) §25 lõikes 6 sätestatud nõudeid rikkudes. OÜ-le Y kuulub merelaev (purjejaht) nimega Z1, mille kaebuse esitaja omandas 05.05.2002 ning mille kodusadamaks on Tallinn. 22.04.2002 kooskõlastas Veeteede Amet OÜ Y pooolt esitatud laevanime Z1 ning laev on esmakinnistatud 07.07.2002. Kaebaja leiab, et OÜ-le Y kuulub laevanime Z1 kasutamise ainuõigus, millest kõik teised Eesti laevaregistrisse kantud laevade nimed peavad selgelt erinema. Sellele vaatamata on Veeteede Amet neid nõudeid rikkudes kooskõlastanud laevanimed Z ja Z1 I (Z1-I). Veeteede Amet on ebaõigesti pidanud piisavaks ja seaduse mõttes kaht laevanime selgelt eristatavaks juhul, kui laevanimele lisatakse sidekriipsu järel või ilma sidekriipsuta üks täht (täht seetõttu, et vastavalt
Seega oleks ebaõige eeldada, et laevanimele Z1 lisatud täiendite (V ja I) näol saaks olla tegemist rooma numbritega, mis hääldamisel kõlaksid vastavalt Z1 Viies ja Z1 Esimene. Kuna tegemist on lisatähe (-hääliku), mitte numbriga, siis ei muuda need kõnealuseid laevanimesid selgelt eristatavaks. Kolmas isik kasutab näit. reklaamides laevanime Z1 I ka üldse ilma viidatud ühetähelise täiendita, st ainult nimena Z1. Tõendit laeva nime kooskõlastamise kohta tuleb käsitleda haldusaktina, mida saab halduskohtus vaidlustada. Nimetatud tõend on dokument, ilma milleta laeva kinnistamist ei toimu (teede- ja sideministri 11.02.99 määrusega nr 8 kinnitatud Laeva või ehitatava laeva kinnistamiseks esitatavate laevatehniliste ja laevaohutusalaste dokumentide loetelu p 1 alap 4, p 2 alap 3). Seega Veeteede Ameti poolt antav haldusakt nime kooskõlastamise kohta on 2 otseselt laeva või ehitatava laeva esmakinnistamise (või juba kinnistatud laeva nime muutmise) aluseks olev dokument, mille puudumisel kinnistamist ei toimu (kannet nime kohta ei muudeta). Laevapereta prahitud laevade registrisse kandmiseks esitatavate dokumentide hulgas sellist tõendit sõnaselgelt nimetatud ei ole (
, teede- ja sideministri 05.06.98 määrusega nr 33 kinnitatud Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise kord). Laevapereta prahitud laevade registri pidajaks on Veeteede Amet. Kui asja arutamisel selgub, et Veeteede Amet peab ka laevapereta prahitud laevade registrisse kantava laevanime kooskõlastuse kohta väljastama asjakohase tõendi, mis on käsitletav eelhaldusaktina registrisse kandmise otsusele, siis palub kaebuse esitaja nimetatud kooskõlastuse tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et laevanimede Z ja Z1 I kooskõlastamine Veeteede Ameti poolt ja laeva Z1 I laevapereta prahitud laevade registrisse kandmine vastavalt AS-i X avaldusele on õigusvastased ning rikuvad kaebuse esitaja subjektiivset õigust laevanime Z1 ainukasutamisele Eestis. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Veeteede Ameti poolt 13.01.2003 välja antud tõend laevanime Z kooskõlastamise kohta, tunnistada õigusvastaseks laevanime Z1 I kooskõlastamine Veeteede Ameti poolt või kui Veeteede Ameti poolt on väljastatud tõend laevanime Z1 I kooskõlastamise kohta, siis nimetatud tõend kui eelhaldusakt registreerimisotsusele tühistada, samuti tühistada Veeteede Ameti 10.03.2004 otsus laeva Z1 I laevapereta prahitud laevade registrisse kandmise kohta AS-i X avalduse alusel. Samuti palub kaebuse esitaja mõista Veeteede Ametilt tema kasuks välja kaebaja poolt kantud kohtukulud summas 23 040 krooni vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Vastustaja seisukoht Veeteede Amet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Laeva nime kooskõlastamine ei ole oma olemuselt õigustoiming (haldusakt), vaid reaaltoiming, mis ei tekita laeva omanikule õigusi ega kohustusi. Kaebaja arvamus, et laevanimedes Z ja Z1 I (Z1-I) sidekriipsu järel (või ilma selleta) lisatavad märgid V ja I saavad tähendada üksnes tähti, on ekslik.
