TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1191 (3-558/05) Otsuse kuupäev 22.02.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ X.X esindaja Kiur Põld´kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.07.2005 käskkirja nr. 1-3-12/949 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 08.02.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebaja: OÜ X.X , esindaja Kiur Põld; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik. Resolutsioon Jätta OÜ X.X esindaja Kiur PÕLD esitatud kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.07.2005 käskkirja nr. 1-3-12/949 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 22.
- Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud OÜ X.X esindaja Kiur Põld on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 27.07.2005 käskkirja nr. 1-3-12/
- Vaidlustatud käskkirja kohaselt on jäetud rahuldamata X.X Osaühingu taotlus nr.
- Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamiseks on tellitud PRIA poolt analüüs Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuselt, kelle poolt 30.06.2005 antud hinnangu kohaselt ei ole Äriplaanis arvestatud ca 200.000.- kr istanduse rajamiskuluga ja ka hilisemad hoolduskulud on planeeritud ebareaalselt madalad. Taotlejal puuduvad rahalised vahendid nende kulude kandmiseks. Samuti muutub prognoositud kasum kahjumiks, mis viiks ettevõtte omakapitali negatiivseks ehk ettevõtte kuuluks likvideerimisele. Eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes tekib PRIA´l kahtlusi, kas taotleja on suuteline ligi miljon krooni maksvat investeeringut korrektselt teostama. Sellest tulenevalt on X.X OÜ taotlus investeeringutoetuse saamiseks jäetud rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ning tuleb tühistada ning samas taotleb teha PRIA´le ettepaneku esitatud investeeringutoetus uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitaja leiab, et arusaamatud on PRIA väited jätkusuutlikkuse kohta. Kriteeriumid majandustegevuse hindamiseks on sätestatud ühtse programmdokumendi aastateks 2004-2006 meetme 3.
- „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused § 13 ja 14 alusel. Kaevatavast haldusaktist ei nähtu, millisele kriteeriumile kaebaja ei vasta, haldusakt on motiveerimata ning pole hinnatud kõiki asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et tuleks üle kuulata tunnistaja, kes igapäevaselt tegeleb astelpajuistikute ja –marjade kasvatamisega ning selgusele on vaja jõuda, millest on eksperdid Zeiger ja Värnik oma arvamuses lähtunud. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PRIA on lähtunud taotleja poolt esitatud äriprojektist ja taotleja majandustegevuse hindamiseks Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse hinnangust, mis on otsuse tegemisel arvesse võetud. Täiendav ekspertiis on tellitud peale vaide esitamist Eesti Põllumajandusülikoolilt. Hinnang kinnitab Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut ning amet ei pidanud põhjendatuks OÜ-le X.X 375.000.krooni ulatuses toetuse andmist astelpajuistikute ostmiseks. Samas on eksperthinnang üldine, ei puuduta ainult kaebuse esitanud isikut. Vastustaja esitab kohtuistungil EPMÜ ekspertarvamuse kogu teksti , kuna eelnevalt on esitatud väljavõte nimetatud ekspertarvamusest. PRIA´l on kahtlusi , kas taotleja on suuteline ligi miljon krooni maksvat investeeringut korrektselt tegema, kuna kaebaja rahalised tehingud on viibinud ning viidatakse tasaarveldustele või tasumistele pärast marjade eest tasu saamist. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata , kuna haldusakt on õiguspärane nii sisult kui vormilt. Käskkirjal on aluseks võetud „ Struktuuritoetuse seaduse“ § 32 ´lg 1 p. 3, mille kohaselt enne 2005 l. juulit alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpuni vastavalt taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud seaduste alusel ning § 20 lg 4 – Põllumajandusministri
- aprilli 2004 määruse nr. 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse „ tingimused (määrus nr. 36)„ § 15 lg 1 p.
