TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-356 (endine nr. 3-224/05) Otsuse kuupäev 03.veebruar 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi V.Le kaebus Otepää Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.
- 2005, 19.
- 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V.L, tema esindaja Heiki Kuningas, vastustaja Otepää Vallavalitsuse esindaja Tõnis Täär Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.L on tunnistatud ÕVVTK Valga maakonna komisjoni 22.01.1993.a. otsusega nr. 600 õigustatud subjektiks Pühajärve vallas (käesoleval ajal Otepää vald) K külas J talu nr. 57 maa pindalaga 17,14 ha suhtes. 16.04.1996.a. andis Pühajärve Vallavalitsus välja korralduse nr. 38, millega otsustas alustada J maaüksuse tagastamist ja V.Le omandisse vormistamist ning kohustas V.Lt lahti raiuda piirisihid ja paigaldada puuduvad piirimärgid. 07.10.1997.a. andis Pühajärve Vallavalitsus korralduse nr. 323 J- nr.3 maa tagastamise kohta M.Mle. J- maa on kantud kinnistusraamatusse 23.11.1997.a. J- talu maad piirnevad kaebajale tagastamisele kuuluva maaga - maatükk nr 4 osas. 23.12.2002 korraldusega nr 2-4-854 otsustas Otepää Vallavalitsus tagastada V.Lele J talu maad pindalaga 15,79 ha. 13.08.2003 korraldusega nr 2-4-590 täiendas vallavalitsus oma 23.12.2002 korraldust punktiga 1.1, milles märgiti, et MRS § 6 lg 2 p 3 ja 4 alusel jääb V.Lele tagastamata 1,35 ha teisele isikule kuuluva elamu juurde kuuluvat maad ja riigimaantee alla jäävat maad, mille eest määratakse kompensatsioon eraldi korraldusega. 18.
- 2005 esitas V.L kohtule avalduse, milles taotles kohtult abi maa piiriküsimuste lahendamisel. Peale kaebuse käiguta jätmist ja kaebajale riigi õigusabi määramist esitas V. L täpsustatud kaebuse, milles taotleb Pühajärve Vallavalitsuselt nende 07.10.1997 a. õigusvastase korraldusega nr 323 tekitatud kahju 13829.20 krooni väljamõistmist, Otepää Vallavalitsuse tegevusetuse J talu maade tagastamisel õigusvastasuse tuvastamist ja Otepää Vallavalitsuse kohustamist uue katastriüksuse plaani koostamiseks ning maa tagastamise korralduse väljaandmiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja on seisukohal, et Pühajärve Vallavalitsuse 7.10.1997.a. korraldus nr. 323, millega tagastati M.Mle J- maade hulka osa J talu maadest, on õigusvastane ja sellega on tekitatud talle materiaalset kahju. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei ole loobunud 0,7 ha tagastatavast maast. Samal ajal ei esine seaduslikku alust J_ talu maade tagastamiseks J talu maade arvel. Korraldus iseenesest vastab küll vorminõuetele, kuid selle sisu ei vasta korralduse aluseks olevale maaüksuse plaanile. J maaüksuse piirid ei lange kokku talu endiste piiridega, vaid väljuvad sellest 0,7 ha ulatuses. Kui tagastatava maa hulka on õigusliku aluseta mõõdetud teise isiku poolt taotletavaid maid, on tegemist õigusvastase maa tagastamisega ja sellest tulenevalt ka õigusvastase haldusaktiga. Toimikusse lisatud J- piiriprotokollil puudub kaebuse esitaja allkiri, seega ei vasta piiriprotokoll õigusnormides sätestatud nõuetele. Vallavalitsuse ebaseadusliku korralduse alusel on J- maa kantud kinnistusse ning katastriüksuse piirid on omandanud seadusliku jõu. Arvestades asjaolu, et Pühajärve Vallavalitsuse 7.10.1997.a. korraldusega nr. 323 on ilma õigusliku aluseta tagastatud J- maade hulka kaebajale tagastatavat maad, on tegemist õigusvastase haldusaktiga, sest rikutud on MRS § 6 lg l sätestatut. Asjaolu, et maaüksuse plaani koostas maamõõtja, ei vabasta vallavalitsust vastutusest, sest maa tagastamise toimiku sisu ja selle õiguspärasuse eest vastutab vastavalt maa tagastamise korrale kohalik omavalitsuse täitevorgan. Koostab ju maa plaani maamõõtja vallavalitsuse tellimusel ning piiriprotokollile