lõikest 2 tulenev nõue, mille kohaselt laeva nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus, ei keela kasutada laeva nimes lisaks tähemärkidele täiendavalt ka numbreid. Selle sätte eesmärgiks on ära hoida seda, et laeva nime ei kirjutataks eesti keelele võõras kirjas (näit. kirillitsas, araabia kirjas, hiina hieroglüüfides jne). Sellest tulenevalt on Veeteede Amet veendunud, et märk V võib tähendada nii tähte v kui ka rooma numbrit 5. Numbrite kasutamine laeva nimes on nii Eestis kui ka maailmapraktikas täiesti tavapärane. See kajastub ka Eesti laevaregistrite andmetes. Laevakinnistusraamatusse on näiteks kantud merelaevad Nescosub-2, Ahto-18, Kelnase-7, Carrera 2, Carmen II, Odin I, Odin II, Odin III, Jenny VI jt. Samasuguseid näiteid saab tuua ka välisriikide praktikast. Laeva nimi peab erinema ainult ühe riigi registri piires, mitte maailma mastaabis. Näiteks Lloyd’s registri andmebaaside järgi on ainuüksi Z1-nimelisi laevu registreeritud 59 (kusjuures arvesse on võetud ainult suuri laevu). Laeva identifitseerimiseks ei piisa ainult laeva nimest. Peale selle on ka teisi identifitseerimistunnuseid, nagu laeva registrinumber, kodusadam, laeva kutsung, praktikas kasutatakse ka selliseid tunnuseid nagu laeva lipp, laeva tüüp jm. Laevanimed, mis erinevad vaid numbri poolest, on üksteisest selgelt eristatavad nii visuaalselt kui ka hääldamisel (näit. raadioside pidamisel) ning laevad on selle järgi identifitseeritavad. 3 Laeva Z1 I registreerimine laevapereta prahitud laevade registrisse on toimunud kooskõlas
-ga. Kuivõrd Veeteede Amet on laevapereta prahitud laevade registreerija, siis amet iseendale kirjalikku kooskõlastust väljastama ei pea, sest nime kooskõlastab ja laeva registreerib ameti üks ja sama struktuuriüksus. Laeva laevapereta prahtimine tähendab, et laev võetakse laevaomanikult rendile ilma meeskonnata. Laev Z1 I on Veeteede Ameti poolt kantud laevapereta prahitud laevade registrisse. Sellega omandas Küprosel registreeritud laev õiguse ajutiselt sõita Eesti lipu all ja laeva kapteniteks tohivad olla Eesti kodanikud. AS X oleks võinud laeva prahtida ka teatud perioodiks. Sellisel juhul sõidaks laev Küprose lipu all, oleks mehitatud laevaomaniku poolt ning mingeid takistusi selle sõitmiseks kasvõi Z1 nime all ei oleks olnud, vaatamata sellele, et Eestis on laevaregistrisse kantud samanimeline laev. Vastustaja leiab, et laevanimede kooskõlastamisega ja laeva nimega Z1 I registreerimisega laevapereta prahitud laevade registris ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
ega ükski teine seadus ei tunne sellist subjektiivset õigust nagu õigus laeva nimele. Vastustaja palub jätta OÜ Y kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik AS X leiab, et laeva nime Z1 I kooskõlastamine ning selle kandmine laevapereta prahitud laevade registrisse Veeteede Ameti poolt on õiguspärane, kooskõlas
-ga ning Laevapereta prahitud laevade registri pidamise vormi ja pidamise korraga (teede- ja sideministri 05.06.98 määrus nr 33) ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi kaevatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise vastu. Laev Z1 I on esmaregistreeritud Küprose laevaregistris ning laeva omanik W on realiseerinud Küprose seadusest tuleneva õiguse anda oma laevale nimi. Sellise õiguse realiseerimine ei ole vaadeldav kaebuse esitaja õiguste rikkumisena Eesti õiguse järgi. Eesti õigus ei saa reguleerida välismaa registrisse kantava laeva nime. AS-i X näol ei ole tegemist laeva omanikuga, seega ei andnud ega muutnud kolmas isik laeva nime, kuivõrd laeval oli nimi enne laevapereta prahitud laevade registris registreerimise avalduse esitamist ja sõltumata sellest. Sellest tulenevalt leiab kolmas isik, et laeva Z1 I kandmiseks laevapereta prahitud laevade registrisse ei olnud nõutav laeva nime kooskõlastamine Veeteede Ametiga vastavalt
lg 6, kuna laevale nime andmine allub laeva esmaregistreerimise riigi (antud juhul Küprose) seadusele. Isegi juhul, kui teises riigis registreeritud laevade nimed peaks kohustuslikus korras kooskõlastama Veeteede Ametiga vastavalt
Kuna AS X esitas Veeteede Ametile kõiki