- OÜ X.X on esitanud taotluse nr. 0105440012 18.04.2005, seega enne
- juulit
- Struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 kohaselt (kuni 01.07.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui taotluse läbivaatamisel on ilmnenud valeandmed või kui esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsustus. Määruse § 15 lg 1 p. 3 kohaselt taotleja , tema eelnev majandustegevus , kavandatav projekt ja majandustegevus on nõuetele vastav, kui määruses sätestatud nõuded on täidetud. Kohus on seisukohal, et täidetud on haldusakti nõue - tuua välja haldusakti õiguslik alus. Samas on haldusakt mõistetav, välja on toodud asjaolud, millest tingituna on jäetud taotlus rahuldamata ning samuti kajastab käskkiri vaidlustamisviidet. Seega vastab haldusakt HMS § 54, 55 lg 1 ja 2, § 56 lg 2 , § 57 lg 1 nõuetele. Käskkirjas on välja toodud põhjused, miks ei ole rahuldatud kaebaja taotlust nr. 0105440012 investeeringutoetuse saamiseks 375.000.- krooni astelpaju istikute ostmiseks. PRIA ei ole pidanud kaebaja majandustegevust jätkusuutlikuks ning on pidanud äriplaani ebareaalseks ning perspektiivituks. Kaebuse kohaselt ei ole analüüsitud , miks ei ole majandustegevust hinnatud jätkusuutlikuks ning on viidatud määruse nr. 36 § 13 ja
- Riigikohus on asunud seisukohale,(RT III nr. 7 10.03.2005, Art. 61), et toetuse saamiseks esitatav taotlus ja sellele lisatud dokumentatsioon peavad olema kooskõlas „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu“ ratifitseerimise seadusest ja selle alusel antud aktidest tulenevate nõuetega. Seejuures ei saa unustada , milles seisnes põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antavate toetuste eesmärk. Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerimise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Jätkusuutlikkuse analüüsimisel ei saa lähtuda ainult määruse nr. 36 § 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest. Tulenevalt määruse nr. 36 § 12 alusel tuleb kontrollida ka taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise aluseid ja korda. Sellest tulenevalt kontrollib PRIA Struktuuritoetuse seaduse § 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lg 1 nimetatud ja määruses nr. 36 sätestatud nõuetele. Määrus nr. 36 käsitleb meedet 3.1, mille kohaselt investeeringud põllumajandustootmisse antakse põllumajandustootjale, kes on jätkusuutlikud või kelle jätkusuutlikkust saab tõestada pärast investeeringute tegemist. Jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb lähtuda taotlemisele eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning toetuse taotlemise aasta ja sellele järgneva kolme aasta äriplaani alusel. Toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel riiklikul tasandil puudub normaalne turuväljund. Turuväljundi hindamisel võetakse arvesse vastava toodangu tootmismahud ja siseriiklik tarbimine, samuti vastava toodangu ekspordi ja impordi näitajad. PRIA käskkirjas on viide eksperthinnangule, mida on PRIA aluseks võtnud käskkirja väljaandmisel , kus nähtuvalt on analüüsitud majandustegevuse jätkusuutlikkust, seega pole õige kaebaja väide, et ei nähtu vastustaja poolt tehtavat analüüsi kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamise kohta. Kuna PRIA-s ei ole eksperte astelpajukasvatuse alal, on tellinud ekspertiis esialgselt Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, mille kohaselt on kahtluse alla seatud, kas OÜ X.X on suuteline ligi miljon krooni maksvat investeeringut korrektselt tegema. Täiendavalt tellis PRIA ekspertarvamuse seoses kaebaja poolt vaide esitamisega Eesti Põllumajandusülikoolilt. Äriplaanile ja taotlustoimikule on antud eksperthinnang EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent Rando Värnik ja majandusteaduste doktor Peedu Zeigeri poolt. Eksperthinnangu kohaselt ei ole äriplaanis arvestatud tööde teostamisega seonduvate kulutustega ning äriplaanis kajastuv astelpajumarjade müük on seotud turundusriskidega , mis on kahtluse alla seadnud ettevõtte jätkusuutlikkuse. Eksperdi väide tugineb uurimusele, mille kohaselt on suur osa 2004.aasta marjasaagist veel realiseerimata, mistõttu on takistatud ka rahade liikumine. Eesti riikliku arengukava 2004-2006 programmitäiendi p. 2 kohaselt peab riikliku arengukava (RAK) raames rahastatav projekt vastama teatud kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millist abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane , tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad, jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse ja taotlejad peavad suutma projekti ellu viima. Eksperthinnangu kohaselt , mis on otsuse tegemisel aluseks võetud, ei ole taotleja arvestanud äriplaanis 200.000.- kroonise istanduse rajamise kuluga. Aastateks 2005-2007 on planeeritud istanduse kulud ebareaalselt madalad. Omatoodangu müük on 2004.aastal 17369.- krooni , omatoodangu realiseerimise all on astelpajumarjade müük TÜ-le Mari ning rahalised tehingud on viibinud ja viidatud on tasaarveldustele ja võimalikele tasumistele pärast marjade müüki, mis seab kahtluse alla realiseerimisest saadava tulu kujunemise ja ettevõtja jätkusuutlikkuse. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest, kuna PRIA peadirektori käskkiri 27.07.2005 nr. 1-3.12/949 on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks