Obsah (6)

§ 231§ 445§ 47§ 48§ 64§ 54

2-05-15886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2006.a Tallinn, Tartu mnt

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt

§ 231

lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõudstumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Harju Maakohtu 10.06.2002.a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud alaealise lapse E.M ülalpidamiseks igakuine elatis 1100,00 krooni suuruses summas alates 21.08.2001.a kuni 21.03.2015.a. Kuna hageja on palunud suurendada kostjalt välja- mõistetud elatisesummat 1500,00 kroonini ja kostja on hagi samas ulatuses õigeks võtnud, loeb kohus nimetatud summa ulatuses tõendatuks lapse vajadused ning kostja võime elatist maksta. Elatisesumma vastab PkS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise miinimumsuurusele.

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt

rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 47

lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta elatusraha suurusega.

Hageja on taotlenud elatise suurendamist 400,00 krooni võrra kuus. 2 2-05-15886 Seega on käesoleva hagi hinnaks 4800,00 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 420,00 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 420,00 krooni. 22,50 krooni postikulud tuleb kostja riigituludesse välja mõista

§ 54lg-te 1 ja 4 alusel.

Hannes Olev kohtunik 3