lg 1 nimetatud andmeid sisaldava kirjaliku avalduse ning sinna juurde kuuluvad dokumendid, puudus Veeteede Ametil seaduslik alus laeva Z1 I laevapereta prahitud laevade registrisse kandmisest keeldumiseks. Kolmas isik leiab, et ka juhul, kui teises riigis registreeritud laeva nimi peaks kohustuslikus korras vastama
lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele (milliseid nõudeid Eesti seadus välismaa laevade suhtes tegelikult ette näha ei saa), on konkreetne laeva nimi Z1 I nimetatud sätetega täielikult kooskõlas. Laeva nimi Z1 I vastab nimetatud sätetes ettenähtud nõuetele – nimi on selgelt erinev teistest Eestis registreeritud laevade nimedest, ei ole vastuolus heade kommetega, ei sisalda sõna „Eesti“ ning on kirjutatud eesti-ladina tähestikus. 4 Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaks laeva nime – Z1 ja Z1 I erinevad teineteisest üksnes ühe tähe poolest, mis ei ole piisav erinevus. Sufiksi „I“ näol ei ole tegemist mitte häälikuga „i“, vaid rooma number ühega. Eesti keeles kasutatakse rooma numbreid järgarvude tähenduses, seega hääldatakse Z1 I kui Z1 Esimene (inglise keeles Z1 the First). Sufiksi „I“ lisamine laeva nimele ei ole vastuolus
Suurtäht „I“ kuulub vaieldamatult eesti-ladina tähestikku, mis ei välista sellele rooma numbri tähenduse andmist, kuivõrd kõik rooma numbrid on tähistatud ladina tähestikku kuuluvate tähtedega. Samuti võib sufiksit „I“ mõista arvuna, mis on muu tähis
Laeva nimi Z1 I koosneb seega sõnalisest osast „Z1“, millele on lisatud sufiks „I“, mis rooma numbrina omab tähendust esimene. Tähise lisamist on laeva nimede registreerimise praktikas peetud piisavaks erinevuseks laeva nimede vahel, mille tähekombinatsioon on sama (näit. on Eestis registreeritud AutoExpress ja Autoexpress2 ning SuperSeaCat Three ja SuperSeaCat Four). Numbri lisamine nime sõnalisele osale on aktsepteeritav ka teistes Eesti registrites kui tunnus, mis on piisav nimede selgeks eristamiseks. Seega on laeva nimi Z1 I selgelt eristatav laeva nimest Z1 nii kirjapildi kui ka kõla poolest ning vastab
Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis: OÜ Y kaebus ei ole põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas vaidluses tuleb kohtul esmalt lahendada küsimus, kas kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Veeteede Ameti kooskõlastused ja otsus rikuvad kaebaja õigusi, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud, ja kas kaebajal on põhjendatud huvi Veeteede Ameti toimingu – laevanime Z1 I kooskõlastamise - õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. HKMS §7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib HKMS §7 lg 1 ja §10 lg 3 kohaselt esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega, et antud juhul ei ole kaebuse esitaja tõendanud, kuidas vaidlustatavad haldusaktid ja toimingud rikuvad tema subjektiivseid õigusi või piiravad tema vabadusi ning missugune on tema põhjendatud huvi kooskõlastuse õigusvastasuse kindlakstegemise vastu. Kohus leiab, et Veeteede Ameti poolt 13.01.2003 OÜ-le Z antud tõend laevanime Z kooskõlastamise kohta, Veeteede Ameti poolt laevanime Z1 I kooskõlastamine ja 10.03.2004 otsus laeva Z1 I laevapereta prahitud laevade registrisse kandmise kohta ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on küll esitanud väite oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, kuid nimetatud väide on paljasõnaline, kuna kaebaja pole ei kaebuses ega ka asja kohtulikul arutamisel selgitanud ega põhjendanud, milles nimetatud rikkumine seisneb. 5
-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebuse esitaja subjektiivset õigust laeva nimele.
alusel peetakse Eestis kokku nelja laevade registrit – Veeteede Ameti juures väikelaevade registrit (
) ja laevapereta prahitud laevade registrit (
) ning kohtute registriosakondade juures laevaregistrit ja ehitatavate laevade registrit. Kohtute registriosakondade juures peetavad registrid (
lg 1, Laeva asjaõigusseadus §1 lg 1) moodustavad laevakinnistusraamatu (
). Laevade registreerimine ja laevade kinnistamine (kandmine laevakinnistusraamatusse) on erinevad toimingud, millel on erinevad õiguslikud tagajärjed.
lg 1 ja lg 2 kohaselt kantakse laevaregistrisse laevad, mille omanikuks on Eesti vabariik, füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidiline isik.
kohaselt kantakse ehitatavate laevade registrisse Eestis ehitatav mere- või siseveelaev või teisaldavat ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend. Teisele riigile kuuluvat laeva ei ole seega võimalik Eestis laevakinnistusraamatusse kanda. Laevade registreerimine kõigis eelpoolnimetatud registrites kannab avalik-õiguslikku funktsiooni – lipuriik võtab endale kohustuse tagada laevade rahvusvahelistele standarditele vastavuse ning kohustuse seda kontrollida. Laeva kinnistusraamatusse kandmisega kaasneb eraõiguslik funktsioon – laevade tsiviilkäibe tagamine. Kohus nõustub kolmanda isiku väitega, et laevade registreerimisel laevapereta prahitud laevade registris on küll üksnes ajutise iseloomuga avalik-õiguslik funktsioon, kuna nimetatud registris registreeritakse ajutiselt juba eelnevalt teistes riikides registreeritud laevad.
lg 1 sätestab, et laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva (välismaa laecv) eraõiguslik seisund on määratud tema algregistririigi õigusega. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on välismaa laev allutatud Eesti avalikule õigusele ja selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid ohutusnõudeid, kui laeva algregistririigi ohutusnõuded ei ole karmimad kui Eesti omad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi laevale nime andmine toimub laeva omaniku poolt laeva esmaregistreerimisel vastavalt esmaregistreerimise riigis kehtivale õiguslikule regulatsioonile, siis laeva laevapereta prahtimisel (laeva võtmisel laevaomanikult rendile ilma meeskonnata) kuulub see kandmisele Veeteede Ameti juures peetavasse laevapereta prahitud laevade registrisse vastavalt Eestis kehtivale avalikule õigusele. Laeva registreerimisel laeva nimele esitatavad nõuded on sätestatud
§-s 25, mis on kohustuslikud ka laevade registreerimisel laevapereta prahitud laevade registris, vaatamata sellele, et tegemist on oma olemuselt ajutise iseloomuga avalik-õiguslik funktsiooniga. Seetõttu ei saa nõustuda kolmanda isiku väitega, et
lg 6 ei laiene välismaal registrisse kantud laevadele, millele antakse laevapereta prahitud laevade registrisse kandmise alusel ajutine õigus sõita Eesti lipu all.
lg 6 kohaselt peab Eestis registreeritud laevanimede nimekirja Veeteede Amet, kellega laevaomanik või laevapereta prahtija kooskõlastab laevale antava või muudetava nime. Veeteede Amet ei kooskõlasta nime, mis ei erine selgelt varem registreeritud nimest. Seega tuleneb nimetatud sättest otseselt Veeteede Ameti kohustus ka laevapereta prahitud laeva registrisse kandmisel kontrollida, kas registrisse kantava laeva nimi vastab Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele, st erineb selgelt Eestis varem registreeritud nimest. Vastasel juhul tuleneb samast sättest võimalus laeva nime vajaduse korral ka muuta. Veeteede Amet on ka ise möönnud, et nad on laeva Z1 I nime laevapereta prahitud laevade registrisse kandmisel kooskõlastanud, kuigi ei ole seda teinud kirjalikult, kuna nime kooskõlastas ja laeva registreeris ameti üks ja sama struktuuriüksus. 6 Samal ajal ei ole laeva Z1 I nime kooskõlastamine ja laeva kandmine laevapereta prahitud laevade registrisse kuidagi rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna laeva nimi Z1 I on kaebajale kuuluva laeva nimest Z1 selgelt eristatav nii kirjapildi kui ka häälduse (Z1 Esimene, Z1 the First) poolest ning tagab laeva identifitseeritavuse nime järgi. Samal seisukohal on kohus ka laevanime Z (Ziis, Ziies, samuti ka juhul, kui laeva nimi hääldatuna oleks Zee, mis ei ole aga tõenäoline) suhtes, mis on registreeritud OÜ-le Z. Kooskõlastuse andmine laeva nimele kui toiming ei puuduta kaebuse esitajat mingil viisil, seega ei saa kaebuse esitajal olla ka põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise vastu HKMS §7 lg 1 mõttes. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi ja kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, on see kaebuse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks. Kohus ei pea sel juhul analüüsima kaebuse sisulisi motiive ega andma õiguslikku hinnangut kaebaja poolt esitatud tõenditele. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et OÜ Y kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg.1 p.6 ja §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus otsustas : Jätta OÜ Y kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.