kirjutab alla vallavalitsuse esindaja. Käesoleval juhul on J- kinnistu omanik vahetunud ning kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud uus omanik. Nimetatud asjaolu tõttu ei ole esmakinnistamise kande parandamine võimalik. Asjaolu, et 0,7 ha tagastatavast maast on mõõdetud teise maatüki sisse, ilmnes 2002.a. detsembris, kui asuti maid mõõdistama. Nimetatud asjaolu sai kaebuse esitajale teatavaks käesoleva aasta kevadel. Siis selgus ka asjaolu, et osa J- maadest on võõrandatud. Seega puudus kaebuse esitajal võimalus varem kaebuse esitamiseks ja J- maa tagastamise korralduse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja tugines õiguspärasele ootusele, et tema avalduse alusel talle õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse. Kuigi maa tagastamise protsess on veninud, ei andnud see alust arvata, et maad mingil põhjusel ei tagastata. Kaebuse esitajale ei olnud teada ühtegi maa endistes piirides tagastamist takistavat asjaolu. Saanud teada, et 0,7 ha J talu maadest on tagastatud teisele isikule teise kinnistu koosseisus, asus kaebuse esitaja oma õigusi kaitsma. Käesoleval juhul on kahju tekitatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega. Otepää Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus väljendub J- maa tagastamise korralduse õigusvastasuses. 2 Kaebus esitaja sai kahjust teada 2005.a. alguses kui talle sai teatavaks asjaolu, et osa talu maadest on tagastatud teisele isikule ning maa tagastamise nõuet ei saa enam esitada. Kahjuks antud juhul on 0,7 ha suuruse maatüki maksumus. Katastriüksuse plaanilt nähtub, et tegemist on metsamaaga. Seega saab kahjuks olla metsamaa maksumus turuhinnas. Riigi Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna andmetel moodustab ühe hektari metsamaa (metsaga) keskmine hind Valgamaal 19756.- krooni. Kaebuse esitajal on õigus nõuda kahju 0,7 ha metsamaa eest, mille hind moodustab (0,7 ha x 19756 krooni) 13829,2 krooni. Kohtuistungil märgib kaebuse esitaja V.L, et ta ei ole nõus 13 829,2 kroonise kahju hüvitamise nõudega, vaid taotleb vastustajalt välja mõista 70 000 krooni, arvestusega , et tagastamata jäänud metsa hektari hind on 100 000 krooni. Peale vea avastamist
- aastal ei ole Otepää Vallavalitsus J maaüksuse tagastamisel toiminguid teinud. Nagu on käesolevaks ajaks selgunud ei ole J maaüksust korralduses nr. 38 ja selle juurde kuuluval katastriüksuse plaanil märgitud kujul ja suuruses võimalik tagastada. Tagastatava maa pindala on 0,7 ha võrra väiksem kui see on näidatud maa tagastamise korralduses ja katastriüksuse plaanil. Seega tuleb J maaüksuse tagastamiseks koostada uus katastriüksuse plaan ning välja anda uus maa tagastamise korraldus, kus katastriüksuse piirid tuleb viia kooskõlla tegeliku olukorraga. Need toimingud on käesoleva ajani teostamata. Käesoleval ajal puuduvad takistused toimingute tegemiseks J maaüksuse tagastamisel, mistõttu vallavalitsuse tegevusetus on põhjendamatu ja õigusvastane. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Otepää Vallavalitsus ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vallavalitsus on teinud
- detsembril 2002.a korralduse nr 2-4-854 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks V.Lele. On koostatud maa tagastamise toimik, mis on esitatud Valga Maavalitsusele. OÜ Merlo Grupp on koostanud J katastriüksuse moodustamise toimiku (maamõõdutoimiku), mis on koos maa tagastamise toimikuga esitatud Valga Maavalitsusele. Valga Maavalitsuse maaosakonna juhataja on katastriüksuse moodustamise toimiku 03.09.2003 kooskõlastanud ja edastanud selle Valga katastribüroole katastriüksuse registreerimiseks. 