2-05-23226/4

2-05-23226 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-23226 Tsiviilasi OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) (RK…; asukoht: Rakvere tn 5a, Jõhvi, Ida-Virumaa; postiaadress: Võidu tn 8623, Rakvere 44312, Lääne-Virumaa) Esindaja: likvideerija J. M. Ajutine pankrotihaldur: T. V. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar
4. a RESOLUTSIOON Lõpetada OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) raamatupidamise dokumendid anda hoiule G. S.(IK…; elukoht : …). Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtule PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras. 1 I Pankrotiavaldus
5. Lääne-Viru Maakohtu 05.03.
6. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-795/03) sundlõpetati OÜ AES Jõhvi põhjendusel, et äriühing ei viinud netovara seadusega sätestatud määrani vaatamata kustutamishoiatusele, likvideerijaks määrati J. M.
7. OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) esitas 22.12.
8. a kohtule võlgniku pankrotiavalduse vastavalt PankrS § 13 ja ÄS §
10. Viru Maakohtu 10.01.
11. a määrusega algatati OÜ AES Jõhvi (likvideerimisel) pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T. V. II Ajutise pankrotihalduri aruanne
12. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri aruanne: Suheldes võlgnikuga nõudis ajutine pankrotihaldur võlgniku likvideerijalt ja endistelt seaduslikult esindajatelt andmed võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku juhatuse liikmetega ei ole ajutisel halduri õnnestunud ühendust saada. Nende asukoht on teadmata. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
13. Võlgniku pangaarvetel rahalised vahendeid 0 EEK (võlg pangale teenustasudelt).
14. Maksuameti andmetel on võlgnikul 16.01.
15. a seisuga maksuvõlgasid 207 717 EEK.
16. Vararegistritelt saadud andmete kohaselt võlgnikul registrisse kantavaid varasid ei ole.
17. Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad. Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 14.04.
18. a, ümber kujundatud AS-st AES, reg.nr …. Asutajad-osanikud G. S., G. S.. Juhatuse liige G. S.. OÜ sundlõpetatud 05.03.
19. a Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-795/03, määratud likvideerija. Osakapital 40 000 EEK. Majandusaasta algus on
20. jaanuaril ja lõpp
21. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kaubanduslikvahendustegevus. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Võlgniku varaline seisund 2 Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul on vara 5 EEK (pangaarvel), muud varad puuduvad. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavaks isikuks oli viimane juhatuse liige, kelle asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Samuti ei ole suudetud tuvastada endise juhatuse liikmete elukohta. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutine haldur teinud kindlaks 1 kreeditori – Maksu- ja Tolliamet. Maksuameti andmetel on võlgnikul 16.01.
22. a seisuga maksuvõlgasid 207 717 EEK (põhivõlg 116 853 EEK, intress 90 864 EEK). Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuni käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis nõuded puuduvad. Samuti on võimalikud nõuded VÕS Rak § 9 alusel aegunud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 207 717 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 207 712 EEK. Ajutine halduri hinnangul võlgnikul varad puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgasid 207 712 EEK ulatuses. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt nimetatud summa ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks tagasivõidetavad. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. 3 Ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme G. S. tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid, milleks on pankrotiavalduse esitamata jätmine olukorras, kus äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Ajutine haldur peab seetõttu võimalikuks nõuete esitamist juhatuse liikme G. S. vastu, kuid nimetatud hagimenetluse läbiviimiseks puuduvad hetkel pankrotimenetluses rahalised võimalused. Äriühingu viimaste tehingute toimumisest on möödunud üle 5 aasta (nõuete esitamisele on kohaldatav aegumise nõue), siis ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad kindlad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Võlgniku likvideerija poolt on toimitud vastavalt ÄS-s sätestatud nõudele ning esitatud
23. aastal võlgniku pankrotiavaldus. Kohus jättis algatamata võlgniku pankrotimenetluse. Võlgnik esitas uue pankrotiavalduse, mille osas kohus algatas menetluse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui pankrotiavalduse esitaja või võlausaldaja peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse on põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustatud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi.
24. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule esitatud kirjalikus taotluses taotles likvideerija asja arutamist võlgniku esindaja osavõtuta ning oli nõus pankrotimenetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
25. Ajutine pankrotihaldur jäi kirjaliku aruande juurde.
26. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
27. PankrS § 28 lg 2 kohaselt märgib kohus lahendis andmed raske juhtimisvea kohta. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme G. S. tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid, milleks on pankrotiavalduse esitamata jätmine 4 olukorras, kus äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Ajutine haldur peab seetõttu võimalikuks nõuete esitamist juhatuse liikme G. S. vastu, kuid nimetatud hagimenetluse läbiviimiseks puuduvad hetkel pankrotimenetluses rahalised võimalused. Äriühingu viimaste tehingute toimumisest on möödunud üle 5 aasta (nõuete esitamisele on kohaldatav aegumise nõue), siis ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad kindlad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Maksejõuetuse põhjuste analüüsimisel on ajutine pankrotihaldur märkinud: esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustatud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Majanduslikus mõttes äriühingu juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud ei ole. Seadusest tulenevalt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (TsÜS § 35). Kohustuste hulka kuulub juhatuse liikmete käituda selliselt, et tuleb tarvitusele tuleb võtta abinõud, mis tulenevad ÄS §171 - viia vastavusse netovara osakapitali suurusega või alustada likvideerimismenetlust. Juhatuse liige seadusest tulenevat kohustust pole täitnud, mis oma olemuselt on juhtimisviga. Seega on juhatuse liige neis sätetes rikkunud oma kohustusi, kuid juhatuse liikme sellise tegevuse seost äriühingu tahtliku maksejõuetuse tekkimisel pole tuvastatud.
28. Ajutise pankrotihalduri tasu taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik: 5