lg.1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema
ASJAOLUD Osaühing Maarland (likvideerimisel) esitas kohtule pankrotiavalduse Osaühingu Maarland (likvideerimisel) vastu maksuvõla summas 87 892.- krooni. Osaühing 4 5 Maarland (likvideerimisel) taotleb enda pankroti väljakuulutamist põhjusel, et Lääne Viru Maakohtu otsusega 04.novembrist 2002.a. sundlõpetati Osaühing Maarland (registrikood: xxx, asukoht: Keskväljaku 6, 41536 Jõhvi linnas), äriühingu likvideerijaks määrati Martin Krupp (isikukood: xxx), kes esitas Ida – Viru Maakohtule 22.septembril 2005.a. võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt Osaühingul Maarland (likvideerimisel), Martin Krupile teadaolevalt, igasugune vara puudub, äriühingul lasub 87 892.- krooni suurune maksuvõlg. Pankrotiavalduses asus likvideerija seisukohale, et likvideeritav äriühing on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu tegevus on lõppenud ja tulu oodata ei ole. Käesoleval ajal kasvavad vaid äriühingu kohustused intresside ja viiviste näol. Palub pankrotiavalduse rahuldada. Määrusega „09“detsembrist 2005.a. algatas Ida – Viru Maakohus Osaühingu Maarland (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks, vandeadvokaat Terje Eipre ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi „25“jaanuaril 2006.a. kell 10.
lg.4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kõigi eelduste kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad vahendid oma kohustuste katmiseks ning puuduvad võimalused äriühingu maksevõime taastamiseks, kuid seda ei saa haldur täie kindlusega kinnitada, kuna likvideerija ei ole kätte saanud võlgniku juhatuse liiget ning see ei ole likvideerijale andmeid esitanud. Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre asus aruandes seisukohale, et vastavalt
lg.1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja, vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul Maarland (likvideerimisel) puudub teadaolevalt igasugune vara, millest rahuldada ajutise halduri tasu nõue ja hüvitada kulutused. Seega 6 7 puuduvad hetkel võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt. Pankrotiseadus ei võimalda kohtul ajutise halduri tasustamiseks võlgnikul vahendite puudumisel jätta ajutine pankrotihaldur määramata.
lg.1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri.
Haldur leiab, et juhul kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, siis peab kohus ka tagama, et isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ka õiglase tasu tegelikkuses kätte saaks. Ajutine haldur leiab, et ajutise halduri tegevusega seotud kulud tuleb lugeda menetluskuludeks.
lg.2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on võlgniku varade ja kohustuste väljaselgitamine ja hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Seega on võimalik ajutist haldurit käsitleda eksperdina, kelle arvamus on kohtule oluline võlgniku maksevõimele hinnangu andmisel. Nii ekspert kui ka ajutine haldur tegutsevad kohtu määruse alusel.
lg.2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS §143 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks muuhulgas eksperditasu. TsMS §153 lg.1 kohaselt makstakse eksperdile tasu riigi arvelt. TsMS §155 lg.1 järgi hüvitatakse eksperdile ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele. Järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagamaks
sätestatud ajutise halduri tasu saamise õiguse realiseerimist, peab analoogselt eksperdiga ajutisele haldurile tasu välja maksma kohus, sõltumata sellest, kas seda tasu on võimalik võlgnikult sisse nõuda. Seega asus ajutine haldur seisukohale, et ajutise halduri tasu summas 9 100.- krooni ja hüvitus kulutuste katteks summas 1 690,20 krooni tuleb välja mõista riigilt ja maksta välja kohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre, taotleb kohtule esitatud ajutise halduri aruandes kohtult järgmist: 1) lõpetada Osaühingu Maarland (likvideerimisel), registrikood: 10001743; asukoht: Keskväljaku 6, Jõhvi, pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata; 2) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu 9 100.- krooni (13 h x 700.-
“) §17 sätteid, mille kohaselt nimetab pankrotimenetluse algatamisel kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohus võib avaldada ajalehes teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. Pankrotimenetluse algatamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.
kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad 8 9 ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Vastavalt
vastutab ajutine haldur oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates.
sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui pankrotimenetlus lõpetatakse
lg.1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg.1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib
lg.1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema
Vastavalt
sätetele, ei lõpeta kohus
lg.1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud
lg.1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. MÄÄRUSE PÕHJENDUS 9 10 Eeltoodud aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre taotlus tuleb rahuldada ning tema poolt Osaühingu Maarland (likvideerimisel) pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri aruanne tuleb kinnitada. Osaühing Maarland (likvideerimisel) tuleb likvideerida ning pankrotimenetluse lõpetamisel kustutada äriregistrist. Äriühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata Osaühingu Maarland (likvideerimisel) likvideerija Martin Krupp (isikukood: xxx, aadress: Cavere Õigusbüroo OÜ, Lennuki tn.22, 10145, Tallinn). Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre tasuks tuleb Eesti Vabariigi arvelt määrata 9 100.krooni ning hüvitiseks kulutuste katteks pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel tuleb Eesti Vabariigi arvelt määrata 1 690.20 krooni. Pankrotiseaduse rikkumisi ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre (isikukood: xxx) ja Osaühing Maarland (likvideerimisel) likvideerija Martin Kruppi (isikukood: xxx) poolt kohus käesoleva pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus ajutise halduri poolt ei võlgniku ega ka võlausaldajate seaduslike õiguste rikkumist, mille tõttu kuulubki käesolevas pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri aruanne kinnitamisele ning pankrotimenetlus lõpetamisele määrusega, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Samuti tuleb käesoleva pankrotimenetluse kulud panna Eesti Vabariigi kanda. Kohus pole tuvastanud isikuid (võlgnikku, võlausaldajat või kolmandat isikut, kes oleksid olnud nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa). Liigsete kulude vältimiseks Eesti Vabariigile tuleb käesolevas pankrotimenetluses Osaühingu Maarland (likvideerimisel) pankrott jätta välja kuulutamata ning menetlus lõpetada seoses raugemisega. Johannes Külaots Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.