04.09.2003 on katastribüroo toimiku tagastanud maamõõtjale vea parandamiseks märkusega ,,Naabritega väga hull lugu, üldse ei sobi kokku". Uue katastriüksuse plaani koostamisega V.L ei nõustunud. Sellest tulenevalt ei saanud ka vallavalitsus teha uut korraldust, sest korraldus tehakse katastriüksuse plaani alusel. Takistuseks vallavalitsuse uue korralduse andmisel on V. Le vastuseis. Vallavalitsust ei saa tegevusetuses süüdistada ka seetõttu, et vastustaja on otsinud ka teisi lahendusvariante. Ühendust on võetud Valga katastribürooga, J- kinnistu omaniku M.Mga, OÜ Maa ja Mõõt juhatajaga ja maamõõtjaga. Korduvalt on asja arutatud V.Lega ja OÜ Merilo Grupp maamõõtja Marek Meriloga. Välja on selgitatud, et naabrite notariaalse kokkuleppe põhjal on võimalik katastriüksuste piiri muuta. See eeldab mõlema katastriüksuse mõõdistamist, J- katastriüksuse mõõdistamisel OÜ Maa ja Mõõt maamõõtja poolt tehtud viga saaks parandatud ja mõlemad maaüksused saaksid õigetesse piiridesse. Piiri korrigeerimisega oli nõus ka J- kinnistu omanik M.M, kuid ta ei olnud nõus katastriüksuse mõõtmise kulusid kinni maksma. Ehkki piiri korrigeerimine on V.Le huvides, ei ole ka tema nõus J- katastriüksuse ümbermõõtmise kulusid tasuma. 3 Viga on tekkinud sellest, et OÜ Maa ja Mõõt maamõõtja on eksinud J- maaüksuse ühe piiripunkti määramisega. Asjaosalistega vestlusest on selgunud, et maamõõtja käis koos M.Mga ja V.Lega
- aastal J- maaüksuse piire maha märkimas, kuid metsas L ei leidnud enam teisi üles. Maamõõtja ei suutnud metsas vana piirikivi leida ja paigutas piirimärgiks raudtoru vales kohas. Vallavalitsuse ülesanne ei ole looduses piiride mahamärkimine, seda saab teha üksnes litsentseeritud maamõõtja. Seega ei ole õige väide, et viga on tekkinud vallavalitsuse süül. Pühajärve Vallavalitsuse 07.10.1997 korraldusega nr 323 tagastati M.Mle J- maaüksus 51,1 ha. Endise J- nr 3 talu suurus oli 55,87 ha, tagastamata on jäetud 4,79 ha. Ei ole tõendatud nimetatud korralduse õigusvastasus, sest korraldus vastab selle aluseks olevale katastriüksuse plaanile, mida seniajani keegi muutnud ei ole. Ehkki J maaüksust mõõdistanud maamõõtja on leidnud, et J- maaüksuse üks piiripunkt on ekslikult määratud, ei muuda see vallavalitsuse korraldust õigusvastaseks. Alusetu on nõue Otepää Vallavalitsuselt välja mõista kahju 13 829,20.- krooni. Kahju arvutamise aluseks on võetud maatüki suurus 0,7 ha, kuid see pindala on ligilähedane ega ole üheski dokumendis (ka mitte katastriüksuse plaanil) fikseeritud. Et tegemist on suure ühikuhinnaga, siis pindala kõikumisest tulenevalt muutub arvutuse lõpptulemus väga oluliselt. Kahjunõude summa ei ole täpselt arvutatud kuna täpne ei ole ka kahju arvutamise aluseks võetud maatüki suurus. Vastustaja leiab , et Otepää Vallavalitsus ei ole V.Lele kahju tekitanud. V.L ei ole maaomanik, kellelt vallavalitsus on maatüki ära võtnud. Tegemist on maareformi terminoloogiat kasutades jätkuvalt riigi maaga, mille suhtes V.L on üksnes õigustatud subjekt. Maaomanikuks saab ta alates kinnistusraamatu kande tegemisest. Viimane maaomanik Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 22.01.1993 otsuse nr 600 põhjal on olnud X. L. saamatajäänud maatükk on V.Le jaoks saamatajäänud tulu, mis ei ole temale tekitatud kahju. Saamatajäänud maa eest näeb maareformi seaduse § 13 ette kompensatsiooni, mille V.L ka saab pärast maa tagastamist. Kahekordse hüvituse nõue ühe maatüki eest on alusetu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. V.L on kohtule esitanud kaks taotlust: 1).Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt Pühajärve Vallavalitsuse 07.10.1997.a. õigusvastase korraldusega 323 tekitatud kahju 13829,20 krooni, 2). Tuvastada Otepää Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus J talu maa tagastamisel ja kohustada Otepää Vallavalitsust koostama uus katastriüksuse plaan ja välja andma uus maa tagastamise korraldus.
- Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg l võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega sama seaduse § 3,4 ja 6 alusel. RVS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Hüvitamisele kuulub nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu. RVS § 8 lg l kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 4 Enne 1.jaanuari 2002 haldusaktidega tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad eelkõige TsK §-d 448-
- Nende sätete kohaselt on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on tuvastatud varalise kahju tekkimine, haldusakt oli õigusvastane, haldusakti ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kahju tekitanud avaliku võimu kandja ei tõenda süü puudumist. Kui puudub kasvõi üks kahju hüvitamise kriteerium, ei kuulu kaebus rahuldamisele ja hüvitis väljamõistmisele. Riigikohtu halduskolleegium on 21.mai 2002 otsuses nr 3-3-1-29-02 asunud seisukohale, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus on kehtiv haldusakt, vaidlustatud haldusakti ei ole seadusevastaseks ega kehtetuks tunnistatud ei haldusorgani enda ega kohtu poolt. Nagu märgitud, on kahju hüvitamise kaebuse puhul ühe elemendina vaja tõendada kaebajale kahju tekkimine ja kahju suurus, kusjuures kahju suuruse tõendamiskohustus on kaebajal endal. Kohus on seisukohal, et antud kaebuse puhul ei ole kaebajale kahju tekkimine leidnud tõendamist. V.L on J talu tagastamise õigustatud subjekt. Kaebaja leiab, et temale tagastamisele kuuluvast talu maadest on 0,70 ha maad ebaõigesti tagastatud naaberkinnistu J- maade hulka ning selle aluseks on olnud Pühajärve vallavalitsuse 07.10.1997 a. korraldus nr
- Kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, kas ja kui palju maad on seadusevastaselt teisele isikule tagastatud ja seda just vaidlustatud korraldusega. Kaebaja tugineb maa suuruse määramisel peamiselt katastriplaanide võrdlemisele, kuid plaanide visuaalse võrdlemisega ei saa tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on ühe kinnistu maad tagastatud teise kinnistu juurde. Seega on tõendamata kaebaja väide, et J talu maadest on just 0,70 ha maad tagastatud J- maade hulka. Samas on antud hetkel kehtiv Otepää Vallavalitsuse 21.12.2002 korraldus, millega on otsustatud kaebajale tagastada 15,79 ha J talu maid. Seda korraldust ei ole vallavalitsus ise tühistanud ega selle tühistamist taotlenud ka kaebaja, kuigi oli teada, et mõõdetud katastriüksust Valga Maakataster ei registreerinud. Ka sellest 21.12.2002 korraldusest ei selgu, kui palju maad ja millistel alustel jäetakse subjektile tagastamata ning kas tagastamisele kuuluva maa hulka on arvatud väidetav 0,70 ha maatükk. Kohtuistungil vastustaja esindaja selgituse järgi ei olnud vallavalitsus tagastamisele määratud 15,79 ha maast 0,70 ha välja arvanud. Seega kehtib ka praegu haldusakt, mis näeb ette kaebajale ka selle maa tagastamise, mille osas kaebaja taotleb kahju hüvitamist, mis tähendab, et puudub antud hetkel alus kahju hüvitamise taotlemiseks. Kohus on seisukohal, et alles seejärel, kui on kindlaks tehtud, et J talu maade tagastamine endistes piirides ei ole võimalik, kuna osa maad on varem tagastatud teisele isikule, võib tekkida alus kahju hüvitamise taotlemiseks. Kaebajale maa tagastamise ulatusest sõltub ka kompenseeritava maa suurus ja kompensatsiooni suurus, mis omakorda mõjutab võimalikku kahju suurust. Seetõttu kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud hetkel on kaebaja kahju arvutamise aluseks võtnud maatüki suuruse 0,70 ha, mis on ligilähedane ega ole üheski dokumendis fikseeritud. Ka kaebaja ise on hinnanud erinevalt maa suurust, mis temale tagastamisele tulevast maast on ebaõigesti ära võetud. Esialgses kaebuses on kaebaja märkinud, et tema maast on 1,5 ha metsa mõõdetud naabri maa hulka, hiljem on märgitud, et selleks oli 0,70 ha. Vaidlustatud Pühajärve Vallavalitsuse korraldusest ei nähtu, et M.Mle oleks tagastatud ja kompenseeritud maad kokku 0,70 ha võrra enam. Endise J- kinnistu suurus oli 55,87 ha, M.Mle tagastati 51,1 ha ja jäeti tagastamata 4,79 ha, kokku moodustab see 55,89 ha. Seega ei ole kaebajale antud hetkel kahju tekitamine tõendamist leidnud ning kaebus selles osas jääb rahuldamata. Kuna kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist, ei vaja hindamist teised kahju hüvitamise aluseks olevad tingimused ega kaebaja poolt eelnevalt esmaste õiguskaitsevahendite 5 kasutamata jätmine, mis võiks hüvitise suurust mõjutada või hüvitise väljamõistmist välistada ega ka kaebuse esitaja ja tema esindaja erinevad seisukohad kahju suuruse osas.
- Kaebaja on leidnud, et peale vea leidmist 2002 aastal, ei ole vastustaja kaebajale maa tagastamisel toiminguid teinud, mistõttu on tegemist õigusvastase tegevusetusega. Kaebuses on märgitud, et vallavalitsusel oleks tulnud koostada uus katastriüksuse plaan ning välja anda uus maa tagastamise korraldus. Kohus on seisukohal, et V.Le taotlus ei ole põhjendatud. Asjaolu, et vallavalitsuse tegevus , kui selgus, et kaebajale ei ole võimalik maad tagastada endistes piirides, ei ole toonud kaasa kaebajat rahuldavat tulemust, ei tähenda, et vastustaja oleks olnud tegevusetu. Vastustaja on selgitanud, et ta on otsinud teisi, kaebajat rahuldada võivaid lahendusvariante, millest kaebaja on olnud ka teadlik. Kaebaja ei ole ei antud asjas ega kohtuväliselt vaidlustanud, et vallavalitsus seejuures tegutses õigusvastaselt või kaebaja huvide vastaselt. Nähtuvalt kaebuse esitaja enda seletusest ei ole ta varem teinud vallavalitsusele etteheiteid vallavalitsuse tegevusetuse suhtes ega seda vaidlustanud. Kaebaja seletusest järeldub, et kaebaja on ka peale 2002 maa mõõtmise tulemuste saamist olnud huvitatud ainult maa tagastamisest endistes piirides (vaidlustatud maatüki osas), mitte piirides, mis on võimalik peale J- maade tagastamist. Seega ei ole kaebaja ise olnud nõus tekkinud olukorras maa tagastamisega. Seda tõendab ka asjaolu, et veel kohtumenetluse käigus palus kaebuse esitaja asja arutamise edasilükkamist eesmärgiga saada kokkulepe J- kinnistu omanikuga piiride muutmiseks, samuti V.Le enda poolt esitatud kaebus, milles ta soovis abi maa tagastamiseks endistes piirides. Vastustaja seletuse järgi on maamõõtja soovinud uuesti J talu maad mõõta ning koostada uue katastriüksuse plaani, arvestades praegust olukorda, kuid kaebuse esitaja ise ei ole olnud sellega nõus. Seetõttu on ka maa tagastamise otsustamine vallavalitsuse poolt tegemata tulenevalt kaebaja enda käitumisest ning puudub alus vastustaja tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitajale osutatud riigiõigusabi kulude väljamõistmise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Eda Muts kohtunik 6