse võtma ka maksukohustuslase seisukohta andmete avaldamise suhtes. Mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt võib eeldada ning kohtu arvates pidi ka seadusandja eeldama, et igal maksukohustuslasel on ilmselt vastuväiteid tema maksuvõlgade avaldamisele kõrvalistele isikutele. Seadusandja on pidanud sättest nähtuvalt võimalikuks lubada MTA-l nende vastuväidetega mitte arvestada. Samuti nähtub sõnast „igaühele“, et maksuhaldur ei saa maksuvõlgu taotleja isikust sõltuvalt avalikustamata jätta. Seetõttu tuleb järeldada, et maksuvõlgade avaldamisel ei ole oluline taotleja isik ega taotleja eesmärk maksuvõla teadasaamisel. Seega asub kohus seisukohale, et seadusandja on pidanud igaühe ehk mistahes isiku poolt andmete saamise võimalust maksukohustuslase maksuvõlgade kohta sedavõrd oluliseks, et on leidnud, et maksuhaldur ei pea maksuvõlgade avalikustamisel arvestama maksukohustuslase võimalike vastuväidetega ega ka taotleja isiku ning eesmärgiga. 3.2 Järgnevalt uurib kohus, kas olukorras, kus MTA ei saa keelduda maksuvõlgade avalikustamisest, on MTA-l võimalus valida avalikustamise viisi vahel. Põhimääruse § 28 kohaselt võib maksuhaldur maksuvõlga väljastada nii kirjalikult esitatud järelepärimise alusel, samuti telefoni- või elektroonilisel teel tehtud järelepärimisel alusel, avaldada veebilehel või teha isikutele ning asutustele kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kaudu. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kohus on seisukohal, et Põhimääruse § 28 annab maksuhaldurile võimaluse, kaaluda avalike andmete väljastamise erinevate viiside vahel. Seega on tegemist maksuhalduri kaalutlusotsusega. 4. MTA valik maksuvõlgade avalikustamise viiside vahel Järgnevalt uurib kohus, kuidas MTA on kaalunud maksuvõlgade avalikustamise erinevaid viise. Käesoleval juhul on maksuhaldur otsustanud valida maksuvõlgade väljastamise veebilehe vahendusel, leides, et tegemist on andmete avaldamise taotluste rahuldamise lihtsustatud vormiga, kuna faktiliselt puudub maksuhalduril võimalus 4 keelduda isikule avalikke andmeid avaldamast sõltumata taotleja isikust (kirjaliku seletuse lk. 3, toimiku lk. 18). Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt on vastustaja kaalunud avalike andmete väljastamise viiside vahel lähtudes viisi valikul selle lihtsusest ning ökonoomsusest ehk mugavusest. Kohus möönab, et maksuvõlgade avaldamine veebilehel on MTA-le ilmselt vähem aega ning ressurssi nõudev kui kõik ülejäänud avaldamise viisid. Samuti on nimetatud andmete saamise viis teistest viisidest oluliselt lihtsam ja mugavam andmetest huvitatud isikule. Siit tekib küsimus, kas maksuhaldur oleks pidanud nimetatud kaalumisel arvestama ka maksukohustuslase huviga, milleks on maksuvõlgade veebilehel avaldamata jätmine. Kohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Nagu kohus juba kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 3.1 leidis, annab
maksuhaldurile õiguse maksukohustuslase maksuvõlad avalikustada olenemata maksukohustuslase vastuväidetest. Seega asus seadusandja seisukohale, et maksuvõlgade avalikustamine ei saa rikkuda maksukohustuslase õigusi. Nagu Põhimäärusest nähtub, on seadusandja pidanud võimalikuks maksuvõla avalikustamist muuhulgas veebilehe vahendusel. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja ei ole pidanud nimetatud avalikustamise viisi maksukohustuslase õigusi diskrimineerivaks ning maksuvõla avalikustamise viisi valikul ei pea maksuhaldur lähtuma maksukohustuslase eelistustest, vaid otstarbekusest, vajadusest ja avalikust huvist vastavate avalike andmete vastu. Kohtuistungil puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et avalik huvi maksuvõlgade vastu on väga suur. Maksukohustuslase eelistustest lähtumise vastu räägib samas maksuvõlglaste suur hulk, keda tuleb kohelda ühetaoliselt. Seetõttu ei ole põhjendatud maksuvõlglaste eelistustest lähtuvalt osade maksuvõlglaste andmete avaldamine veebilehel ning teiste andmete väljastamine vaid kirjaliku pöördumise teel. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et kuivõrd maksuhalduril puudub võimalus maksuvõlgade avalikustamisest keelduda, puudub vajadus kulutada aega ning ressursse vastavate taotluste individualiseeritud lahendamiseks, milleks annab võimaluse avalikustamine kirja, telefoni või elektroonilisel teel. Seega tuleb järeldada, et
koostoimes Põhimääruse §-ga 28 annavad maksuhaldurile võimaluse kaaluda maksuvõlgade veebilehel avaldamist lähtuvalt avaliku huvi suurusest, otstarbekusest, riigi raha ja ressursside säästlikust kasutusest ja muudest maksukohustuslase huvidest sõltumatutest teguritest ning sellega ei ole rikutud kaalutlusõiguse reegleid. 5. MTA poolt kaebuse esitaja taotluse lahendamine Kohus on seisukohal, et olukorras, kus seadusandja on pidanud võimalikuks maksuvõlgade avalikustamist maksukohustuslase nõusolekust ja teadmisest sõltumata ning maksuhaldur on ka avalikustamise viisi valikul maksukohustuslase eelistustest ja huvidest vaba, on MTA keeldumine kaebuse esitaja taotluse rahuldamisest põhjendatud ning seaduslik. Kuivõrd kohus on käesoleva kohtuotsuse p-des 3 ja 4 tuvastanud, et MTA ei pea maksuvõlgade avalikustamise otsustamisel ning avalikustamise viisi valikul kaaluma maksukohustuslase huve, ei pidanud MTA kaaluma ka kaebuse esitaja maksuvõlglaste nimekirjast kustutamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, küll aga selle tagajärgi avalikele huvidele. 5 Nagu vastustaja on õigesti leidnud, tuleb maksuvõlglasi kohelda ühetaoliselt. Seetõttu ei saa olla põhjendatud ühe isiku kustutamine veebilehelt maksuvõlglaste nimekirjast ning teiste maksuvõlglaste andmete säilitamine veebilehel. Taoline teguviis oleks vastuolus avalike huvidega, kuna sellega kaotaks veebileht seoses andmete puudulikkusega oma usaldusväärsuse. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, et maksuvõlgade avaldamise ainukeseks eesmärgiks on surve avaldamine maksuvõlglastele. Kohus leiab, et eesmärgiks tuleb siiski pidada maksuvõlglaste võimalike tehingupartnerite hoiatamist ning seeläbi ka uute maksuvõlglaste tekke välistamist. Tuleb eeldada majandustehingu riskantsust maksuvõlglaste nimekirjas oleva isikuga, kuna maksuvõlglase äripartner ei pruugi seoses maksuvõlglase maksuvõlaga saavutada maksuvõlglase poolt tehingu täitmist ning kauba või teenuse eest tasumist. Eeltoodu võib omakorda kaasa tuua maksuvõlglase äripartneri võla MTA-le või muule isikule. Maksuvõlglaste arvu kasv ei ole avalikes huvides. Seega leiab kohus, et maksuvõlglaste registri kättesaadavus ning usaldusväärsus teenivad olulist avalikku huvi, mis kaalub üles kaebuse esitaja väidetava õiguste rikkumise ning huvi olla maksuvõlglaste registrist kustutatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiina Pappel Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.